Karula rahvuspark
Võru keelen

Otsi’

Olõ’ terve’ tulõma!

Hää küläline, olõt joudnu Eesti kõgõ vähämbä rahvuspargi – Karula rahvuspargi kodulehe pääle.
Siist lövvät põnõvat lugõmist ja kaemist pall'udõ asju kotsilõ, a uma silm om iks kuning ja selle tasus kimmäle ka Sul hindäl siiä paiga pääle tulla’.

Saa’ rahvuspargiga tutvas
Ku klõpsat kaardi pääle, näet kaemist väärt kotussidõ lühkeist tutvustust
Muistinõ asi
Aoluulinõ hoonõ’
Luudusnättüs

Karula rahvuspargi kontor
Ähijärve külä, Antsla vald, 66420 Võrumaa
Telefon/faks 7828350
karula@lk.ee

Tettü tüü’
Projekti’
Uurmisõ’

Pildi’

Kaardi’

Teedüsleht

Sisujuht

Tüütäjä’

Lingikogu

Luudus
Maastiku’
Karula korgustiku suhtõlidsõ’ ja tävvelidse’ korgusõ’ olõ-i suurõ’.
Tävveliidsi korguisi vahe’ om 70 m (68 kuni 138 m) ja suurõmb jagu maad om 75 kooni 100 m üle merevii.
Kaitsõala kõgõ korõmb mägi om Rebäsemõisa Tornimägi (137,8).
Mäekundõst ja säländüist omma’ tähtsämbä’ Kaika kundistu ja maa’ Ähijärvest lõunõ puul.

Karula perändüskultuurmaastik om mitmõ aastasaa joosul inemise tegemiisi mõol tekkünü maastikutüüp, kon hajovalla talo’ vaihtõlõsõ’ nurmõsiilõ, mõtsasaari, suulaikõ ja hainamaiõga.
Maastiku vällänägemine om tan sääntses lännü maa-arimisõ peräst: mõts om hariligult äkiliidsi mäki otsan (nn. mõtsakübärä’) vai äkiliidsi pervi pääl ja ümbre mõtsa om tsõõrin nurm vai hainamaa.
Tasatsõmba’ mäekese’, miä maa-arimisõs kõlbase, omma’ lakõ’.
Mäekülgi pääle omma’ tekkünü kooni 1,5 miitre korgudsõ’ künnüperve’.
Mäekuntõ vaihõl orgõ seen omma’ inämbüisi suumõtsa’ vai niidü’.

Perändüskultuurmaastiku’ jääse’ inämbüisi rahvuspargi põh'apoolitsõlõ jakku Rebäsemõisast Iiperäni (Jõõperäni) ja Karkkülä nukka.
Tinu-Peräkonnu nukast omma’ umal aol inemise’ är’ kiudutõdu’, sinnä’ om mõts pääle kasunu ja pia kõik perändüskultuurmaastiku’ omma’ är’ häönü’.

Perändüskultuurmaastikkõ all om põra umbõs 30% rahvuspargi maast.

Karula luudusmaastikun omma suurõ’ mõtsa’ üten järvi ja soiõga.
Karulan om Lõunõhummogu-Eesti kõgõ suurõmb mõts, miä küünüs kavvõlõ rahvuspargist välläpoole.
Tüüpiline luudusmaastik om rahvuspargi lõunõjaon ja ümbre Õdri järve ja Kaugjärve.

Luudusmaastikkõ all om umbõs 70% rahvuspargi maast.

Maastikkõ ohustasõ päämidselt traditsioonilidsõ maa-arimisõ veitüsjäämine, säädüsevastalinõ ruusakaibmine, ülearvu kõva maaparandus ja mõtsa- ja põllumajandus.

Naide häti iist piät maastikkõ hoitma, piät perrä kaema, et ehitämise ja kaibmisõ man säädüisist kinni’ peetäs, piät maastikkõ uurma ja kaardi pääle pandma.

Vii’
Karula vii’

Ku ijäaolinõ ijä är’ sulasi, tekkü Karula kuntõ vaihõlõ hulga järvi; naist 40 jääse rahvuspargi maiõ pääle.
Põh'apoolidsõ’ Karula järve’ omma’ Korgõ-Eesti rammulidsõ viiga (rohketoitelised) järve’.
Mäekuntõ seen olõvan moreenin om karbonaatliidsi kivve, selle om vii seen hulga mineraalõ. Vesi om tan kas neutraalsõ vai veidü’ alusõlidsõ toimõga. Tenu kõgõlõ taalõ või järvist löüdä’ hulga väega mitmõsugumast ellu.
Lõunapoolidsõ’ Harglõ oru piirkunna järve’ omma Lõunahummogu-Eesti laiha ja põrmudsõ viiga (huumustoitelised) järve’.
Karula järve’ omma’ inämbüisi madala’ ja viihaina täüs ja tüküse’ kinni’ kasuma.
Karula rahvuspargi kõgõ suurõmb järv om Ähijärv (176 ha) ja kõgõ süvemb om Savijärv (18 m).

Järvi ohustasõ inemiisi ülearvu käümine, vii tsolkminõ, vii korgusõ muutminõ, rüüvpüüdmine ja järvi viirde huunidõ ehitämine.
Naidõ häti vasta saa api, ku laskõ’ järvi manu veidemb inemiisi, lõpõta’ är’ vii tsolkminõ, häötä’ mõnõst paigast är’ majaja’ (kopra’), kaia’ majju ehitämise perrä ja ütteluku kontrolli’ järvi saisukõrda.

Jõõ’ ja oja’ omma’ Karula rahvuspargin tsill'ukõsõ’, selle et rahvuspark om Eesti üten tähtsämbän viilahkmõkotussõn.
Haabsaarõ (Rännä) oja rahvuspargi põh'apoolitsõn jaon käü Võrtsjärve (Peipsi) vesikunna ala.
Võrtsjärve joud Haabsaarõ oja vesi Ärnu jõkõ ja säält edesi Väikut Imäjõkõ piten.
Kõik muu’ rahvuspargi maa’ jääse’ Liivi lahe vesikunda.
Liivi lahtõ joudva rahvuspargist välläjuuskja vii Koiva jõkõ piten.
Õkvalt Koiva juuskva’ rahvuspargi õdagupoolõ päält Lannamõtsa oja (Verioja) ja hummugu puult (Sibula järvest) pääle nakkav Mustjõgi.
Harglõ ja Ahli jõõ’, miä nakasõ’ pääle lõunõ puult, juuskva’ Mustajõkkõ.
Silla (Labassaarõ) oja ja Arujõgi (Räü oja) juuskva’ ummakõrda Harglõ ujja. Ubajärve oja, miä nakas Ubajärvest, juusk Ahli jõkkõ ehk paigapäälse nimega üteldült Urga.

Kõgõ suurõmb oht jõkilõ ja ujjõlõ om vii tsurkminõ. Tuu ärhoitmisõs tulõ perrä kaia’, et kiäki es lasknu jõki ja ujjõ sisse umma tsolgivett. 

Mõtsa’

Mõtsu all om päält 70% kõgõst kaitsõala maast.
Karula rahvuspargi mõtsa’ või jaeda kolmõ esisugumastõ jakku:

1. Põh'apoolinõ madalidõ kuntõga palu- ja laanõmõtsa jagu.
Taa om üts suur, üteline mõtsajagu, kon kasvukotussõ pall'u ei vaeldu’ ja elukundõ (koosluste) vaihõ’ tulõva’ päämidselt mõtsu esisugutsõst vannusõst.
2. Puulkaarin õdagu puult hummugulõ küünüs Rebäsemõisa-Mähkli-Kaika-Iiperä (Jõõperä) piirkund. Sääl omma’ inämbüisi mäki otsan arumõtsa’ ja mäki vaihõl lagu- ja hainasuumõtsa’ (kõdu- ja madalsoometsad).
Taa om perändüskultuurmaastik, miä om olnu kavva aigu inemise mõotusõ all ja mitmõ’ elukunna’ ommaki tegünü’ õnnõ tuuperäst.
Mõtsa’ kasusõ’ tan inämbüisi jupildõ mäekuntõ otsan vai pervi pääl. Mõtsu vaihõl omma’ nurmõ’ ja niidü’.
3. Lõunõpoolitsõn mõtsajaon om väega muutlik maakuju (reljeef), sääl om inämb esisugumaidsi mõtsasortõ ja suurõmb luudusmõtsu osakaal.
Taaha jakku jääs pia puul kõgõst rahvuspargi maast. Tan om kaitsõala ainukõnõ luudusreservaat (Pautsjärve) ja inämbüs tsihtkaitsõvöid.
Luudusmõtsa’ omma’ tan alalõ vaihtõlõja maakuju peräst, miä tege mõtsu majandamisõ rassõs.
Mõtsasordõst om tan kõgõ inämb palumõtsa, üleminekisuu- ja samblõsuumõtsa (siirdesoo- ja rabametsa). 

Lubjadsõ moreeni pääl kasusõ’ Karulalõ umadsõ’ kundimõtsa’ (sürjametsad).
Kundimõtsa’ kasusõ’ inämbüisi perändüskultuurmaastikkõ mäekuntõ otsan, kon maa om kuiv ja lubjanõ (Liinamägi, Kirsimägi, Ala-Tinu, Haukamägi, Ähijärve põh'aõdaguviir jt).

Variku’ (salumetsad) kasusõ’ väega hää maa pääl.
Sääne maa om inämbüisi üles arit, selle om varikit jäänü’ alalõ õnnõ jupildõ äkilidsembide mäepervi pääle.
Nurmi mõtsakasumisõga nakas varikit jäl’ manu tulõma.
Rahvuspargin om varikit ümbre Rebäsemõisa (Tornimägi, Hallimäe lõunõkülg, Liinamägi, Haukamägi jt).

Hainasuumõtsa’ ja mudaskunnu’ (madalsoo- ja lodumetsad) omma’ keskmädselt vai häste laonu turbakihi pääl.
Hainasoid om veidü’ alalõ jäänü, naid om pall'u niidüs raot ja ütsjagu är’ kuivõndõt.
Väärtüsligumba’ ja kuivõndusõst putmalda hainasuumõtsa’ jääse’ Ähijärvest õdagu poolõ ja lõunõhe (Sikksaarõ, Külmälättekolga ja Tammõmäe vaihõl, Plaagi ja Kogrõjärve vaihõl jt.).
Mudaskundõ om tsill'ukõisi saari viisi Liivalumbi ja Arukülä-Labassaarõ tsihtkaitsõvöie tsopõn. 

Mõtsu kaitsõkõrd rahvuspargi vöie perrä

Terve’ Karula rahvuspark om jaet vöies ja egän vüün om uma kimmäs kaitsõkõrd.
Luudusreservaadin eläs luudus umma ellu ja sääl lubata-i inemisel sukugi mõtsaellu sekä’.
Tsihtkaitsõvüü mõtsu kaidsõtas naidõ luudusliidsi vai puulluudusliidsi elukundõ hoitmisõs.
Elukundõ kaitsõtsihi perrä või vaiht tetä’ luuduperi kasuma jäetüisil kotussil ja sääntsil kaitsõvöil, mink iist inemine huult kand ja kon kaitsõtsihi perrä om lubat mõtsa puu- ja puhmarinda harvõmbas raku’.
Karula rahvuspargi tsihtkaitsõvüü mõtsa’ omma’ vana’, kirivä luudusõga mõtsa’. Sääl om esieräliidsi harvõ ja kaitsõalutsidõ kasvõ kasvukotussit ja eläjide elupaiku ja ainuliidsi mõtsaelukundõ.
Piiranguvüü om kaitsõala tuu jagu, midä pruugitas majanduslikult ja hoiõtas ku perändüskultuurmaastikku.
Piiranguvüü mõtsa’ omma’ maastikupildi kimmäs ja umanõ jagu, näil om majanduslinõ väärtüs ja nä hoitva’ tasakaalun tuud halba mõjju, miä majandamisõst luudusmõtsulõ tulla’ või.

Kõgõ suurõmba’ ohu’ mõtsule omma’: ülearvu mõtsaraguminõ, võlss mooduga ja võlss aol mõtsa vällävidämine, mõtsapalamisõ’, kuivõndaminõ ja üleujutusõ’.
Häti ärhoitmisõs tulõ perrä kaia’, et mõtsaga käüdäs ümbre luuduskaitsõ säädüisi piten, tulõ osta’ erämõtsu riigi umandustõ, panda’ kaardi pääle ja är’ tähüstä’ viivõtukotusõ’ mõtsan tulõ kistutamisõs, opada mõtsaumanikkõ ja näile teedüst anda’, pitä’ piiri maaparandusõl ja majajil.
Mõtsu kaitsõs tulõ egäle mõtsalõ panda’ pääle uma kaitsõkõrd, tuuperrä, ku harva ja ohun mõtsatüübiga om tegemist. 

Suu’

Karula rahvuspargi maast om soid 6%.
Suurõmba’ suu’ omma’ Äestämise suu, Arukülä ja Pautsjärve suu.

Ligi kats kolmandikku rahvuspargi soist omma’ tegünü’ järvi kinnikasumisõst.
Kõgõ inämb om järvist tegünüisi soid kundistikkõ piirkunnan.
Ka pikäkundimaa (oosmõhnastiku) soist omma’ üle poolõ tegünü’ järvi kinnikasumisõst.
Tasadsõ maa pääl omma’ suu’ tulnu’ maisõmaa suustumisõst.
Mõnõn paigan om suuri mäki äkiliidsi pervi pääl ka lättesoid.
Inämbüisi om järveline ja maisõmaa suustuminõ käünü samal aol: järve kinnikasumisõst tegünü suu om kasunu maisõmaa pääle edesi.

Hainasoist tasus nimmada’ Ähijärve õdaguveere, Väiku-Apja, Palu-tagudsõ ja Kaugjärve lõunõõdaguveere suud.
Hõds'usuu’ omma’ Õdri järve, Kaadsijärve, Küüdre järve, Viitka järve jt. järvi veeren.
Ainulinõ om lättesuu Ähijärve põhaõdagukaldõ pääl.
Suurõmba’ samblõsuu’ omma’ Äestämise suu, Sikksaarõ suu, Saarjärve samblõsuu, Küünimõtsa suu, Tiganiku suu jt.
Karula maiõ kõgõ esierälidsembä’ ni ainulidsõmba’ omma’ mäekuntõ vaihõlõ järvist tegünü’ väiku’ suukõsõ’. 

Ligõhilõ mailõ omma’ ohus viikorgusõ muutminõ, inemiisi ülearvu käümine, ülearvu mõtsaraguminõ ja innembi niidetüide suuniite võssukasuminõ.
Naidõ ohtõ ärhoitmisõs piät hoitma õigõt viikorgust. Tuu jaos tulõ silm pääl hoita’ maaparandustöil ja pitä’ piiri majajil.

Luuduslidsõ’ lumbi’ vai londsiku’

Londsiku’ omma’ Karulan hariligu’ väiku’ viikogu’.
Londsik om hainast läbikasunu, umbõs miitre süväüse vii ja ummamuudu elustikuga tsill'ukõnõ viikogu.
Londsiku’ omma’ vaihtõlõja maakujo pääl vettpidävä põh'aga lohkõn.
Hariligult saava’ naist aigupiten väiku’ suukõsõ’.
Londsiku’ omma’ katõpaigaeläjide (kahepaiksete) tähtsä’ elu- ja kudõnõmiskotussõ’.

Londsikilõ om ohus sündmäldä süvendämine ja kuivõndaminõ.

Niidü’

Karula rahvuspargi niidü’ omma Lõuna-Eestin hariligu’ paluniidü’, kuiva’ ja likõ’ maaniidü’ (pärisaruniidud) (Köstrejärve, Rebäsemõisa-Madsa, Lajassaarõ, Kaika-Sibula jt), sh. kaldõniidü’ (sürjaniidud), sordivaesõ’ suustunu’ niidü’ ja suuniidü’ (Kaika-Iiperä (Jõõperä), Sibula, Mähkli-Viitka jt.).
Niidü sort olõnõs är maast ja maakujost.
Korõmbidõ mäki otsan ja pervi ülembän jaon omma’ sagõdalõ paluniidü’, mink tegünemist om tugõnu ka maa ärhuhtminõ (erodeerumine).
Paluniitü ja kuiva maaniitü nimetedäs Karulan hariligult söödüs.
Mäekuntõ pervi pääl omma’ kuiva’ maaniidü’ ja mäealutsin likõ’ maaniidü’.
Lohkõn ja orgõ seen võiva’ olla’ likõ’ maaniidü’, suustunu’ vai suuniidü’.
Suuniidü’ omma’ hariligu’ ka järvi veeren.

Puulluudusliidsi niidüelukundõ om küländ veidü’, selle et nurmõhainakasvatus sai Lõunõ-Eestin tävveste hariligus jo päält saa aasta tagasi.
Innembiidsi niite pääle om pant mõts kasuma, ütsjagu niite omma’ võssu kasunu’, üttejaku pruugitas iks viil haina- vai kar'amaas.
Inämb om alalõ likõmbit maaniite, suuniite ja suustunuid niite, a inneskidse’ suurõ’ suuhainamaa’ (Apja suun, Pehmejärve ümbre, Haanja suun jm.) omma’ mõtsa kasunu’ ja muutunu’ hainasuumõtsas.

Lövvüs ka liivaniidüjupikõisi (nõmmeniit).
Ähijärve hummugukaldõ pääl om kõrda tett puiõga niit.
Mustajõõ veeren Iiperä (Jõõperä) piiranguvüün om rahvuspargi ainukõnõ jõõluht (lamminiit).

Niidele omma’ ohus võssukasuminõ ja hainasortõ ärmuutuminõ, väetämine, üleskündmine, viikorgusõ muutuminõ ja paigapäälitside inemiisi halv luuduskaitsõ tundminõ.
Niite alalõhoitmises om vaia tähtsämbide niite iist huult pitä’ ja paigapäälitsit inemiisi koolita’.

Kasvu’

Karula rahvuspargist om löüt 431 esisugumast suunkasvo (soontaime).
Puu- ja puhmarinna sortõ om löüt kokko 38.
Naist omma’ kaitsõaludsõ’ küüvits (näsiniin) ja künnäpuu.

Puhma-hainarinna sortõ om löüt kokku 393.
Eesti kaitsõalutsit sortõ om nimekirän 30, naist Eesti Vereva Raamatu sortõ om löüt 8: balti sõrmkäpp, tähniline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, suuhiilakas, tui-tähtpää ja tsill'ukõnõ vesikupp.
Eestin väegä harva harulidsõ võtmõhaina üts kolmest teedä’ kotussõst om Karulan.

Harvõlõ kasvõlõ om ohus suur sõkminõ, ülearvu varju vai sis valgusõ kätte jäämine ja lubamalda üleskakminõ.

Karula rahvuspargist om löüt 140 samblõsorti, Eesti Verevä Raamatu sortõ om kirjä pant 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läükvä kurdsirbik, kolmis-tahuksammõl, sulgjas õhik, suusammõl ja Ruthe põikkupar.
Inemisepelgäjit samblõsortõ om löüt 26.

Samblilõ omma’ ohus õhu ärtsurkminõ, ülearvu suur sõkminõ, mõtsapalaminõ ja tuu, et mõtsan om liiga veidü’ määnüisi puid.

Seene’

Karulan om siini veidü’ uurit, a iks om tast löüt põnõvit ja harvõ siini: hall kärbläsesiin, paiuvahelik, lepä-kärbläsesiin, pipõrvahelik, kuldvahelik, lõhnav makõsiin, hall torusiin, suu-punalehik, mitund sorti eba-viinuttõ ja võlvnutt.
Mitmit tindikusortõ ja josserandi harisirmikut om tan löüt Eestin edimäst kõrda.

Seenile om ohus mõtsu puhastaminõ kujunuisist ja määnüisist puist ja maa lahkmine mõtsa välläveoga.

Eläjä’

Mutigu’

Rahvuspargin elävit mutikit om seeni’ veidü’ uurit.

Om löüt 13 sorti kimalaisi, näide hulgan om küländ pall'u 2. kaitsõkatõgooria alust Schrencki kimalast.

Om teedä’ 9 sorti mõtsakuklaisi, naist 4 – palukuklanõ, arukuklanõ, kahrukuklanõ ja liivakuklanõ – omma’ kaitsõ all ja Eesti Verevän Raamatun.

Rahvuspargi palukuklaisi pesä’ omma’ esierälidse’ innekõkõ uma suurõ elujovvu ja väega suurõ maa-aludsõ jao poolõst.

Mutigu’ saava’ ellä’ õnnõ sis, ku püsüse’ alalõ esisugumadsõ’ elupaiga’.
Kuklaisi ähvärdäs ka pessi lahkminõ.

Limussõ’ ja püdälä’

Karula vessi seen eläs 11 sorti karpõ, naist ohku järvekarp om Eesti Verevä Raamatu sort.
Kõgõ laembalt om löüdä’ suurt järvekarpi, kiä eläs inämbüisi säändsin järvin, kon om pall'u kallu.
Tõsõs om peris hulga piklikku jõõkarpi, kedä võit löüdä’ jõki rahuligu vooluga kotussin ja liivadsõ põh'aga järvi seen.
Kiiljat jõõkarpi lövvüs Ähijärven, Mikilä järven ja Köstrejärven.

Tikõ om löüt 17 sorti, naist lumbi-keeristigu, keeris-lapiktigu ja mäntlitigu omma’ Eesti Verevä Raamatu sordi’.
Makõviitikõ om inämb hainatsin järvin. Pia egäst järvest võit löüdä’ järve-imätiku, muakikast ja sarvtiku.
Kõgõ inämb teosortõ om väega hainakasunun Köstrejärven.

Püdälit (kaane) om Karulan teedä’ kattõ sorti.
Naist apteegipütäl om tõõsõ kaitsõkategooria sort.
Köstrejärvest om löüt tsill'ukõist püdälät.

Limussilõ mõos väega, ku viikogu sais lätt halvõmbas.
Viiellu mõotas ka vette ilma lubalda vahtsidõ kallu sissetuuminõ.
Apteegipüdälä alalõjäämisele või ohus olla’ timä püüdmine tohtõrdamisõ jaos. 

Kala’ ja jõõvähk

Karula kala’ omma’ nuusama’, miä muialgi Eesti siseviin.
Kokko om tast löüt 21 sorti kallu.
Kõgõ hariligumba’ omma’ ahhun, särg, haug, kogõr, linnas, harvõmba’ omma’ kusk (kiiss), latik, viidik, ruusärg, hõpõkogõr, trulling ja angõrjas.
Karula kala’ omma’ suurõltjaolt nuusama’, miä Väikun Imäjõõn ja Koiva jõgikunna Mustanjõõn.

Karula vessi seen eläs kolm Õuruupa Liidu luudusdirektiiviga kaidsõtut kalla. Nuu’ omma’ kivijürräi (hünk), imändäkala (lodjakala) ja kiidsakala (eesti keelen hink, võldas ja vingerjas).
Naidõ kallu kaitsminõ olõ-i tähtsä ütsindä Eestile, a tervele Õuruupalõ.

Mõnõst viikogust võit löüdä’ ka jõõvähkä, a võrrõldõn innembidse aoga om jõõvähkä jäänü õnnõ ütsikide järvi sisse.
Innembi om vähk elänü Papijärven, Rebäsejärven, Suurõn Pehmejärven, Kallõtõ järven ja Savijärven, Viitka järven ja Liinajärven, Saarjärven ja pia kõigin püsüvä vooluga ojakõisin ja kraavõn.

Kallu saisu tege kehvembäs ja jõõvähki vähändäs püügikõrra rikminõ, võlss püügihulga’ ja -ao’, tõvõpuhahusõ’ ja vii tsolkminõ.

Katõpaigalisõ’ ja ruumaja’

Katõpaigaliidsi eläjit om rahvuspargist löütü säidsend sorti. Tan väega harilik muakunn om Eesti Verevän Raamatun ja timä kaitsminõ om tähtsä kõgõn Õuruupan.

Ruumajit om Karulan teedä’ kolmõ sorti: rästik, vasklanõ ja arusisalik, naist viimäst om kõgõ inämb.
Päält naidõ om nätt ka nastikut.

Katõpaigaliisilõ ja ruumajilõ omma’ suurõmbas ohu inemiisi ull'us ja naidõ eläjide nimme häötämine, umapääd kallu viikokku laskminõ ja viikogu iist hoolõpidämine võlss aol.

Tsirgu’

Karula rahvuspargin om kirjä pant 157 sorti tsirkõ.
Aastil 1991–2000 om esieräliidsist kaitsõalutsist tsirgõst kimmäs pesätäjäs kirjä pant kalakodask, väiku-kunnakodask ja must toonõkurg.
Pesitellä’ või ka maakodask. 

Kalakodaski kogukund Karulan om üts Eesti suurõmbit: 5–7 paari (10% Eesti kalakodassist) pesätäs rahvuspargi maiõ pääl.
Kalakodassilõ ja mustõlõ toonõkurgilõ om ohus pesätämise aol segämine, söögi veitüsjäämine ja pesä lähküst mõtsa raguminõ. 

Väikeisi kunnakodassit om rahvuspargin 2–4 paari.
Näide manutulõkis om vaia inämb niidetävit hainamaid ja kõlbuliidsi pesäkotussit.

Mustõ toonõkurgi arv Karula kandin om olnu 4–5 paari, naist 2–4 pesätäse’ rahvuspargi maa pääl.

Rüärääke om Karulan Eesti keskmädsega võrrelda pall'u.
Rüärääk om rahvuspargi niite kõgõ parõmb indikaatri-tsirk. Ku lövvüs näid, om niidüelu kõrran.
Räägele om ohus niite võssukasuminõ ja niitmäldä jäämine.

Hulga veidembäs jäänü mõtsaraguminõ om mitmidõ mõtsatsirkõ (kolmvarbas-hähnä, valgõsälg-kirrivhähnä, oosõtuvi, mõtussõ jt.) arvu nõstnu.

Rahvuspargin piät hoitma suukurgõ, kedä pesiteles tan 7–12 paari.
Suukurõlõ om kõgõ suurõmbas ohus pesätämise aol segämine.

Väega pall'u mõotasõ’ tsirkõ arvu väiku imetäjä’ (repän, mõtsnugis, kährik ja ameeriga naarits), kink hulk piät kõgõ kontrolli all olõma.
Pall'udõ tsirkõ jaos om tähtsä, et alalõ olõsi putmalda mõtsa’ ja kõrran perändüskultuurmaastiku’.

Imetäjä’

Karula rahvuspargin om kirjä pant 42 sorti imetäjit.
Kaitsõalutsõ imetäjä’omma’ päämidselt nahkhiire’: põh'a-nahkhiir, lumbilindlanõ, viilindlanõ, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir. Naist omma’ Eesti Verevä Raamatu eläjä’ lumbilindlanõ ja suurvidevlane.
Puulvii-imetäjist om saarvas (udras) Eesti Verevä Raamatu elläi.

Suurist imetäjist omma’ rahvuspargin hariligu põdõr, mõtskits, mõtstsiga ja ilves.
Väikeisist imetäjist omma’ hariligu repän, kährik, tuhkru, halljänes ja orrav.
Karula om hää elupaik majajilõ (koprilõ), kedä om tan jo päält saa eläjä.
Tuu pääle kaemelda, et majjai mõos häste järvile ja pall'udõlõ viieläjile, om timä toimõndaminõ mõtsale halv ja selle piät majajal piiri pääl pidämä. 

Õuruupa Liidu luudusdirektiiviga kaidsõtu’ ja Eestin harva’ imetäjä’ omma’ rahvuspargin saarvas ja tiigilindlanõ.

Imetäjide kõrraligus kaitsmisõs piät kõgõ näide kotsilõ teedüst korjama, kaema, ku pall'u näid om ja ku vaia, sis näide arvu piirdmä.
Saarvalõ om ohus tuu, ku ülearvu pall'u võrguga kalla püvvetäs.

Inemise’ ja kultuur

Nigu om väega mitmõsugumanõ Karula luudus, nii om kirriv ka taa Eestimaa jao minevik.
Aastasatu joosul om vanna Karula kihlkunda mitund muudu jaet, võimu’ omma’ vaihtunu’, inemiisi kombõ’ muutunu’, rahvast sõtu aol veidembäs jäänü ja rahu aol jälki manu tulnu.

Karula rahvuspark mahus inämb-vähämb är aoluulidsõ Karula kihlkunna piire sisse, tä om kihlkunna hummugupoolitsõn jaon.
Läbi ao tettü valitsõmispiire muutuisist huulmalda om kihlkund üten tükün püsünü – inemiisi köütvä’ kokku võru kiil, vanast aost peri egäpääväelu kombõ’, läbi aastasatu püsünü’ sugulusköüdüsse’ ja korgustiku luudusõst tulnu elustiil.

Alalõ omma’ püsünü’ aastasaa vannudsõ’ taluhuunõ’ ja nurmõ’, suust-suuhtõ liigussõ’ vana’ rahvajutu’, teedäs muistidsõ ao kivikalmõ kotussit, kõnõldas mõtsavellist ja hoiõtas kõrran vannuvanõmbidõ matussit Lüllemäel ja Kaikamäel.

Karula inemine om paiknõ ja avvustas vannu kombit.
Vahtsõnõ tulõja piät tükk aigu hinnäst vannulõ olõjilõ „tõõstama”, inne ku tä peris umas võetas.
Kiil taht kah opmist.
Ku seo nuka inemine esi’ pidä umma elämist ja elukotust küländ hariligus, sis küläline pand tähele Karula rahva ummamuudu olõkit ja kõvva köüdüst maa ja luuduga.

Ku tahat Karulast inämb teedä’, vali’ teema ja loe’ manu.

Inemise’

Aoluulisõ’ elupaiga’

Aoluuperändüs

Ehitüsperändüs

Eluviis

Vanaao eluviis

Kultuurielu

Rahvaperimüs

Võru kiil

Külälisele

Karula rahvuspargi küläline saa tetä’ mitmit asju:
kävvü’ opi- ja matkaratu piten
kävvü’ Ähijärve luuduskeskusõn
panda’ laagriplatsi pääle telk üles (massulda)
kõrralda’ luuduslaagrit Suurõmäe laagriplatsi pääl (massu iist)
jne.

Kõiki tegemiisi man piä’ luku kõrrast ja häist kombist ja ku näet kedägi, kiä tuud ei tii’, sis anna’ teedä’ valvõtelefoni pääle 529 0388.

Söögipoodi’ ja söögikotusõ’

Lepü’ kokko suurõmb ettevõtminõ

Mälehtüisi Karula matkast (Marko Mänd)

Mälehtüisi Karula matkast (süküskuu 2007, Taimo Jõõts)

Opiraa’

Karula rahvuspargin om neli teedüspostõ ja käelauduga tähüstet opirata.
Ratu kottalõ omma’ olõman eesti- ja inglüskeelidse’ teedüspaprõ’, midä saat küstä’ Karula luuduskeskusõst.

Ähijärve luuduskeskusõ lähiksel om latsi luudusrada/mänguplats algkooli- ja alt kooliiä latsilõ.
Raa pääl om livvumägi, kaemistorn (pildi pääl), hällü’, liivakast, püürhäll.
Raa veeren omma’ luudusõ seletäjä’ teedüstahvli’, viil tegevä latsilõ rõõmu välläpantu’ tsirgupesä’ ja eläjide käpäjäle’.

Inne raa pääle minekit küsü’ hindäle luuduskeskusõst opilehe’, miä omma’ tettü’ õkva seo raa jaos.

Rahvusparki om tettü kats rattamatka rata (38 km ja 13 km) ja jalagamatka rada (36 km).
Talvõl om vallalõ 5 km pikkunõ suusamatka rada.
Matkaratu kottalõ võit saia’ eesti- ja inglüskeelitsit teedüspaprit Karula luuduskeskusõst.
Opi- ja matkaraa’ omma’ vallalõ kõigilõ küläliisile.

Peräjärve mõtsarada tutvustas päämidselt mõtsaelukundõ.
Raa pikkus: 4 km
Mõistlik läbikäümise aig: 2 tunni
Manupäsemine: Opirada om rahvuspargi lõunõhummogujaon, Karula luuduskeskusõst umbes 6 km Saru poolõ.
Raa alustusõn omma’ autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg ja pengi’.
Tsõõritaja rada tuu matkalisõ’ raa algustõ tagasi.

Rebäse maastikurada tutvustas Karulalõ umatsit perändüskultuurmaastikkõ, lätt müüdä järvist ja inneskiidsist talukotussist.
Rada alustas pääle Rebäsemõisa kaemistorni lähikselt.
Raa pikkus: 3 km
Mõistlik läbikäümise aig: 3–4 tunni
Manupäsemine: Tsõõrikujulidsõ opiraa alustus ja lõpõtus omma’ rahvuspargi põh'aõdagujaon, Rebäsemõisa külän, miä jääs Karula luuduskeskusõst umbes 12 km Lüllemäe poolõ.

Ähijärve tiirada om ao- ja kultuuriluu rada, miä lätt müüdä katõst laagriplatsist ja mitmõst tsuklõmiskotussõst.
Raa pikkus: 3,5 km
Mõistlik läbikäümise aig: 2 tunni
Manupäsemine: Opirada nakkas pääle Karula luuduskeskusõ mant.
Raa alustusõn omma’ autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg, tsuklõmiskotus, tandsuplats, häll ja latsi mänguplats/luudusrada.
Rada tuu matkalisõ sinnä’ tagasi, kost tä pääle alust.

Küläliisitalu’

Küüdre talu om Kaika külän Küüdre järve veeren.
Telefon: 7852427, 53828435 (Valdeku Aime ja Mati)

Küüdre talu pakk sullõ eräleolõmist, rahhu ja vaikust.
Hainakuun ja põimukuun om küläliisile pruukmisõs viis tarrõ maja tõsõ kõrra pääl.

Järvenukka talu om Ähijärve põhaveeren.
Telefon: 523 2066, 507 6293
(Nuka Tea ja Harri)

Karula luuduskeskus om Ähijärve õdaguveeren.
Saa tetä’ koolituisi ja seminääre (olõman om seminääritarõ), üümajakotussit om 29 inemisele.
Täpsämb teedüs ja ao kinnipandminõ telefonnõ 525 1552 vai 782 8350 päält
e-post: karula@lk.ee

Nakatu küläliisitalu om Karula rahvuspargi lähiksel Valga maakunnan.
Üümajakotussit om 30 inemisele.
Saa pitä’ seminääre ja kuunolõmiisi kooni 70 inemisega.
Süümine (sh. pulma- ja pidulavva’) ettetelmisega.
Telefon: 767 0300, 513 4024
e-post: info@nakatu.ee 
koduleht: www.nakatu.ee

Karula-Lüllemäe Tervüse- ja Spordikeskus om Karula rahvuspargi lähiksel Lüllemäel.
Päält üümaja saat ka spordivarustust lainada’.
Telefon: 5345 6006
e-post: kaidi.mandla@mail.ee 
koduleht: www.karulatsk.ee

Kõrd ja soovitusõ’

Eesti luudus pand meile kõigilõ ja tulõvilõ põlvilõ pääle kohussõ hoita’ keskkund puhas.
Luudus kannahta-i kõkkõ vällä, midä inemine tege, selle tulõ tedä kaitsa’, hoita’ ja timäga väega mõistligult ümbre kävvü’.

Hää Karulan käüjä, olõt siiä’ kõgõ oodõt, ku Sa avvustat luudusõn olõmisõ säädüisi

Karula rahvuspargi küläliisikeskus

Karula luuduskeskus om vallalõ iispääväst neläpääväni kell 8–17 ja riidi kell 8–15
Sissepäsemine kõigilõ massulda. Hulgahna tulõminõ vai huvikäügi telmine pallõmi kokku leppü’ Karula rahvuspargi telefonil 782 8350 vai e-postiga karula@lk.ee

Luuduskeskusõ küläline või:

saia’ as'atundjat teedüst Karula rahvuspargi matkaratu, laagriplatsõ, kaemist väärt kotussidõ jms kottalõ;
küstä’ teedüst lähembide söögi- ja üümajakotussidõ kottalõ;
osta’ rahvusparki tutvustajit teedüsmatõrjaalõ;
kaia’ Karula rahvuspargi kottalõ multimeediä- ja slaidiprogrammi, kaia’ alaliidsi ja huuaigsit vällänäütüisi;
pruuki’ ilma rahalda internetipunkti.
Küläliisikeskusõ lähiksel:
aida veeren om küläliisikeskusõ teedüstahvli ja kaart;
Suurõmäe otsan om latsi luudusrada/mänguplats;
järve veerest nakkas pääle Ähijärve tiirada;
saa kaia’ vällänäütüst küläliisikeskusõ muru pääl;
saa telgi pistü panda’, tuld tetä’, külähällü pääl hällü’ja tsukõlda’.

Kaemist väärt kotussõ’

Karula rahvuspargi päämine väärtüs ja umaperä om timä ainulinõ, väegä vaihtõlõja ja illus maakuju.
Hulk kuntõ, mäesälgi, pikkikuntõ (oosmõhnu) ja künnüssit vaihtõlõsõ’ orgõ ja nõtskõga, kon omma’ suu’ ja järve’.

Ütsikist as'ust tasus kaia’ Köstrejärve suurt imäleppä ja Ala-Mändiku tarupedäjät, Kaika kuuli ja matusaida; Karula kerikut, kerikuvarõmit, pastoraati, matusaida, Karkkülä muistist elupaika; Karkkülä kivikalmit; Mähkli muistist elupaika ja muistitsit kalmit; Rebäse liinamäke ja muistist küläkotust; Karkkülä taluriiht; Karula mõisa Rebäse kar'amõisa riiht üten pessükiviga; Köstrejärve leeri- ja koolimajja.

Luuduskoolitus

Vällän opminõ om põnnõv! Koolitunnin opitu miildejätmises ja/vai tävveste vahtsõ as'a selgessaamises om Karula rahvuspark õkvalt õigõ kotus.
Tan omma’ olõman hää’ koolitaja’ ja Interreg 3A programmi raamõn vällä tüütedü’ viis esisugumast vällänopmisõ tunni: järv ku elukeskkund, kodueläjä’, ütiselulidsõ mutigu’, maakuju tegünemine ja perändüsmaastiku’.

Programmi vällätüütämist avitiva’ rahaga Õuruupa Liidu Õuruupa Piirkundõ Arõngu Fond, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Tartu Ülikuul Interreg 3A Lõunõ-Soome ja Eesti programmi raamõn.

Raamatukogu

Tettü tüü’

Tast lövvät teedüst Karula rahvuspargin tettü uurmiisi ja projekte kottalõ.
Kõgõn Lõunõhummugu-Eestin tettü uurmiisi ja projekte kottalõ loe’ Keskkunnaammõdi Põlva-Valga-Võru piirkunna (innembi Riiklik Luuduskaitsõkeskus) kodulehe päält.

Säädüse’
