Lembitu lugu
Oll 1941. aastaga suvi.
Ma olli sõs 14-aastaganõ.
Meile estläisile armast vabariiki sõs inämb olõman es olõ.
Mii rahva üle valits Stalin! Mino kodon Karjakülän kamandi Punalätläse (punaväe häötüsspataljon).
Tuld võti edimädse talomaja, kongi tapõdi mii ummi talopoigõ.

Hainakuu tõõsõn poolõn aedi Maima talo muro pääle kokko 12 miist ja naist ni läti sõamehe kiududi nä Kolukülä poolõ.
Päiv, ku meid kotost vällä sunnidi, oll hainakuu katõskümnes katsas.
Kiudutõduidõ rivi tii läts Koluküllä Tebeni talo hainaküünü, kon mii üle peeti vahti kats üüdpäivä.
Kolmas päiv saadõdi meid viil paar kilomiitret edesi Mardiaru talo viläküünü.
Pikäle panti meid küünü üten otsan põhuga katõdu põrmandu pääle.
Küünü külgmäidsi ussõmulkõ pääl vahe meid sõariiston noorõ läti tšekisti.

Üü tulõk vahtsõ kotusõ pääl oll küländ rahudu.
Uma kodo, Karjakülä puult oll kuulda lahengularmi.
Lavvalahkidõ vaihõlt hiilen näimi palavidõ talohuunidõ tulõsambit, oll ütsikit plahvahuisi.

Ku alost 31. hainakuud, viidi esä ja veli hummogu küünüst vällä.
Keskpäävä aigo tulli paugu joba peris lähkühe.
Mi lätsi herkväle.
Velenaanõ Linda pruumõ vahtõ käest teedä saia, miä sääl välän iks sünnüs.
Aga näide pilgu olli külmä ku ijä ni suu jäi lukku.

Päält lõunõ juhidi esä katõ "punakütü" vaihõl küünü.
Ma mälehtä, kuis Linda käve esäle pääle, et tuu ütlesi, mis Eduardiga om.
Peräkõrd kost esä vasta tahtmist lühkühe: "Eedu sai pakku, lasti takast, a külge es saia." Meist kiäki tuud välläpressitut vastust es usu...
(Perän saimi teedä, et tuu maja inemise olli nännü, kuis Eduard, läbipesset ja nõrk, sannast vällä veeti, nii 100 miitret kavvõmbahe korgõ jõõperve pääle näoga vii poolõ pistü vinnadi ja sõs viie timohka puult nagaanõst surnus lasti.) Oodimi kõik kümnekeisi hindä järge.
Esä pikut mii keskel üle näo tõmmadu pindsagu all.
Es tä kõnõlõ es maka, oll kuulda õnnõ ohkamiisi.

Tuusama päävä õdagu, kellä ütetõistkümne aigo, tulti mitmõ mehega ja anti esäle jalaga ja tiridi nii mant ärä.
Tä oll sukkõ väel, pintsak olgõ pääl – nii viidi esä mii mant vällä, küünüst kavvõmbahe.

Käve paugu ...
Mälehtä, välän oll hämärik ja vaikus. 

Mii jaos olõsi nigu terve sõda otsa saanu..
