Lapsekesksus - õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse laste vajadustest.

Lihtsustatud õppekava (LÕK) - põhikooli LÕK moodustab üldharidusliku terviku, keskendub elementaaroskuste ja elus iseseisva toimetuleku kujundamisele. Peamine erinevus on õppekava korrektsiooniline suunitlus ja lihtsustatud ainekava.

Liitklass - kooliseaduse järgi võib liitklassis koos õppida kasvõi neli vanuseastet, arvuline piir on 20. Niisiis on liitklass õpperühm, kus õpivad koos eri vanuses (eri klassi numbriga) lapsed. Klassid on moodustatud järgides meie kooliseadust, mis sätestab liitklassi täituvuseks 20 õpilast. Tavaliselt on tegu väikeste maakoolidega, kus pearahast ei piisa ja liitklasside moodustamine on möödapääsmatu.

Liitpuuetega laste klass - ühel lapsel on mitu erinevat puuet; klassi täituvuse ülemine piirnorm on sellises klassis 7 õpilast.

Lisaõpe - kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule. Sinna võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse. Õppe kestus on üks õppeaasta. Lisaõppes osalejale võimaldatakse juhendatud õpet 1050 õppetunni ulatuses, millest 525 õppetundi moodustab üldhariduslik õpe ja 525 õppetundi kutsealane ettevalmistus ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine. Kutsealast ettevalmistust tehakse koostöös kohase kutseõppeasutuse või tööandjaga.

Looduspädevus - suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel on tähtsad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika.

Loodusteaduslik maailmapilt - loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemia, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile - teaduse meetodile, mille aluseks on katse.

Lugemisoskus - ei ole tähtede silpideks ja silpide sõnadeks kokku seadmise oskus. Lugemine on mõtlemine. Selleks, et lugeda, on vaja aru saada sõnade tähendusest ja leida kiirelt sõnade võimalikud seosed, sest tähendused kujunevad kontekstis. Miks lapsed ei loe? Üks põhjus on päris kindlasti see, et nad ei oska mõtelda. Miks peaks inimene lugema, kui ta mõttest ja tagamõttest, tekstist ja alltekstist aru ei saa?

Lõimumine - vt integratsioon.

Lõpueksam - eksam mingi kooli lõpetamises. Jaguneb koolieksamiteks ja riigieksamiteks.

Läbivad teemad - puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.

Lähiajalugu - Eesti ja maailma ajalugu 20.sajandil.

Maailmaharidus - eesmärk on kasvatada globaalset ja sotsiaalset vastutust ning maailmakodaniku eetikat, mis põhineb õiglusel, võrdsusel ning inimõiguste austamisel. Maailmahariduse eesmärk pole anda maailmast mingid kõigeseletavad teooriad ja mudelid, vaid näidata, kuidas meie oleme maailmaga seotud, kuidas muu maailm meid mõjutab ja mis meie peaksime ette võtma, et maailma paremas suunas muuta.

Maailmapilt - seostatud ettekujutus maailmast vrd maailmavaade.

Matemaatikapädevus - suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

Meeskonnatöö - suhteliselt väikese koosseisuga grupi vaimne ühistegevus, mille eesmärgiks on millegi lahendamine või loomine viisil, mille peale ükski meeskonna liige eraldi poleks tulnud, mida igaüks eraldi ei suudaks teha nii hästi, kiiresti ja efektiivselt.

Meetod - äraproovitud, teadaolev tee sihil püsimiseks, eesmärgi saavutamiseks, selgusele jõudmiseks.

Mentor - kogenud kolleeg, kes toetab refleksiooni, vaatluste ja tagasisidevestluste kaudu algaja õpetaja kohanemist haridusasutuses ja kutsearengut.

Metodoloogia - filosoofiline õpetus nende printsiipide kohta, mille järgimine on vajalik rahuldavaks peetava tulemuse saavutamiseks. Teadusmetodoloogia - printsiibid, mida teadlane pidas vajalikuks arvestada uuringu eri faasides.

Metoodika - meetodite kogum mingis ettevõtmises nt algandmete kogumiseks, andmete matemaatiliseks ja statistiliseks töötlemiseks, interpretatsiooniks jne.

Mina - kontseptsioon - mina-pilt; ettekujutus sellest, kes ma olen, mille poolest teistest erinen ja millistesse kooslustesse ma kuulun.

Mitteformaalne õpe - õpe, mis toimub planeeritud tegevustena, mis ei ole selgelt määratletud õppimisena, aga sisaldab olulisi õpielemente.Õppija seisukohalt kavatsuslik. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega.

Mittestatsionaarne õpe - täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Õppetundide hulka arvatakse ka õpilase arengut toetavate erinevate teenuste osutamise aeg, näiteks karjäärinõustamine.

Moodul - õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud õppeainete kogumiks või koosneb ühest ainest.

Moraal - hoiakute ja mõtlemisviisi, maailmatajumise ja hindamise süsteem, väljendub inimese tegutsemises (käitumises).

Motiiv - ajend, põhjus millegi tegemiseks, aga ka fragment kirjanduses, muusikas või kunstis.

Motivatsioon - motiivide kogum, mis ajendab inimest mingil kindlal viisil toimima.

Motiveerimine - juba toimunud või kavas oleva tegevuse selgitamine-õigustamine-põhjendamine, ka põhjuste teadvustamine. Tegevuse isiksusliku põhjenduse ja õigustuse kujundamine ja läbielamine, kavatsetava või juba sooritatud teo põhjuste ja eesmärkide seletamine enesele ja teistele.

Mudel - annab lihtsustatud kirjelduse nähtusest või protsessist. Teoreetiline mudel aitab struktureerida uuringu tulemusi. Mudelite puhul tuleks ka analüüsida antud mudeli erinevusi teiste mudelitega ning kus mingi mudel paremini sobib või miks mõni mudel ei sobi.

Multietniline koolitus - arvestab eelkõige etnilisi erinevusi (keel ja sellega seonduv kultuur).

Multifunktsionaalsed meetodid - nt õppekäik, projektõpe jt on meetodid, millel on palju erinevaid funktsioone sh funktsionaalsete oskuste omandamisele kaasaaitamine. Tegemist on kompleksete meetoditega, milles on ühendatud erinevate meetodite (vaatlus, vestlus, demonstratsioon jne) fragmendid.

Multikultuursus - arenevat ühiskonda iseloomustab kultuuride paljusus, mis vastastikku üksteist täiendavad. Hariduse funktsiooniks on seda protsessi toetada. Kui me lähtume ainult oma kultuurist, siis me ei suuda määratleda oma eripära, identiteeti, ei suuda suhelda teiste kultuuridega, kuna me ei mõista nende eripära ning ei teki impulssi arenguks. Igal sotsiaalsel grupil on oma subkultuur. Eristavad tegurid on: keel, religioon, välimus sh riietus, elukoht, tegevusala (töö, hobi), haridus, teabeallikad (publik), sugulus, jms. Inimesel on oluline samastumine teatud grupiga „meie", et määrata end maailmas, eristuda „nendest". Mida rohkemate gruppidega suudab inimene samastuda, seda paremini suudab ta end määratleda maailmas ning märgata teisi gruppe ja teha nende esindajatega koostööd.

Munitsipaalkool - kooli asutab ja haldab valla- või linnavolikogu.

Mõistmine - adekvaatne tajumine, nähtumuse seostamine olemusega; märkide, terminite seostamine nähtustega, ka teise inimese tegevusmotiivide tajumine. Mõistmine jaotub alatasemeteks: a) transleerimine ehk tõlkimine; b) interpreteerimine ehk tõlgendamine; c) ekstrapoleerimine ehk prognoosimine.

Mäng - igapäevasest elust eraldatud tegevus üldjuhul varem kokku lepitud tingimustel (mängureeglid). Sportmäng võib olla ka töö, kui see on väärtuseks vaatajatele ja kanaliks reklaami vahendamisel. Väga palju mängu on ka koolituses, kus kinnistatakse omandatut väljamõeldud olukordades, senisest enam võiks koolituses olla ka tööd so. koolitatavad osalevad reaalsete olukordade analüüsimisel ja lahendamisel. Mängides omandatakse ka eluks vajalikke teadmisi, oskusi, vilumusi jms.

Numbriline hindamine - hindamine mingi varem kokku lepitud skaala (nt 1-5) alusel, kus iga skaala väärtus on kirjeldatud kas sõnaliselt (väga hea, hea, rahuldav, mitterahuldav, nõrk) või kvantitatiivselt (valede vastuste hulk, õigete vastuste osakaal vms). Sisuliselt sama on ka hindamine, kus numbreid asendavad tähed, kui lubatakse ka plusse ja miinuseid või kui numbreid asendavad sõnad nt väga tubli, tubli jms. Erineb sisulisest hindamisest, kus tuuakse välja, mis on selgeks õpitud ja mida peab veel õppima.

Nõrk - hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. (Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord§ 6 (5)).

Nõustamine - ülevaate andmine võimalustest valiku tegemisel sh ressursside hindamisel.

Nõustamiskomisjon - maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks. Komisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte.