Ma tahasi kõnõlda üte peris uskmalda luu umast vanastimäst Luulõst.

Mii, latsõ, kutsi timmä joba latsõiäst pääle Kroosus (tuõ saksa sõnast Grossmutter, miä tähendäs vannaimmä).
Tuu johtu sõs, ku ma olli 11, mu tädi 14 ni mu vanaimä 50 aastakka vana.
Suvvõ mi elli nigu iks maakodon.
täl käve kõikaig mäntsegi kavaleri külän ja ma mäletä timmä inämb puron ku targa pääga.
Tuu õtak ollimi kolmõkõisi koton, vanaimä jälki puron.

Tuu päiv sattõ vihma ja ma üten tädiga olli veranda ussõ man.
Mi joosidi edesi-tagasi, vällä ja sisse.
Oll nii hää olla, ku mi piso likõs saiõ, aga peräotsan naas meil külm.
Lätsimi sõs Kroosu mano, kiä oll õkva heränü.
Kuna tä nägi är, et mi olli likõ, pidimi ka tälle kõnõlõma, midä mi olli tennü.
Timä ütel, et mi vahtsõst vällä lääsi ja tandsisi sääl, aga mi ütli jälki, et inämb ei taha.
Vanaimä oll joba vihanõ ni ütel, mi kasu-i niimuudu kunagi pikäs, selle et vihma käen pidävät timä jutu perrä latsõ rutõmbahe kasuma.
A mii taha-as minnä, selle et välän oll naanu kõvva tümistämä ja välki lüümä.
Ollimi valmis kasvai pessä saama, aga vällä mi inämb minnä es taha.

Vanaimä läts sõs esi vällä, piksevihma kätte.
Mii saisi ussõläve pääl ja kaimi timä pöörälist ülevänpidämist – tä tandsõ ni vehke kässiga.
Kroosu oll nii puron, et tä võtt mu üskä ja tsusas mu päädpite kaartõ ala, kost vett kallas ku kopaga.
Selet mugu vahtsõst, et nii mi kasu pikäs.
Mälehtä viil häste, kuis ma iki ja saa-as arvo, mille tä niimuudu tege.
Tuu ao pääle oll välän viil jällembähe müristämä naanu.
Eski mi pini käkke hindä kuuti.

Vanaimä tandsõ iks paljidõ jalgoga ja üühammõga muro pääl edesi ni laulõ, et või ku hää ja lustilinõ om elo.
Mii arust oll tä puhtani meelest muttunu.
Tä oll innembä kah ulluisi tennü, a seokõrd olõ-õs tä inämb timä esi.
Mii, ikudsõ näo pään, kutsi timmä säält ärä, selle et mi pelgsi müristämist, a tä võta-as meid kuulda.
Mõni tsekond päält tuu lei välginuul õkva mii aida, nii et maast linnas mulda vällä.
Mii puult kaia paistu nii, et täpsähe Kroosu sälä taadõ.
Tuu kõva paugu pääle linnas vanaimä käpile ja sai jalapäält targas.
Päält tuu tull tä kõrraga tarrõ tagasi.
