Mino keskkoolin Tarton oll üts väega kura olõmisõga keskiäline ihoharotamisõ oppaja, perrekunnanimega Palk.
Palk oll tunnin nõudja ja mitte nii ülearvo sõbranõ, olku et kuulu perrä tä oll välänpuul tunnõ küländ häätahtlidsõ ja rõõmsa olõmisõga.
Tä oll Afganistani sõa veteraan ja tuu oll kimmähe jätnü tälle uma märgi.
Ütskõrd kästi opilaisi imäkeele klassin panda kokko aoleht ja tuu jaos oll vaia tetä küsütelemiisi.
Kiäki otsust küsütellä Palki ja küsse, miä om olnu timä elo kõgõ suurõmb kõrdaminek.
Vastus oll: "Kaidsi ütsindä snaipritulõga umma rühmä 24 tunni järgepiten".

Täüsiälidsen ma trehvsi Palki küländ tihtsähe liina pääl, hariligult puron.
Tä liikõ inämbähe kaitsõliitlaisi ja tõisi "sõaliisi" seldsin.
Perän oll timmä nätä inämb päävädsel aol kas üte naistõrahvaga vai latsõkäroga vai mõlõmbaga.
Ütspäiv ma kuuli, et mu aoluuoppaja om koolnu.
Tä oll kül olnu peris sündsä meesterahvas, a äkki oll juuma naanu ja kongi tüüreisi pääl oll täl hotellitarõn süä üles ütenü.
Mõni aig päält tuu ma kuuli, et Palk ollõv hindä üles poonu.

Es mõista naid kattõ luku kokko viiä, a ildampa tull vällä, et ka aoluuoppaja ollõv olnu Afganistani veteraan ja nä ollõv Palgiga suurõ sõbra olnu.
Palk elli sõbra surma rasõhõhe üle, nigu kõnõldi, ja tuu võisõ aia timmä hindäle lõppu tegemä.

Taa om mino jaos üts köütvä lugu, miä lask silmädä tuud keerolist saiso, kohe pallo sõast tulnusit nuuri miihi tuudaigo pandu.
Kuna tuul aol es pakuda veteraanõlõ tukõ ega nõvvu, sõs pidi nä ummi hätiga esi toimõ tulõma, ja sagõhõhe tuu es lää kõrda.
