Kui kahtlustate, et tegemist võib olla suitsidaalse käitumisega, tuleb tähele panna järgmiseid asjaolusid:
- psüühiline hetkeseisund ja surma- ning enesetapumõtted;
- enesetapukava - kuivõrd inimene on selleks valmis ja kui kiiresti seda kavatsetakse teha;
- vahendid;
- võimalik abi ja toetus (omaksed, sõbrad jne).
Psühholoogid
Cooper ja Navneet on pakkunud oma riskimääratluse, mida kasutada suitsidaalsete
inimeste hindamisel kliinilises praktikas (tabel 1). Nad leiavad, et on kasulik eristada akuutne risk,
krooniline risk ja krooniline suur risk koos seisundi akuutse halvenemisega.
Akuutne risk on ajaliselt limiteeritud. Krooniline risk hõlmab aga pikemat
perioodi, mille jooksul sooritatakse mitmeid suitsiidikatseid ja seega on need
indiviidid pidevalt suurenenud riskiga suitsiidi sooritamiseks. Taolise
seisundi akuutne halvenemine ilmneb, kui esineb märgatav sümptomatoloogia
esilekerkimine.
Tabel 1. Suitsiidiriski kategooriad
|
MADAL RISK
- Suitsiidimõtted on mööduvad, ei
ole püsivad
- Ei ole suitsiidiplaani
- Kergekujuline või puuduv vaimse
tervise häire - mitte üldse või vähesel määral esinevad depressiooni
sümptomid
- Ei esine alkoholi või
ravimite/narkootikumide väärtarvitamist
- Stabiilne psühholoogiline
seisund
Mida ette võtta?
- Ei ole vajalik jälgida inimest
- Toetada inimese emotsionaalse
pinge maandamist nii palju kui võimalik
- Uurida võimalike vaimse tervise
probleemide kohta. Kui on esinemuse kahtlus, siis abistada kontakti loomisel
professionaalidega
KESKMINE RISK
- Suitsiidimõtted, mis ei ole
püsiva loomusega
- Ei ole suitsiidiplaani
- Vähesel määral vaimse tervise
häire
- Mõningal määral esineb alkoholi
ja ravimite/narkootikumise väärtarvitamist
- Ebastabiilne psühholoogiline
seisund kuid ei ole kriisisituatsioon
- Ebakorrapärane riskikäitumine
Mida ette võtta?
- Toetada inimese emotsionaalse
pinge maandamist nii palju kui võimalik
- Kontakteeruda inimesega mõni
päev pärast esmast kokkupuudet
- Oluline on kontakteeruda
vastavate professionaalidega, et saada ülevaade indiviidi vaimse tervise
olukorrast, psühhosotsiaalsetest probleemidest ja määrata kriisi preventsiooni
strateegiad
KESKMISEST KÕRGEM RISK
- Pidevad suitsiidimõtted
- Indiviid võib olla mõelnud
erinevate meetodite peale, kuid konkreetset suitsiidiplaani ei ole
- Esineb psühhiaatriline haigus
- Ebastabiilne psühholoogiline
seisund koos koheselt vallanduva kriisiga
Mida ette võtta?
- Toetada inimese emotsionaalse
pinge maandamist nii palju kui võimalik
- Takistada juurdepääs
surmavatele vahenditele
- Kontakteeruda iga päev
- Oluline on kontakteeruda
vastavate professionaalidega, et saada ülevaade indiviidi vaimse tervise
olukorrast, psühhosotsiaalsetest probleemidest ja määrata kriisi
preventsiooni strateegiad
SUUR RISK
- Kindel suitsiidiplaan
- Ligipääs surmavatele
vahenditele
- Esineb psühhiaatriline haigus
- Sage alkoholi või
ravimite/narkootikumide väärtarvitamine
- Ebastabiilne psühholoogiline
seisund koos vallanduva kriisiga
- Eskaleeruv riskikäitumine,
„vene ruleti" käitumine
Mida ette võtta?
- Olla inimese juures, mitte
jätta teda üksi
- Takistada juurdepääs
surmavatele vahenditele
- Rääkida inimesega, püüda
leevendada emotsionaalset kriisi ja maandada pinget
- Oluline on kontakteeruda
vastavate professionaalidega ning toetada inimese kontakti, et saada ülevaade
indiviidi vaimse tervise olukorrast, psühhosotsiaalsetest probleemidest ja
määrata kriisi preventsiooni strateegiad
|
Põhjalikumalt loe suitsidaalse kliendi nõustamisest siit: Enesetappude ennetamine: abiks nõustajatele. (http://www.who.int/mental_health/media/resource_counsellors_estonian.pdf)
Kuidas küsida ja millest alustada?