F. R. Kreutzwald, Kalevipoeg

H II 2, 57/8 (87) < Märjamaa khk. - M. Ostrov & O. Kallas < Mai Neerut, 65 a. (1889)

Läänes elas noori leski [---]
Läks ta karja saatemaie,
Pühapäeva hommikulla,
Argipäeva aegadella.
Mis ta leidis karjateelta,[---]
Leski võttis kana kaissu,
Pistis tedremuna põue,
Võttis leina lepituseks,
Kurvastuse kustutuseks,
Kodulapsiks kasvamaie [---]
Kasvas kuu, kasvas kaksi,
Kasvas kortel kolmat kuuda [---]
Mis seal kasvas kaane alta?
Kansast kasvas kena neitsi,
Tedremunast teine tütar;
Kanast sai Salme, sula neitsi [---]
Salmel käisid kosilased, [---]
Üks oli kuu, teine päeva,
Kolmas tähti-poisikene.
Tuli kuu, poisikene [---]
"Ei mina, kuld, lähe kuule, [---]
Kuul on kolme ametida,
Kuus veel isetoimetusi:
Korra tõuseb koidikulla,
Vahel päeva veerengulla,
Korra päeva tõusengulla;
Vahel ta väsib varagi,
Vahel enne valge'eda,
Vahel peab vahti päevallagu,
Luurib laia lõuna'alla." [---]
Tuli päike-poisikene [---]
"Ei minda, kuld, läind kuule,
Hõbepärga põlgab päeva!
Päeval palju viisisida,
Mitmel kombel muundumisi: [---]"
Siis tuli kolmas kosilane,
Tuli tähti-poisikene,
Põhjanaela vanem poega [---]
Salme hüüdis aidastana [---]
"Talli viige tähe hobune..." [---]
Tähti-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulma-ilu!
Seal tuli neljas kosilane
Pulma-ilu pilli peale,
Tuli tuuli tuisatelles [---]
Tahtis Linda liivitseda
Tedretütre naiseks võtta. [---]
"Ei ma, kuld, läe tuulelegi,
Hõbe, ei õhu ülemalle!" [----]
Seal tuli viies kosilane
Pulma-ilu pilli peale,
Lääne talu lävedelle,
Tuli Kungla kuningapoeg [---]
Tahtis Linda liivitseda
Tedretütre naiseks võtta. [---]
"Ei ma, kuld, läe kuningalle,
Hõbe, ei Kungla poisile:" [---]
Seal tuli kuues kosilane
Pulma-ilu pilli peale,
Tuli Kalev, kange meesi [---]
"see mul meesi meele pärast,
Sellel kihlad kinnitame" [---]

Lina kasvis kui sie linti,
Kupar otsa kuldakuppi.
Mina põimsin põlletäie,
Rohelise ruta täie,
Viisin kodu eede näha ,
Eede näha, taadi näha.
Eit pani vakka ju vanuma,
Alla kaane audumaie.
Audus kuu ja andus kaksi,
Kaksi päeva pärast Marti.
Audus välja üksi neidu.
Tol käisd kolmed kosilased
Kuu käis kosjas, pää käis kosjas

- - - - - - -
Tuli kuu teretama:
"Tere äia, tere ämma,
Tere valitud vanemad,
Andke sie neidu minule!"
"Ei või kuule anda:
Kuu tieb kaerad kaste'eks."
"Tuli päeva teretama:
"Tere äia, tere ämma,
Tere valitud vanemad,
Andke sie neidu minule!"
"Ei või päele anda,
Puhu ta erk ja teise pilves,
Kolmanda kaub koguni."
Tuli tähte teretama:
"Tere äia tere ämma,
Tere valitud vanemad,
Andke sie neidu minule!"
"Küll võib täele anda!
Täht saab tähte täisi miesi,
Täht toob põlled poomikirja,
Rahad, riesid raamikirja,
Viielkümnel veohobusel,
Küielkümnel kutsarile.
Sajalkümnel saanipoisil,
Kaheksakümnel kannapoisil."

Kreutzwald:

Jutustab kolmandas isikus

Lesknaine leiab kana ja tedremuna karjateelt, mille ta paneb aita kasvama/hauduma

Mai Neerut jutustab osalt minavormis, osalt kolmandas isikus. Minategelane kasvatas lina, mille ta viis vanematele koju näha, ema paneb lina vakka kasuma.

Nii Kreutzwaldi kui ka Mai Neeruti laulus kasutatakse kasvamise ajamäärana kuid (kaks-kolm kuud), Mai Neeruti laulus on ka paar päeva ja viide sügisesele ajale - mardipäevale.

Mai Neeruti laulu tegelane on "üksi neiu", Kreutzwaldil kaks neidu - Salme ja Linda.

Kolmed kosilased käisid kõigil. Ei valita kahte esimest tegelast - kuud ja päikest, valitakse kolmas - täht (Kreutzwaldil - ka Kalev). Kasutatakse muinasjutust tuttavat skeemi: kaks eitustegevust ja kolmas sobiv tegevus.

Mai Neeruti laulus toimub dialoog kosilase ja neiu vanemate vahel (mis on regilaulu ja tolle aja ühiskonna kombeloolist tausta arvestades ootuspärane), Kreutzwald laseb otsustada neiul.

Mai Neeruti laul on kompositsioonilt kompaktsem (kasutab samuti episoodikordusi, ent sõnastab kogu loo Kreutzwaldist tunduvalt lühemalt).