Jutumärkide kasutamine
Sageli tekitab küsitavusi ka 90ndate aastate keeleuuendus – jutumärkidest loobumine – järgmiste suurtäheliste ühendite puhul:
1) perioodikaväljaannete pealkirjad (ajakiri Eesti Loodus, ajaleht Eesti Ekspress);
2) asutuste/ ettevõtete nimed (kohvik Suudlevad Tudengid, aktsiaselts Olympic Casino);
3) autasude, kaupade ja sõidukite nimed (orden Ema au, laev Silja Europa, viin Viru Valge).
Põhjaliku ülevaate muutustest jutumärkide kasutamises annab M. Raadik artiklis "Lugu "ärakaotatud" jutumärkidest" ajakirjas Oma Keel 2/ 2006.
Probleemiks on ka pealkirja kasutamine kirjalikus tekstis. Põhiküsimus on: kas pealkirja tuleb käänata või jätta see algvormi. Pealkirjade käändevalikut lauses käsitleb A. Mundi artiklis "Ettevaatust! Pealkiri!" (2004), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/pealkiri.html.
Loe lisaks!
- Erelt, M., Erelt, T., & Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
- Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.