Märt Laulasmaa, 28 a. piltnik:
 
Herädä' hummogu varra, tunda', et ma oleõ miis, tunda' hindä kõrval seod õkva õigõ lämmüsega naasõihho, ihho, midä ma ihka ja hoia.
Tiidä', et meil om terve' hummok aigo, et kiäki meid ei mutida'...
Vällä löüdä' vahtsit territooriummõ, minkast ei olõs julanu' unistadagi, et nä omma' olõman ....
Aig õkvalt ku saisasi'paigan ja mii' Timäga olõsi' nigu kats jumalat, kiä mängvä' tõõnõtõõsõga.
Tuu om kuld.

Ja tuu kõrrakõnõ aigo mi olõ nii kavvõn koolust, nii kavvõn mullast, ku ülepää üts inemine olla' saa.
