Ülesanded peaks julgustama ning motiveerima õppijat edasi tegutsema ning võimaldama õppijal endal oma edusamme jälgida. Neid saab kasutada ka õppematerjalide jaotamiseks väiksemateks osadeks. Kuna sisupakett peaks toetama just iseseisvat õppimist, tuleks erilist tähelepanu pöörata ülesannetele, kus õppijal on võimalik saada kohest tagasisidet - näha õigeid vastuseid, õppejõu selgitusi ja kommentaare. Arvestage sellega, et sisupaketis olevate testide ja ülesannete vastuseid ei salvestata ja õppejõul puudub ülevaade, kas, kes ja kuidas neid üldse sooritas. Kui soovite seda teada ja õppijat hinnata, saate seda teha veebipõhises õpikeskkonnas (nt Moodle ja IVA) vastavate vahendite abil.

Järgnevalt on toodud näiteid erinevatest ülesannetest. Osa neist on nn mõtlemiseks, osa paberile või faili kirjutamiseks, osa aga otse sisupaketis interaktiivsete ülesannetena sooritamiseks.

• loetu reflekteerimine (nt: pange kirja 2-3 mõtet, mis teil lugemisel tekkisid: mida olete ise kogenud, millega te nõus pole jne)
• tekstilõigu, video- või audioklippi analüüsimine vastavalt etteantud punktidele
• käsitletaval teemal kellegi intervjueerimine või arutlemine
• praktilise töö sooritamine
• õpipäeviku (või e-portfoolio) täitmine
• interaktiivsed ülesanded mitme või ühe õige vastuse märkimisega (valikvastustega küsimus)
  
• interaktiivne ülesanne õigete paaride leidmisega
• tekstis (väljatrükis) olulise allajoonimine
• küsimusele vastuse sisestamine
• lünkteksti täitmine
• pikema arvamuse kirjutamine
• jooniste, skeemide, mõistekaartide, tabelite tegemine
• video- või audiosalvestiste tegemine
• näidete toomine
• kaaslaste õpetamine jne

Elektrooniliste enesetestide loomiseks saab kasutada näiteks programmi HotPotatoes - http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/hot-potatoes (testide näited - http://hotpot.uvic.ca/wintutor6/index.htm), programmiga Quizlet - http://quizlet.com/ (näide: Infektsioonhaiguste tekitajad: nimed ja morfoloogia I) või JavaScriptide abil (vt alampeatükki Interaktiivsus).

Millest ülesannete loomisel lähtuda?

Esmalt tuleks lähtuda püstitatud eesmärkidest ja õpiväljunditest ehk sellest, mida õppija peaks saavutama, mida teadma ja oskama. Deklaratiivsete teadmiste omandamiseks sobivad näiteks konspekteerimine, lühikirjutised (vastused küsimustele), mõistekaardid, kaaslaste õpetamine, küsimused-vastused. Õpitut rakendada aitavad aga juhtumiõpe, seminarid, mosaiik-rühmatöö, probleemilahendamine, paarisõpe, õpileping.

Ülesannete koostamisel on hea lähtuda ka enda kunagistest väärarusaamadest ja enda õpikogemustest. Mõelge, kuidas saaks väärarusaamade tekkimist ülesannetega vältida või väärarusaamu muuta? Kuidas oleks hea jõuda vajaliku tulemuseni ja rõhutada kõige olulisemat? Mõelge, milline on oluline konflikt või probleem õppematerjalis ja keskenduge sellele.

Kindlasti on teil olemas juba varem õppetöös kasutatud ülesandeid, mida annaks kohandada uude situatsiooni. Kohandamine on kindlasti lihtsam kui täiesti uute ülesannete loomine. Kasutage ära olemasolevad tabelid, joonised, illustratsioonid, ka need, mida lisasite õppematerjali.

Varieerige ülesandeid: looge ülesanded erinevatele raskusastmetele, kombineerige erinevaid tegevusi: lugemine, mõtlemine, joonistamine, kirjutamine, enesetestid, praktiline töö jne.