Märt Laulasmaa, 28 a. fotograaf:
 
Ärgata hommikul vara, tunda, et olen mees, tunda oma kõrval seda täpselt õige soojusega naisekeha, keha, mida ma ihaldan ja armastan.
Teada, et meil on terve hommik aega, et keegi ei sega meid...
Avastada uusi territooriume, mille olemasolust poleks julgenud unistadagi....
Aeg justkui seisaks paigal ja meie Temaga oleksime nagu kaks jumalat, kes mängivad teineteisega.
See on kuld.

Ja sel hetkel oleme me nii kaugel surmast, nii kaugel mullast, kui üldse üks inimene olla saab.
