Allfilm OÜ
Saue 11 Tallinn 10612
Kontakt: Piret Tibbo-Hudgins
Mob: 56 467 769
E-post: piret@allfilm.ee 

RUUDI
Dialoogi leht 


Tuld!

Tuld!

Tuld!

Tuld!

Viikingiq - sõariistaq kätte! Tuld!

Viikingiq ommaq mi randa tulnu vai?

Peris viikingilaiv lastas laadul vette ja mi esä vii meid tuuga sõitma.

Ma tulõ kah!

Kiä sinno võtt?

Esi võta!

Vahtsõnõ ratas ja kriim pääl.
Miä esä ütles?

Maha lüü, ku näge.

No miä sõs om?

Puha purus.

Esi alostiti.

Massaq sada kruuni!

Vot ei massaq.

Viiskümmend om viimäne sõna.
Vai muido...

Ruudi! Ruudi!
Annaq tagasi!

Annaq siiä!

Ti esä ots teid.

Usu ma sinno külh!

Ruudikõnõ nakkas Vikaga koto mängmä.

Laadulõ tulõt üten mukka.

Viikingilaivaga sõitma?

Ja kinädüskonkursilõ kah.

Ma näütä sullõ ütte asja.

Vana Orm...

Valv viikingiide varandust.

Näit? Pilgut´ silmä.

Noq olõt sa päälik!

Hummõn lätt päälik Ruudi merd sõitma ja peris viikingilaivaga.

Ufoq veiväq är nigu niuhti.

Su vahtsõ suurrihä vai?

Eelä Kuuljamäe risti pääl.
Hobõsõrihä lännü nigu niuhti, ma jo kõnõlõ.

Ku ufo viil mu nurmõ pääle maaha tulõ, sõs ma pallõ-i muud, ku et nä minno siist är veenü.

Tervüst.

Tervüst vaia.

Ku seost ufo-as´ast inne sotti ei saaq, sõs saq, Ruudi, uurit seo kõik kinäste vällä, ku suurõs kasut.
Sa olõt tark poiss.

No ommaq vanameheq! Orm ai poiskõsõlõ viikingiq päähä, saq ufoq.
No miä seost latsõst niimuudu saama piät? Tiiät sa, Ruudi, sa kullõlgu-i kedägi.
Sa nakka tuus, kinkas kõgõpäält esi tahat.
Kõgõ parõmb, nakka presidendis.

Ma lubasi Ormilõ, et ma nakka viikingis.

Täämbädsel pääväl viikingiid olõ-i, kas Orm sullõ tuud es kõnõlõ?

A sõs ma nakka viikingiide varandusõ otsjas.

Noh, poiskõnõ, tahat ka Ameerigahe? Katskümmend viis kruuni.

No näet, tan omgi Ameeriga.

Mille suumlaisilõ nii kuradi kallis om?

Õkva teemi selges, herrä.

Mis herrä ma õks tan olõ.
Kohe sa joosõt?

Uutkõ kõrras.

Ruudi! 

Midä?

Kaeq, võtkõ, viikingilaiva jaos.
Kullõt Vika sõnna ja tulõti peräst õkva tagasi, kohegi mol´otama ei jääq.

Ma ei saaq tullaq, mul om tüüd.

Läämi viikingilaiva pääle! 

Õkva nakkas kinädüskonkurss.

Ma lää ütsindä sõs.

Kas ti näüdänü mullõ umma müügilupa?

Müügilupa? Ma...  meil müügilupa...

Gynnar! Kon om mi müügiluba?

Ei, misperäst maq, sa jo esi eelä ütlit, eelä et ...

Avvolidsõq laadulisõq, tere!

Tere mu puult kah.
Ja noq teemi mi valla "Mi Pireti" kinädüskonkursi.

Edimäne vuur om käümisvuur, selle et siuhkõlt käümine om kinädüse man päämine.

Mi esiessi peläs terve Euruupa.
Saarõ viikingiq käveväq Ameerigan joba ammu inne Kolumbust.
Ja näide kangidõ miihi mälehtüses las sõit vahtsõ põlvõ saarõ viikingiide kässi all elo saanu "Helga".

Piret oll´ Suurõ Tõllu, Saarõmaa vägimehe, naanõ.
Tuu tähendäs kõiki Saarõ naisi esiimä.

Piret oll´ eesti naanõ.

Tahat kumpi vai?

Sa ei usuq, a ku 57. aastagal seo ufo mu nurmõ pääle maha tull´, sõs seo skafandrin naanõ oll´ karvapäält säänesama, tä oll´ õnnõ suurõmb.

Hää külh, usu, usu.
Ku ufoq olõman ommaq, sõs seo om külh säält peri.

Üts asi viil.
Vana viikingikombõ perrä lastas "Helga" parda pääle õnnõ miihi.
Las naisilõ jäiäq kõik muu.

Kos su esä om, poiskõnõ?

Ma ei tiiäq.

Mineq otsiq esä ilosalõ üles.

No mis ma ütli.

Kõnõlõ meile, Kätlin, midä sa kõgõ inämb tahtnu?

Kõgõ inämb taha ma, et maailman olnu rahu ja sõprus, kõik inemiseq olnu õnnõliguq, kongi olnu es sõta, nälgä, kõik latsõq saanu koolin kävvü.

Nii illos.

Umas edimädses viikingisõidus om "Helga" valmis.
Inämb rahvast ei mahuq.

No kas löüdset uma esä üles, poiskõnõ?

Kas ilma esäldä ei saaq?

Ei saaq, sa olõt viil väiku, kiä sul silmä pääl hoit, juhtus viil midägi.

Ma esi hoia.
Võtkõ no minno laiva pääle.
Mul om raha olõman.
Mul essä olõ-i.
Mineq otsiq uma esä ilosalõ üles.
Ega seo mi viimädses sõidus jää-i.

Ti es lääki sõitma? Ja õigõlõ teiti.
Ma kuuli, et sinnä lasti õnnõ miihi pääle.
Seo om kurat tiid miä - diskriminiirmine.
Säändse laivaga sünnüki-i sõita.

Tulõvaq! „Valgõ tuvi!“

Egäkõrd ku üü om võimul,
ujos laotus vasta maad.
Egäkõrd ku nõsõs jälq päiv,
muutu valgõs tuvis ma.
Una paloma blanca,
mäe kottal linda ku tsirk.
Una paloma blanca...

Et sul seo Aino krjaunutamisõ pääle kõrvaq viil sitavett ei joosõq.

Egäüts tiini taht.

Kaeq, mitu mill´onat läts massma.
Ütle parla, kurat, kõigil om mill´onaid, egä as´a jaos.

Mille sa tiit poiskõsõ tempe!

Üts muso.

Veer toorus morra!

Päälik tulõ!

Kon su esä om?

Är pallõlgugi.
Säändsit, kinkal essä ei olõq, noid mi ei võtaq!

Ruudi!

Paruul!

Veer toorus morra.

Võlss!

Veer toorus morra.

Õigõ.

Seo Ormi pilt...
Ma näi tedä üüsse unõn.
Jumala kimmäs, et vana Orm käü kodo.

Ku Orm olõs mu esä olnu, sõs olõs ma viikingilaiva pääle saanu.

Ja noq es lastaq vai? Ei tiiäq, minkperäst?

Tuuperäst, et mul olõ-i essä.

Olõ-i essä.
Mis põhjus seo om, et mitte laiva pääle laskõ.
Tegeligult om egäl inemisel esä olõman.
Meil koolin kõnõldi, et piät olõma munarakk ja siimnerakk, et lats sündünü.
Ja siimnerakk tulõ esäst.
Tähendäs, sul oll´ kah esä olõman.

Kohe tä sõs jäi?

Är sa arvaku, et esädega ka nii lihtsä om.
Näütüses Liivi kõgõ unistas, et täl olnu valgõ kleit ja pulmaq.
A Sass vast taha-i.

A Liivi om su imä?

Esi ei tiiäq vai?

A sul kah, tähendäs, ei olõq essä?

Kimmähe om.
Sass om mu esä ja Liivi om mu imä, miä tuust, et nä abielon ei olõq.
A otsimi sullõ kah esä, ma avida.

Noh, määnest printsessi sa tan oodat? Imäne, oodat printsi? Noh, kumb sa sõs olõt, imäne vai esäne? Mõista-i midägi luudusõ krooni jutu pääle üldäq? Olkõ.

Indrek! Andres! Niimuudu, rattaq lääväq katõs nädälis aresti ala.

Seo om Andsu ratas.

Mis, sa ajat esäle viil vasta vai?

Kõgõ olõ ma süüdü.

Süüdü om tuu, kiä midägi ei tiiq.
Kas sul ommaq peediq mõstuq vai?

Ants vei är.

Sepik kah?

Sepigu olõs unõhtanu.

Ruudi.

Noh, kuis Jaak su esäs passnu?

Pall´o vana.

Sass kõlvanu.

Imä anna-i vast tedä kinkalõgi.

Esi sa ütlit, et Liivi ja Sass olõ-i abielon.
Ja Sass om vindläne kah.

Miä tuust?

Eesti kiilt kõnõlõs andsakult.

Sa ei saa arvo vai? Papa!

Miä noq? Kallistamisõ iso tull´ pääle printsessal?

Kop, kop, valla tiiq,
Kaupmiis vällä tulõq sa...

Puut om kinni.

Puut om kinni.

Konkursi võidimi är, noq ei saaq puuti sisse.

Puut om kinni.

Ei olõq, ei olõq.
Puut om valla.
Astkõ edesi, meheq, ostkõ kõkkõ, midä vaia.
Määndse konkursi ti är võitsõti?

Määndse konkursi? Laulu uma!

Astkõ sisse!

Vika, mullõ tull´ mõtõ.
Teemi konkursi.

Kinädüskonkursi?

Ei, papakonkursi.
Kiä võit, tollõ võta esäs.

Jes-s-s-s!

Nakkas pääle päälik Ruudi papakonkurss.
Läämi hinnäst kirja pandma.
Esä piät viiking olõma.
Piät laiva eihtämä.
Piät päälik Ruudi viikingilaivaga sõitma viimä.

Valmis.
Kandidaatõlõ antas teedäq.
Võitja valitas armsa väiku sinitside silmiga poiskõsõ esäs.

Kiä tuu om?

Saq muidoki.

Kulõq, Sass, sul käü pall´o rahvast.
Panõmi plakati üles, teemi papakonkursi.
Kiä võit, võta papas.

No tuust ma saa arvo.
A vot miä sõs Karmõnist saa?

A mul om jo essä vaia?

SUUR PAPAKONKURSS

Oll´ sul asja kah vai, poiskõnõ?

Ma niisama kae.

Pall´o sääne massa või?

Seo om viikingiaignõ kaitsõas´akõnõ.
Seo mass väega pall´o.
Sul säänest rahha olõ-i.
Seo mass puul mill´onat.

Puul mill´onat?

Näütä karmaniq ette! Õkva! Miä sa võtsõt? Miä püksen om?

Kaeq aga kaeq, ausa poiskõnõ.
Kulõq, ku midägi lövvät, ku vanaimäl, vanaesäl midägi om kapin vai kirstun.
Ku kulda lövvät, tulõt õkva joosuga.
Onu Gynnar ost är, hää hinna iist.
Antiik!

Tšau!

Ma tulõ peräst sullõ perrä!

Tere, esä.

Ma olõ neli kõrda käünü ti palvõ pääle ti naabriga kõnõlõman.
Ti piäti õkva otsustama.
Ei, ei olõq tõist võimalust.
Hüvvä aigu, provva Mõts.
Ei, Aino, a ma olõ ammõdikohustuisi täütmise man.
Ma olõ konstaabli Sirgõ ja sa olõt kodanik Mõts.
Hääd nägemist!

Tere, meil üldäs kõgõpäält tere.
Vahtsõlt-Meremaalt.
Meil ommaq sääl kuninganna passiq.

Maa perimise jaos löüti teid säält kavvõst õks üles?

Õnnõlik juhus.
Üts vana kooliveli "Riigi Teatajast" lugi.
Tä om kah paadieihtäjä miis, eks tä sõs mullõ teedäq andsõgi.

Ku ti esä kuulmise pääl oll´, sõs õnnõlik juhus appi es tulõq.

A seo suurõ maa kottalõ paprit ei olõq, kas seod ti tiiäti? Maja ja krundi maja all saati ti pikembä jutulda.

“Valgõ tuvi”

Hääd aigu.

Hääd aigu.

Tühi, kiäki es panõq hinnäst kirja.

Ma käve täämbä liinan Liivi man hiussit lõikaman.
Tä kõnõl´, et Vika käü katsikidõ esä man põrknit kõblitsõman.

Vika hoit külh minno.

Ja miä sa tiit?

Mängi.

Sa istut Sassi man poodin.

Peremiis, äri häitses?

Kos taa päses.

Mul om peremehele üts väiku ettepanõk.
Äkki pandnu seo plakadi ti puuti üles.

Panõq-panõq.

Nonii.
Tan taa om.

Ostami ja möömi mälehtüisi.

Jah, õkva nii, mälehtüisi! Avvolist sugupuud löüdäq Eestimaalt, seo om väega rassõ tegemine.
A tiiäti, miä? Mi, mi võimi teile tuud kõkkõ lupaq.
Mi toomi sinnä nukka seo kummudi, kummudi kottalõ viil paar vanna pilti, ja ku vaia, sõs võimi teile tuvvaq ka ti Türgi sõan hukka saanu vanavanaesä araabia täko suuravvaq.
No ja miä sõs peremehel hindäl pakku om?

A miä ti seost arvati? Noq, seo olõ-i külh vana vaig, a tuuiist tulõvik.

Suur papakonkurss.
Nii.
Ja määne avvuhind om?

Maq ja imä.

Ei, ma mõtli rahalist avvuhinda.

Taa pääle ma olõki-i märknü.

A olnu vaia märki.
Raha, seo om väega tähtsä asi.
Kõigilõ inemiisile miildüs raha.

Ku suur avvuhind piät olõma?

Midä suurõmb avvuhind, tuud suurõmb huvi seo konkursi vasta om.
Ja ku sa tahat hindäle kvaliteetset essä, sõs koonõrda ei võiq.

Kõtt, masuuriguq!

Ma ilmaas´anda näüdässi tälle kuulutust.
Tä om luftimiis, timäst ei olõq nigunii asja.

Midä ti tan takan ikõti?

Papakonkurssi.
Kaeq, miis ütel´, ku om essä vaia, sõs om avvuhinda kah vaia.

Tiiät, täl või tävveste õigus ollaq.
Ku sul seo esä-as´aga tõsi takan om, sõs saa-i muud, ku tulõ seo Ormi varandus mere põh´ast vällä tuvvaq.

Tulõq no prooviq sa kah, sa tiiät jo, kon varandus om.

A Karmõn lupa-i mul jo vette minnäq.

Kas sa tiiät ülepää, kon tuu varandus om?

Ku Ormi maali päält kaiaq, sõs tiidnü külh.

Läämi sõs kaemi tuu Ormi pilti.

Ei saaq, sääl eläs üts vällämaalanõ.

Ma ei viisiq seod varandust inämp niisama otsi.

A papakonkurss?

Mul om papa olõman.

Sul ommaq hiussõq likõq.

Ei olõq.

Kaeq imäle otsa!

Ma joosi ja higisti.
A kuis om inglüse keelen "varandus"?

Treasure.

Kuis seod kirotõdas? 

Tre-a-su-re.
Määnest varandust sa säält Internetist otsit?

Viikingiide.

Saat viil 5 minotit.
Ma käü kõrras är.

Tere, kas kiäki om koton?

Tere.

Tere.
Ma tulli naid teile tan är tuuma.

Seo om kistumalda kinä, et ti mullõ tulliti naid esi är tuuma.

Ku teil naid paprit üten olõ-i, om ti notari man käümine as´alda.
Vald arvas nigunii joba, et seo maa om näide uma.

Ma tii tiivett.

Mul om pall´o tüüd.
Ma piät hummõnidsõs eksämis opma.
Ma sõida hummõn Tartohe, kriminaalõigusõ eksämit tegemä.

Ti käüti ülikoolin?

Häste, ma lää.

A ti tulkõ tsäid juuma sõs, ku kuul´ läbi saa.

Ku mul aigu om.

Ku teil aigu om.

Näet tedä sõs vai?

Tä om või-ollaq tarõn vai maja takan.
Miä tä, nuur miis, õks tan kolkakülän tege.
Külh tä är lätt, kasvai liina.

Mi ajami tä minemä.

Kuis?

Hiidütämi tä Meremaalõ tagasi.

Ei tiiäq, midä neoq välämaalasõq kõgõ inämp pelgäseq?

Vaesust ja vanadust.

Kost sa seod tiiät?

Liivi kõnõl.

Olkõq sõs hääq latsõq ja ärkeq Liivile ja Sassilõ tüüd mano tekke.

Kaeq, et sa uma eksämi är tiit.

Ma sõs lää.
Ma tulõ ülehummõn õdagu tagasi.

Kas mi võimi ti puul üllen maada?

Ku Liivi lupa.

Kõrran.

Saq olõt vaesus ja maq olõ vanadus.

Maq ei tahaq vaesus ollaq.
Sass kõnõlõs, et vaesus om jälle asi.

Olõq sõs vanadus.

Vanadus ei tahaq ma kah ollaq, selle et naasõq pelgäseq vanadust inämb ku meheq.

Sõs olkõ niimuudu, et maq olõ vaesus ja vanadus ja saq olõt ull´us.

Olkõ, ma olõ sõs vanadus.

Ma olõ vaesus!

Ja ma olõ vanadus!

Jätäq Viikingihärbän hääga maha.

Selle et muido om sul pia nägo käbrän ja pangaarvõq tühi.

Kas ti minno otsiti?

Sassa, säält nä lätsiq.
Katõkõisi.
Üts oll´ sääntse musta suurõ pää ja pikä musta kerega.
Ja tõsõl oll´ kirvõs sälgä kinniq lüüd.
Sääne tsill´okõnõ, sarviga nigu.

Märdisandiq.

Suvõl?

No sõs pikäpäkuq.

Päkäpikuq.

No jah.

Tere, Orm! Nä es lasõq tuuperäst minno viikingilaiva pääle, et mul olõ-i essä.
Mul õnnõ esä jaos om seod varandust vaia.
Ku varandus om avvuhinnas, sõs tulõ papakonkursilõ pall´o rahvast.
Kas sa õks tiiät, kon seo viikingivarandus om?

Lämmi täämbä.

Lämmi.

Kost tulõk, kohe minek?

Minekiq ja tulõkiq ommaq kavvõq olnu.
Vanast oll´ puut tõsõl puul tiid.

Ma olõ Sass.

Ma olõ Enn.

No kaeq sõs miä, Enn.
Vanna puuti ma es näeq, ma sõs viil kavvõl olli, Kamtšatkal.
A nii ku siiä saarõlõ tulli, nii jäi.
Kas sa ka jäämä tullit?

Ma ei tiiäq.
Ma ei tunnõq tan inämb kedägi.

Tere, ma olõ Viktoria.
Ma tahtsõ sukka ütest as´ast kõnõlda.

Tere, tere.
Ma olõ Enn.

Jah, tuud ma tiiä.
Kuis teil sääl Vahtsõl-Meremaal emudega om? Meil Muhun ommaq kah emuq ja ma mõtli, et emuq ommaq Vahtsõlt-Meremaalt peri ja sõs et sa olõt kah säält nigu.

Hää meelega kõnõlnu sukka kasvai emudõst, a mul om parla tõtõstõ väega kipõ.
Olõq hää, tulõq iist är.

Halloo, hallo! Ma ei kuulõq sinno...  Andy...
Ma saa paari pääväga teedäq.
Jah, ilm om tan illos.
Hää.

Kas om vallus?

Sa olõs võinu niimuudu hindäl jalakundi är murdaq.

A mul es olõq sukugi vallus.

Emu!

Mu imä osta-i krõpsu, kõnõlõs, et kah´olik.

Kuis tä muido om?

Kiä?

Su imä.

Ütel pääväl saa timäst kohtunik.

Jah, tä kõnõl´ mullõ, et käü ülikoolin.
Kas sa tahassi minno tüü man avitaq?

Nii.
Kõrran.

Hummõn hummogu lää ma mere viirde, tuu värskit kalla ja õdagu teemi maailma kõgõ parõmbat süüki - värskilt suitsutõdut lesta.
Pidosüük vällävalit seltskunnalõ.
Kutsut olõt saq üten imäga.

Ostaq viinerit kah.

Mille?

Karmõn ei süüq kalla.
Täl läts´ ütskõrd kalaluu kurku.
Ma olõ opanu tedä puhastama kah, a tä taha-i oppi.

Hää külh, ma osta sõs väega salajaidsi viinerit.

Ma Sassilõ helisti, tä lubasi.

Ega tä teid uma jutuga är es väsütä?

Ei-ei, Ruudi avit mul hulga tüüd är tetäq.
Kas ti praadituid kardohkid tahati, meil jäi veidükese alalõ? 

Eiq, ei jõvvaq inämp.
Ma sei terve tii Tartost tagasi tullõn.

Saiti läbi?

"A" sai.

Ma tiidse.

Esierälidsis juhtumiisis kõrvalõ pant.
Orm esiq tekk´.

Sõs ti tervüses.

Vast ütelnü saq, mi jo õks üte külä inemiseq.

Karmõn, ma vii su tsikliga kodo.

Ma näi innemp tan aiakärro.
Kas ma või võtta?

Las ma sõida esiq.

Eiq.
Hääd üüd.

Hääd aigu.

Vika, ma löüdse viikingiide varandusõ!

Kas tä tõtõst su käest es küsüq vai, et miä sa tä tarõ pääl teit vai?

Es küsüq.

Kas sullõ imelik es tundu vai?

Es tundu.

Jumala kimmäs, et nuuq sääl tarõ pääl ommaq nuuq varandusõ kaardiq.

Käkset sa õks häste är, et Enn naid üles ei lövvässi?

Käkse.

Ma näütä seod rahha Aleksile.
Tä tiid, ku pall´o seo mass.
Mille Aleksile?

Tahat Ennule andaq vai?

Ja mi pappi ei saaq,
ja mi pappi ei saaq,
pankrot...

Kupall´o sääne mass?

Sääntsit videles egän antiigipoodin.

Sääntsit om viil.

Kupall´o?

Õks unikidõ viisi.

Ma küsü ütelt tutvalt antiikiärikalt, pall´o tä säändse iist mass.
Tä om mu hää sõbõr, ku esiq ei tiiäq, sõs lask mõnõl tiidjämbäl hinnada.
Läämi sisse.

Kulõq, sa kõnõlit seost papakonkursist, määndseq nõudmisõq sääl ommaq?

Üts, esä piät armastama umma last.

Kats, piät mõistma puutüüd.

Kolm, piät Ruudi viikingilaivaga sõitma viimä.

Ku kavva mi piämi umma rahha uutma?

Om su rattal midägi vika vai?

Ku sul rahha olõ-i, massaq võlg är.

Rahha olõ-i, nakkaq tüüle!

Tere, poisiq!

Tere.

Noq, Ruudi, su sõbraq vai? 

Jah, Ints ja Ants.

Tahati minno sadamahe avitama tullaq? Noh?

Jah.

Noh, lätt tansaman vette vai?

Siiä.

Ostsõt vai?

Jah.

Ku sa är läät, kas sa sõs müüt seo maaha vai? Vai jäät hoobis siiä?

Ega tä ull´ ei olõq.
Vahtsõl-Meremaal om hoobis tõnõ elo.
Sääl ommaq inemiseq koolitõduq, ilm om illos.

Egäl puul om kehvä ilma.

Ei noh, tuud külh, a Eestimaaga saa-i seod võrrõldaq.
Tan ommaq inemiseq ulliq ja tikõq.
Nä mõtlõsõ kõik aig, kuis ütstõist nüüriq.

Aitjumma.

Olõ mehes.
Ma es vaihtanu Vahtsõt-Meremaad Saarõmaa vasta.

Hää külh, ma mõtlõ tuu pääle.

Seo om juugõndi kiivri.

Ja maq olõ Lenin.

Seo om üte vana Rootsi kuninga raha.

Mis nimi?

Aleks.

Ei olõq säänest kuningat.
Kulõq, kõnõlõq mullõ, midä ma tii su säksä kiivri ja roodsi rahaga?

Maaha müüti.

Kinkalõ?

Tiiät, kupall´o seo mass?

Noq?

Tuhat viissada.

Kost sa sait seo?

Löüdse.
Naid om sääl viil.
Unikidõ kaupa.

Hää külh.
Sa saat viissada.
Ja uniguq tuut mullõ.
Ja kos nuuq uniguq ommaq?

Rannakülän.

Kulõq, mineq iist är uma sarvikuga siist!

Sa olõq vakka ja käüq Vilsandi vikahdimulku!

Roodsi kuning...

Sul sepikut ei olõq vai?

Noh, su jaos õks üts om viil, leti all.

Suur Papakonkurss.
Võitja valitas armsa väiku sinitside silmiga poiskõsõ esäs.
Tohoh.
Kunas seo om?

No pia om.

No ma panõ hinnäst kah kirja.

A sa veidükese ülearvo vana ei olõq Ruudi papas nakkama?

Ruudi papas? Kulõq, sõs ma saa Karmõni kah.
Ma olõ vana jah.
Kulõq, a ma olõ ainugõnõ miis, kiä Rannakülän ufosid om nännü.
Kon ma kirja piät pandma?

No siiä saa pandaq.

Nii.
Kaeq, Jaak Lolle.
Kas kandidaatõ om pall´o? 

No seo om saladus, seod ma sullõ üldä ei saaq.

Noh, seo laar piässi külh kõrralik olõma.

Tuu, kiä kriminaalõigusõ eksämi tettüs sai, tuu ei saaq kalla pelädä.

Kuis om? 

Kaeq, Ruudi, su sõbranna.

Tere õdagust.

Tere, tere.
Sullõ miildüs kimmähe kala.
Kuis emuq eläse?

Ütlemi, et läämi tuulikuhe.
Sõs sa läät tõsõlt puult majja sisse ja sõs tuut kaardiq vällä.
Ma või valvaq.

Maq külh Ennu takast varastama ei lääq!

Ütle õkva vällä, et sä pelgät.
Papakonkurss jääs kah är? Varandust ei tuuq? Ah, ei viisiq ma sukka jannadaq.

Papakonkurss är ei jääq.

Ti kaup om tan.

Ma mõtli eloaig, et saassi Saarõmaalõ, a inne jõudsõ pinsi pääle ku siiä.
Olõq sa tennät!

Kõkkõ hüvvä.
Ma olõ kah õks unistanu, et saassi Munamäele, a olõ-i jõudnu.
Noh, hääd reisi.

No näemi sõs Võromaal.

Õkva nii!

Liivi, Liivotška!

Liivotška, muso!

Mõtsa Aino käve täämbä hummogu eräle tuu peräst hiussõlõikaja man, et mullõ teedäq andaq, et mu tütre esä ots umalõ vahtsõt naist.
Terve Saarõmaa saa naardaq.
Rannakülän kõrraldõdas konkurss, et vällä selgitä, kuis Karmõn hindäle vahtsõ mehe vali.
Ja ma mõtli kõik aig, mille sa ei tahaq minno naasõs võtta.
Noq om mul selge pilt - sa hiilset Karmõnit! Joosõq jah noq minemä! A seod ma sullõ kõnõlõ, ku seo konkurss toimus, sõs ma lää! Kas papakonkurss vai maq!

Ma olõ seod latsõlõ lubanu ja maq umma sõnna ka piä!

Ruudi! Ruudi!

Hummõn teemi konkursi!

A meil om õnnõ üts kandidaat...

Sa es küsü mu käest, midä ma su tarõ pääl tei?

Ma arvssi, et sa tulõt esi kõnõlõma, ku aig valmis.
Kas noq om vai?

Haakrigu laadul oll´ viikingilaiv "Helga".
Minno sinnä pääle es lastaq, ülti, et väiku.
Tulõq esäga, sõs saat.
Sõs tullgi meil Vikaga seo mõtõ, et teemi papakonkursi.

Ja sa tahat, et ma tulõssi toolõ konkursilõ?

Tiiät, Ruudi, ma olõ vast vanamoodulinõ inemine.
A mu meelest üts miis hindäle niimuudu ei naist, ei last otsiq ei saaq.

Sõs saamiki või-ollaq Ulli Jaagu hindäle esäs.

Ruudi, tiiät, jätämi seo konkursi ülepää är ja ajami seod asja kuigimuudu ausambalõ.

Ma ei saaq är jättä, mi olõmi Sassiga kokko lepnü ja Sass om minno avitanu.

Papakonkurss...

Ei, varandusõ kaardiq neoq külh olõ-i.
Tiiät, Ruudi, miä seo om? Seo om Ormi maiõ kaart.
Petsätiide ja allkirjuga ja puha.

Oi, Ruudi!

Hummõn om papakonkurss.
Imä ikk koton ja kõnõlõs, et seod häpü tä üle ei eläq.
Ja mi sõidami kotost är.
Ma esiq kah peris täpsähe ei tiiäq, kon mi elämä nakkami, a ma kirota sullõ ja saada uma adrõssi.
Kas sa kirotat mullõ?

“Valgõ tuvi”.
Ja läts!

Sass!

Nii, nimi?

Lolle.

Lolle Jaak.
Kiä tuu viil taht registriiri suurõl papakonkursil?

Jou.
Miä om? Ma olõ tan.

Saq?

Nimi?

Aleks Kott.

Koti Aleks.

Ma mõtli, et sa ei tulõki eiq.

Ma jo lubasi.

Tull´ võistlõja nummõr 3.
Õngõ Enn.

Kallis rahvas.
Täämbä, edimäst kõrd Rannakülä aoluun, teemi tan suurõ Papakonkursi.
Kiä võit, tollõ võtt Ruudi hindäle esäs, ja viikingivarandus om avvuhinnas kah.

Ei-ei-ei! Seo Aleks om ülearvo nuur.
Ja kas seo Jaak olõ-i mitte veidükese vanavõitu?

Armastus ei küsüq vannusõst, seo tulõ pääle nigu uni.

Huvitav, kinka peräst seo võistlus noq peetäs sõs? Karmõni peräst vai?

Jah.
Väega ilosa Karmõni peräst.

Viikingivarandusõ peräst.

Ma ütle, et saq, Korolli Sass, kaeq, sa olõt seo põrgu maalõtuuja.

Mis sa, Aino, lõugat!

Aino lõugas tuuperäst, et timä pääle konkurssi ei kõrraldada.

Olõq vakka!

Kaeq, Aino, Ruudi taht hindäle ütte vanõmbat sõpra löüdäq, kiä kand huult, oppas, jätä-i poiskõst ilmangi hättä.
Mis om tuun halva?
Mu meelest om papakonkurss põnnõv mäng. Ku sullõ miildü-i, mine är.

Ei lääq Aino kohegi, timä lõõritõlõs tan seeni, kooni tä näge, kasvai üts vällämaalanõ om tan.
Mineq laulaq!

Kulõq, tiiq tüüd ja teeniq rahha tiiät, sõs tulõ armastus kah või-ollaq.

Võistlus nummõr üts, kõndmisõ võistlus, nakkas pääle.

Miä juhtu? Kas teil om kiäki är koolnu vai?

Meil om jah koolnu, a sullõ tõtõstõ pall´o õnnõ!

Vika, miä sul vika om?

Meheq pidävä mere veeren Ruudi papakonkurssi ja Liivi ütel´, et Sass taht pääavvuhinda, noh, sinnu naasõs.

Midä nä sääl rannan tegevä?

Ma olõ seod kõik aig kõnõlnu, et ega seo üts õigõ asi olõ-i, ku üts nuur naanõ niimuudu vällä näge nigu saq.
A seod ma sullõ kõnõlõ, et maq ka seod taha-i, miä sust üle jääs.
Paras omgi, ku Ull´-Jaak su hindäle saa.

Vika, kon nä taad konkurssi pidäväq?

Paadisilla pääl.
A Karmõn, taa olõ-i niimuudu!

Tiiq umalõ imäle tsukruvett.

Võistlõja nummõr üts piät tehniliidsi põhjuisi peräst katski jätmä.

Karmõn, oodaq, ma kõnõlõ.

Tan olõ-i midägi kõnõlda.
Ma näe esiq.

Karmõn, läämi tsipakõsõs kõrvalõ.
Ma seletä.

Mille ma piässi tiika kõrvalõ tulõma.
Ma tulli õnnõ umalõ pojalõ perrä.

Seo oll´ jo õnnõ nali.
Mäng, su poja kõrraldõt mäng.
No kas sa tõtõst nal´ast arvo ei saaq, kas sa tõtõst ei võissi kõrraski naarataq? Mille sa piät kõik aig nii tõsinõ olõma?

Nii, panõq kirja.
Selle et kats perräjäänüt võistlõjat võistlusõ katski jätseväq, sõs olõ ma võitja.

No olõq-olõq-olõq, miä sa tuust saat?

Lubatu viikingivarandusõ.
Saarlasõq ollõv jo sõnapidäjäq meheq.

Kuradi Gynn...
Gynnar! Sa võtsõt seo sisse vai?

Ei, Puškin võtsõ.

Kas sa, ull´, kaet ka tõnõkõrd, midä sa müüki panõt? Raha! 

Raha, raha, raha, pall´o rahha!

Mis om?

Oi, elo!
Ei putuq mu pekki!

Kiä seo müüki tõi?

Sa tiiät, sa saa-i säänest lambafileed mitte kostki.

Olõs siiä tulnu kõrralik numismaatik, miä sa seolõ hindõs olõs pandnu? Puultõist tonni.
Sa olõs poolõtõsõ tonniga seo maaha möönü.
Sa kujotat ette?
Ma saa-i arvo, ommaq sul pääluu all ajoq vai lambafilee.
Sa kaeq!

Kohe sa läät?

Viikingihärbänihe.

Ma piät noq sullõ õks su esäst kõnõlõma.
Su esä oll´ väega lahe miis.
Mängse häste kitrat, sõitsõ lumõlavvaga.
Meil oll´ kõik aig lustlik.
A last tä es tahaq, ütel´, et tä ei tahaq nii suurt vastutust võttaq.
Ja lännüq tä ollgi.
Tagasi es tulõq.
Aastak otsa ma oodi, sõs kolisimiq siiäq.
No ütle, kost siist naid mehi võtta? Ma nakkassigi märkma, et või-ollaq Enn.
A võtaq näpust, tulõ vällä, et timä om ka lihtsäle üts torõ sell.
Või-ollaq meheq ommaki säändseq?

A ma olõ kah jo miis.

Ma tulõ kolmõ päävä peräst tagasi...
Olkõ...
Ma saa tuu tüü...
Jah.

Sa sõidat är?

Seost rahast, miä vald mass, panõ üte osa su jaos kõrvalõ, ku suurõs saat.

Sa ei olõq Ormi poig!

Ma olõ-i päälik.
Ma nakka-i viikingis.
Ma ei lääq ilmangi viikingilaivaga sõitma.
Tuuperäst, et ma ei tahaq.

Ribikülä?

Ei tiiäq külh.

Rabakülä? No määneki R-tähega külä oll´.

R-tähega? Ma esi elä Rannakülän.
Muud ei tiiäq külh midägi.

Rannakülä ollgi.
Ja Aleks oll´ Roodsi kuninga nimi.

Roodsi kuninga nimi? Mi külän?

Ei olõq tä määnegi kuning.
Nuur poiskõnõ om.
Tummõ pääga.
Konstaabli puja vahtsõnõ esä om Aleks.

Ei olõq õigõ, olõ-i õigõ.

No nuur poiss, tummõ pääga, 13-14 aastakka vana.

Aleks?

Nuijah, konkursi perrä sai, noq om esä.

Miä seo om?

Muud varandust olõ-i olõman.
Neoq kaardiq olliq hoobis Ormi maaq.

Tiiät, miis, miä ma sukka tegemä nakka, ku sa minno petmä nakkat? Ma lüü su siiä saina külge kinni.
Kuiut ku lest.

Kost sa seo sait?

Timä käest.

Taga targõmbas.

Nii et sa sõs tiiät, kon unik om? Tiiät vai?

Viikingihärbänin eläsi üts Viiking Orm.
Tä om noq koolnu.
Timä varandus oll´ viikingiide uma.

Poiskõnõ, tulõq siiä! Kon seo Viikingihärbän om?

Ai, ai, är tekuq.
Appi, är tekuq, lasõq valla!

Istut tan!

Vana Orm esi! Viiking Orm.

Tan ommaq määntsegi kaardiq, ommaq siin seen.

Miä sa tiit sääl? Miä sääl om?

Leif, tulõq kaeq! Tulõq kaeq!

Mis om? Istut tan ja olõt vakka! 

Raha.
Tuusama.
Mineq kaeq, peräkõrd lövvät viil.
Kaeq, peräkõrd om viil! 

Kaart! Seo perrä saamiq terve varandusõ kätte!

Õkvalt ma tulõ alla!

Midä?

Õkvalt tulõ!

Kiä seo om? Võtaq poiskõnõ kinni.

Tervüst!

Midä tan tetäs?

Ja küsügi.

Küsüq-küsüq.
Sedaan om.

Kabriolett om.

Mineq sõs sisse ja küsüq, ku julgut!

Ja läägi.

Jääq vakka! Jääq vakka!

Hingäs! Leif, tiiq midägi!

Ei tiiäq, kas jäi elämä vai?

Enn! Enn! 

Oi, rõibõq.
Jama om majan.
Om jama majan.

Enn!

Miä tä tege?

Persetäs kesk limusiini.

Noq näperdäs mootorit.
Ei, ma ei võiq seod kaiaq.

Nii, läts är.
Noq eloga! 

Kaeq, Karmõn.
Meheq ei saaq kõgõ naisist arvo.
Naasõq ei saaq alati miihist arvo.
A ütstõsõlda ka toimõ ei saaq.
Ja seo märgis ma võta Liivi naasõs.
Ja saq ja Enn olõti ka pulma kutsuduq.
Mineq noq, lepiq Ennuga är.
Tä jo nigunii taht siiä jäiäq joba.

Om tä koolnu vai?

Verd ei olõq nätäq.

Mõnõq koolõssõq vereldä är.

Surm võtt vere valla, seo om fakt.

Pitsitä kõrva.

Nä rüüvseväq Ruudi ja Aleksi är!

Ajagu-i virinät! Lätsimi! Tempo, tempo.

Numbrilukk.

Noq võit rüüki, pall´o tahat.
Käeq siiäq.
Saq olõt tüürmann.
Lätsimi.

Olnu kajaluut.
Hoitnu vii kottal, niimuudu, riibnü põh´a läbi.

Kulõq miis, jääq vakka.
Ma küsü su käest, olõmi mi õigõn kotussõn?

Kost ma tiiä, ega ma pootsmann ei olõq.
Tõmba kuralõ veidü.

Poiskõnõ, poiskõnõ! Sukka kõnõldas.
Olõmiq õigõn kotussõn?

Miä toimus?

Ruudi rööviti är.

Mis kuradi kaardiq neoq ommaq?

Ma ei saaq arvo, mis sa olõt tävveste ullis lännü vai?

Ruudi, tsiplõ mõlõmba käega.

Oodaq, ullpää!

Ruudi! Ma olõ õks Ormi poig.
Ma jää Rannaküllä.

Esä!

Gynn, mineq küsüq, kon tan kõgõ lähkümb tüükoda om?

Jaak, tulõq pääle! Tulõq pääle!

Ti minke.

Naasõq laiva?

Ruudi, pallõsi, tulõq alla.

Kistutami su võla.

Enn!

Seo om viikingiide raha.
Ma arva, et mi annami taa näile tagasi.
