Andreas Cervenka, 42 a. ajakirjanik:
  
Investeerimine kulda on investeerimine hirmu.
Täpsemini kartusesse, et moodne finants-süsteem on ebapüsiv püramiidimäng.
Kui paberraha ähvardab oma väärtuse kaotamisega, on vaja leida midagi püsivamat, millest kinni hoida.

Kullal on oma piirangud, seda pidi juba kuningas Midas tõdema.
Kuld ei tule nii paljude heade uute mõtete peale, ta ei võta kedagi tööle, on küllalt halb materjal lasteaedade ehitamiseks ja oma toiteväärtustelt on ta ka vägagi kehvake.

Majandusliku ärevuse aegadel võiks arvata, et oleks konstruktiivsem investeerida tootvatesse ettevõtetesse, põllumaadesse, metsa, elamutesse, uude tehnoloogiasse, mis aitab kaasa kliimaohu vähendamisse, või siis inimeste koolitusse.
Ja see oleks ehk ka parem äri.

Üks dollar, mis investeeriti 1802. aastal ameerika aktsiaindeksisse S&P 500, oli 200 aastat hiljem, 2001. aastal, kasvanud peaaegu 600 000 dollariks (justeeritud inflatsiooniks).
Seesama dollar, mis paigutati kulda, oli kahanenud 98-ks sendiks.
Aga muidugi, päikse käes helgib ta ju ilusasti.
