Sagedased vead

Vaatamata kokku- ja lahkukirjutamise reeglite arvukusele, eksitakse mõne reegli vastu sagedamini kui teiste vastu. Selles peatükis vaadeldakse olulisemaid veaohtlikke sõnarühmi, mida on käsitlenud mitmed autorid (Erelt, 2005; Mund, 2004a, 2004b, 2004c; Uuspõld, 2008). Ehk aitab see kaasa kokku- ja lahkukirjutamise reeglite teadlikumale rakendamisele ja vigadest hoidumisele.

I. Sageli põhjustab probleeme tüvekordusega sõnaühendite õigekiri (nt aastast aastasse,aasta-aastalt). Üksikasjaliku ülevaate koos selgitustega annab A. Mund artiklis "Päev-päevalt, päevast päeva, päevpäevaline, päev päeva kannul..." (2004c), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/paevpaevalt.html.

II. Hoidumaks pikkadest ja sageli vigu põhjustavatest -ne ja -line-liitelistest ühenditest, soovitatakse kasutada lühemaid ja suupärasemaid vorme, vt A. Mundi artikkel "Liialdagem mõõdukalt!" (2004a), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/liialdagem.html.
III. Kõhklusi tekitab ka NIMISÕNA (mitm omastavas) + NIMISÕNA kokku- ja lahkukirjutamine. Enamasti soovitatakse lahkukirjutamist, nt sademete hulk, teadmiste päev, sisehaiguste kliinik. Erandiks on juhud, kui kokkukirjutatud sõna kannab omaette tähendust, nt lastekodu, häälteenamus, noortenõustaja. Meeles tuleb pidada, et sageli on võimalik (ja eelistatud!) kasutada mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel ainsuse omastavaga liitsõna, nt juukselõikus ja külalisraamat, mitte juustelõikus ja külalisteraamat (Erelt, 2005; Mund, 2004b). Tutvumaks konkreetsete veaohtlike keelenditega, loe läbi A. Mundi artikkel "Mitmuse omastav luubi all" (2004b), aadressil http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Mund2.pdf.
iDevice ikoon Loe lisaks!
  1. Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  2. Kraut, E., Liivaste, E., & Tarvo, A. (1998). Eesti õigekeel. Tallinn: AS Koolibri.
  3. Uuspõld, E. (2008). Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

« Eelmine | Järgmine »