Andreas Cervenka, 42 a. aokiränik:
  
Investiirmine kulda om investiirmine hirmu.
Täpsämbähe pelgüste, et vahtsõ ao finants-süstem om püsümäldä' pürämiidimäng.
Ku paprõraha ähvärdäs umma väärtüst kaota', sõs om vaia löüdä' midägi püsüvämpä, minkast kinni' hoita'.

Kullal omma' uma' piiri', tuud pidi joba kuning Midas tunnistama.
Kuld tulõ-i' nii pallodõ hääde vahtsidõ mõttidõ pääle, tä võta-i' kedägi tüüle, om küländ halv matõrjaal latsiaido eihtämises ja uma söögiväärtüse poolõst om tä kah hoobis hõel.

Majanduslidsõ herevüse aol võisi' arvada', et olõsi' konstruktiivsõmb investiiri' tuutvihe ettevõttihe, nurmõmaahtõ, mõtsa, elotuisihe, vahtsõhe tehnoloogiahe, miä avitas alanda' kliimaohto, vai sõs inemiisi koolitustõ.
Ja tuu olnu' vaest ka parõmb äri.

Üts dollar, miä investeeriti 1802. aastagal ameeriga aktsiaindeksihe S&P 500, oll 200 aastakka ildampa, 2001. aastagal, kasunu' pia 600 000 dollaris (justeerit inflatsioonis).
Tuusama dollar, miä panti kulla sisse, oll alanu' 98-s sendis.
Aga, õigõ kül', päävä käen tä helkäs jo ilosahe.
