Anatoomilised põhjused

iDevice ikoon Anatoomilised põhjused

Seesmised suguteed (munajuhad, emakas, emakakael, tupe ülemine kolmandik) naistel arenevad embrüonaalperioodil paariliselt paiknevatest Mülleri juhadest, meestel Wolffi juhadest. Tupe alumine osa ja välisgenitaalid tekivad urogenitaalsiinusest. Sugurakkude ja sugunäärmete (munasari, testised) arenemine toimub algetapil sõltumatult suguteede arengust. Alles hilisemas arengu käigus toimub erinavetst algetest lähtunud struktuuride ühinemine ühtseks sugutraktiks. Pika arengu jooksul võivad tekkida mitmed häired, millest sagedaseimad on naistel Mülleri juhade liitumisega seonduvad anomaaliad. On hinnatud, et ligikaudu 6,7% naistest üldpopulatsioonis esineb emaka anomaalia (Saravaleos et al. 2008).

KRK-ega naistel esineb kaasasündinud anomaaliaid ligikaudu 3 korda sagedamini kui viljakatel naistel (Saravelos et al. 2008). Anomaaliatest sagedaseimad on kaaremakas - uterus arcuatus (65%) ning vaheseinaga emakas – uterus septus (25%). Vaheseinaga emakat seondub raseduse katkemine peamiselt I trimestril, kaaremaka korral enam II trimestril. Emaka müoomi, emakaõõne polüübi ning liidete olemasolu suurendab raseduse katkemise tõenäosust (Saravelos et al. 2008, Woelfer et al. 2000).

RK korral on näidustatud uuringud emaka anatoomiliste muutuste hindamiseks, eelistatavaks on mitteinvasiivne ultraheli uuring, vajadusel sonohüsteroskoopia või hüsteroskoopia.
Praegu uuringute põhjal pole teada, kas emaka anomaaliate korrigeerimine KRK-e korral parandab järgneva raseduse prognoosi elusa lapse sünniks (RCOG, Guideline 17).

Emakakaela puudulikkuse diagnoosimine põhineb peamiselt varasemale anamneesile, kui on esinenud raseduse katkemine II trimestril või enneaegne sünnitus väheväljendunud valusündroomiga. Käesoleva raseduse ajal viitab võimalikule emakakaela puudulikkusele emakakaela lühenemine ning sisesuudme avatus, mis on kujunenud ilma muude raseduse katkemise sümptoomideta.
Emakakaela puudulikkuse korral vähendab emakakaela õmbluse asetamine tõenäosust raseduse katkemiseks ja enneaegseks sünnituseks.

Prognoos emakaanomaaliate puhul


Kristiina Rull, 2010