Pühi' omma' otsah ja jälkina tulõ naada tüühü.
Tõisildõ paistu-õi välläst midägi, a mi hindä siseh omma' vahtsõ märgotusõ'.
Vast oll pikki pühi siseh aigu ja julgust hindäga plaani pitä.
Egä lähä-õi kõik hõlahusõ tõtõs, nii ku märgotadus sai, a plaani pitä' om iks vaia.
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
#
Ma köüdi uma' tasaligu'soovi' pailaga puu külge.
# Kai hinnäst  tulõvadsõh aoh, et mis tuust parõmbas lätt, ku elo mu meele ja mõttõ perrä käänüs.
# Ku pallo ma mano olõ saanu ja pallo är andma pidänu, et ummi uidõ perrä juuskõ.
# Ja kas mul hindäga om hingeh tasalik miil.
#
# Tii puu mano vei üle valõvidõ välju ja läbi lumõvaivah mõtsa.
Puu' koogutasõ' joba kolmandat nädälit tiiaki-õi, kas ikva' perrä vai tennäse'.
A illos om.
Ja väkev om loond umah väeh ja väetuseh.
