Perekeskne preventsioon
Kõige tõhusam preventsioon ehk ennetustöö on perekeskne. Vanematel on kõige paremad võimalused oma lapse tundma õppimiseks ja igast olukorrast väljapääsu leidmiseks. Seetõttu võib väljast tulevaid „tarkusi" võtta soovitusena. Pole olemas kindlat inimese kasvatamise retsepti.
Uimastipreventsioon tähendab vanemate jaoks eelkõige seda, et nad aitavad lapsel õppida oma probleemide ja raskustega toime tulema, et laps ei peaks otsima kindlustunnet ja rahuldust mujalt, näiteks sõltuvusainetest.
Mõned soovitused:
- õpetage last tundma oma võimeid,
- õpetage last vastutust kandma,
- kasutage konfliktide lahendamise metoodikat,
- ärge unustage isiklikku eeskuju,
- laske laps vabaks õigel ajal.
Täida lüngad!
Vali sobivad sõnad ja kirjuta need lünkadesse.
vigadest, tahad, märganud, Sind, eest, kõrval, laps, elu, täiskasvanu, probleemid, Sind, paremini, laps, arvad, Sinusse, küsid, soovitusi, ei saa, oskad, armastan
Vanema päevikust
Mu kallis , Sa oled juba . Millal see toimus, ma ei . Aga mis teha? Sul on oma , omad , rõõmud. Tahan küll öelda Sulle, kuidas elada, hoida eluraskustest ja . Ma annan Sulle aga ainult siis kui Sa . Ma olen alati , aga ainult siis, kui Sa . Ma saan aidata, aga enam teha Sinu . Usun Sa , saad ja teed nii nagu ise . Ma ja austan Sind. Mu kallis laps, täiskasvanu .
Kahjuks pole olemas kasvatusmetoodikat, mis kindlalt tagaks selle, et noorukid uimasteid ei proovi. Kasvatusel on aga määrav osa selles, kas see proovimine jääb ühekordseks või kujuneb uimastite tarbimisest harjumus. Kui kasvatus toetab ja innustab noort iseseisvalt tegutsema, õpib ta oma ülesannete ja probleemidega toime tulema. Sellisel juhul ei hakka ta probleemidele lahendusi otsima uimastitest. Spetsialistid hoiatavad kindlate retseptide sõnastamise eest. Pigem julgustatakse vanemaid oma mõtteid ja tundeid usaldama. Mitte keegi ei pea olema täiuslik!
Märgid, mida jälgida
Kui lapse või nooruki suhtes on tekkinud kahtlus, siis tuleks jälgida kas esineb järgmisi märke:
- tahtele allumatud naeruhood
- ülijutukus ja elav käitumine
- aja, ruumi väärhindamine
- vähenenud enesekriitika
- keskendumisraskused
- mäluhäired, meenutamisraskused
- unehäired, raskused uinumisel
- agressiivsus
- kergesti erutuv
- süvenemisraskused, raskused päheõppimisega
- kiirelt vahetuvad sõbrad
- aeglased tahtmatud refleksid
- koordinatsioonihäired
- punetavad silmad
- rippuvad silmalaud
- enesetapumõtted
- õpiraskused
- kooliprobleemid
