T A R T U R I I K U K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1893. а. VIHIK 106 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ В 1893 г. T Ö I D K E H A K U L T U U R I " A L A L T ТРУДЫ ПО ФИЗИЧЕСКОЙ КУЛЬТУРЕ I I II f u i n i T A R T U 1 9 6 1 T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА Alustatud 1893. а. VIHIK 106 ВЫПУСК Начаты в 1893 г. T Ö I D К Е |Н А KU LT UURI ALALT ТРУДЫ ПО ФИЗИЧЕСКОЙ КУЛЬТУРЕ 1 TARTU 1961 Redaktsioonikolleegium: H. Elken (toimetaja), F. Kudu, E. Mõtlik, E. Mäepalu, J. Unger ja A. Viru. Редакционная коллегия: А. Виру, Ф. Куду, Э. Мытлик, Э. Мяэпалу, Ю. Унгер, X. Элкен (редактор). M U U S I K A L I S E S A A T E M Õ J U S T V Õ I M L E M 1 S H A R J U T U S T E Õ P P I M I S E L E E. Kudu , Kehalise kasvatuse ja spordi kateeder Kehalises kasvatuses kasutatakse väga laialdaselt muusikat. Muusika on kujunenud kehakultuuri pidustuste, paraadide ning võist luste vält imatuks osaks. Kuigi muusika kuulub oma ole­ muselt kunstide valdkonda ning põhil iselt soodustab esteeti l iste tunnete tekkimist, on meil andmeid ka tema mõjust inimese organismile üldse ja erit i kõrgemale närvital i t lusele. Eksperi­ mentaalsete uurimiste põhjal on kindlaks tehtud, et muusika avaldab otsest mõju vereringele ja hingamisele (Behterev [1], V a r d i š v i 1 i [ 2 ] , D о g i e 1 [ 4 ] , M e n t z [ 5 ] , T a r c h a n o f f [ 6 ] . Kehalise kasvatuse seisukohast on oluline muusika nn. li i­ kumist aktiviseeriv omadus. Muusika ja l i igutuste vastast ikuse seose uurimine näitab, et on mõningaid seaduspärasusi, mil lest o l e n e b n e n d e v a s t a s t i k u n e s õ l t u v u s ( K w a š n i k o w a [ 7 ] , B o d e [ 8 ] , F r i e d r i c h [ 9 ] ) . Eri l ine koht on muusikal võimlemises. Harjutuste soorita­ mine kunsti l ises võimlemises ning sportl iku võimlemise vaba- harjutused on ette nähtud muusika saatel . Saade pole s i in mitte ainult harjutustele fooniks ja emotsionaalsuse tõstmise vahen­ diks, vaid harjutused peavad olema orgaanil iselt muusikaga seotud. Liigutuste sar jad peavad algama ja lõppema koos muu­ sikaliste lausetega, kusjuures l i igutuste dünaamika, rütm, i lme­ kus jne. peavad vastama muusika väl jendusviis idele. Sel l ine t ihe s ide eeldab l i igutusvi lumuste kujunemise protsessis pide­ vat muusika kasutamist. Küsit luste teel juhtivatelt NSV Liidu kunsti l ise ja sportl iku võimlemise treeneritelt saadud ankeedi- andmetest selgub, et arvamused muusikalise saate rakendamise meetodist harjutuste õppimisel ei ühti . Suur osa kunsti l ise võimlemise treenereid alustab harju­ tuste õpetamist otsekohe koos muusikaga, õpetades nii üksi­ kuid tehnil is i elemente kui ka harjutussarju seoses muusikaga (Siškarjova, Lissits ian, Sobinova, Semjonova jt .) . Treener Sila- jeva märgib oma kogemuste põhjal, et harjutuste õpetamine 3 algul i lma saateta pole otstarbekohane, sest hi l jem juba tervik­ l ikult selgeks õpitud harjutustele muusika juurdetoomine tekitab harjutajates segadust, mistõttu ei osata õpitud harjutusi enam koos muusikaga sooritada. Moskva Tööjõureservide Spordi­ ühingu «Krõl ja Sovetov» pianist Barševskaja peab vajal ikuks õpetada harjutusi algusest peale koos muusikalise saatega, et harjutaja omandaks kohe alguses harjutuse õige tempo ja rütmi. Õppides koos saatega areneb muusikaline kuulmine ning õpilane harjub mõistma, kuidas on vaja harjutusi soori­ tada n.-ö. muusikasse. Nii saade kui ka l i igutused olgu algul l ihtsamad, et õpilane suudaks nendesse s isse elada. Ka koordi­ natsioonilt keeruliste harjutuste puhul, kus enamik treenereid õpetamise algusetapil ei rakenda muusikat, peab Barševskaja vajal ikuks õpetamist koos muusikaga. See oleks täiest i võima­ lik, kui peetaks s i lmas järkjärgulisuse ja jõukohasuse printsi ipi . Et saavutada harjutuste õppimisel ki iremini õiget tempot ja rütmi, õpivad treener Lissits iani (pianist Barševskaja) õpila­ sed sageli ka akrobaatika elemente koos muusikalise saatega. Suur osa treenereid õpetab si iski üksikuid tehnil is i elemente i lma saateta, kasutades muusikat al les seostatud sar jade õpe­ tamisel (Ukran, Bogomolov, Markova, Oblõgina j t .) . Moskva Stal ini-nimelise Kehakultuuri Instituudi dotsent Ukran põhjen­ dab muusikalise saate mittekasutamist harjutuste õpetamise esimesel etapil sel lega, et muusika kui l isaärritaja võib häirida tähelepanu kontsentratsiooni õpitavale. Pal jud treenerid (Oblõgina, Reinsons, Semjonova jt .) rõhu­ tavad saatemuusika vajal ikkust erit i a lgajate õpetamisel . Eranditult kõik küsit letud olid seisukohal, et harjutused kinnistuvad koos muusikalise saatega õppides paremini kui õppi­ des sel leta. Tekib küsimus, kas muusika rakendamise meetodil on üldse mingisugust osatähtsust harjutuste omandamise seisukohast. Kas see avaldab mõju harjutuste omandamise ki irusele ja tehni­ l isele täitmisele? Kas on oluline, mil l isel õppimise staadiumil rakendatakse muusikalist saadet, ning kuivõrd mõjustab saate­ muusika rakendamise meetod harjutuste kinnistumist ja vareni õpitud harjutuste meenutamist? Võtsime vaatluse al la kaks algajatest koosnevat võimlejate gruppi, kus ühes — M-grupis — toimus õppus muusikalise saa­ tega, teises — J-grupis — ilma muusikalise saateta. Kumma­ legi grupile õpetati vahendiga harjutuste tehnikat ning vaba- harjutuste üksikuid põhil is i elemente. Nende täitmist hindasid spordikohtunikud. Seejärel õpit i harjutusi täitma seostatult, harjutussarjadena. Üksikute elementide täitmise keskmised hin­ ded olid J-grupil vabaharjutustes 8,31, vahendiga harjutus­ tes 8,05, M-grupil vastavalt 7,93 ja 7,7. Elementide vi imist lemist jätkati, seostati sar jaks ning hinnati tervikl iku harjutussarja täitmist . J-grupp saavutas vabaharjutuste sar jas keskmiseks 4 hindeks 8,04 ja vahendiga harjutuste sar jas 8 t 54. M-grupi kesk­ mised hinded olid vastavalt 8,08 ja 8,48. Mõlemaid harjutus- sar ju vi imist let i veel kuu aega ning hinnati uuesti . Hinded kuju­ nesid järgmisteks: J-grupil vabaharjutuste sar ja keskmine hinne 8,68, vahendiga harjutuste sar jas 8,98, M-grupil vasta­ valt 9,08 ja 9,35. Saatemuusika mõju harjutuste tehnika esialgsele omanda­ misele püüti selgitada veel tsüklograafi abil . Valguspesi oma­ vate kurikatega sooritasid vaatlusalused neli harjutust. Saadud tsüklogramme võrreldes selgus, et J-grupi tsüklo- grammid olid üldiselt korrapärasemad M-grupi tsüklogrammi- dest. Jälgides ajal iselt J- ja M-grupi juures harjutajatele tun­ tud elementidest koosnevate harjutussarjade omandamise kii­ rust, i lmnes selgesti muusika st imuleeriv mõju. M-grupp oman­ das kõik sar jad keskmiselt 42% kiiremini. Analoogil ised vaat lused vi idi läbi veel kuues õppegrupis, kus spetsiaalselt ei tegeldud ühegi spordialaga ning kus osa l i ikmeist ei olnud kunagi võimelnud muusika saatel . Ka si in omandati harjutu­ sed muusika saatel õppides 16% kiiremini. Saatemuusika mõju harjutuste kinnistumisele ja meenuta­ misele jälgit i nel jas grupis. Õpetamise metoodika ja a jal ine periood olid samad, väl ja arvatud muusika kasutamine. Esi­ mene — A-grupp — õppis kogu aeg muusika saatel . Teine — B-grupp — harjutas i lma muusikalise saateta. Kolmas — C-grupp — õppis üksikuid elemente i lma muusikalise saateta, kuid sar jaks seostatud harjutused koos muusikalise saatega. Neljas — D-grupp — õppis vahelduvalt, kord muusikalise saa­ tega, kord i lma. Pärast seda, kui harjutused olid omandatud ja kohtunike poolt hinnatud, neid enam ei sooritatud. Kolm kuud kestnud vaheaja järel teostati kontrollkatsed sel les, kuivõrd üks või teine grupp suutis meenutada antud harjutust. Kont­ rollkatsed vi idi läbi kõikidele grupi l i ikmetele üksikult, i lma et keegi oleks teadnud, mida neilt nõuti . Vaatlusalusele anti 30 sekundit aega harjutuse meenutamiseks, mil le järel vaatlus­ alune sooritas harjutuse i lma muusikalise saateta. Seejärel soo­ ritas vaatlusalune harjutuse koos muusikaga, väl ja arvatud grupi l i ikmed, kes ol id õppinud kogu aeg i lma muusikalise saa­ teta. Hindamine toimus vastava punktidetabeli alusel . Harju­ tuse täiel ik veatu meenutamine andis 4 punkti . Kõige nõrgemaks osutus i lma muusikata sooritamisel varem kogu aeg muusika saatel õppinud grupp; saavutades keskmi­ seks hindeks 0,95 p. Teiste keskmised hinded olid peaaegu võrd­ sed: B-grupil 1,5 p., C-grupil 1,6 p., D-grupil 1,55 p. Sooritades samu harjutusi koos vastava muusikalise saatega, saavutati järgmised hinded: A-grupp 2,05 p., C-grupp 2,3 p. ja D-grupp 1,8 p. Seega i lmnes muusika abistav mõju harjutuste meenutamisele kõige enam nende juures, kes ol id kogu aeg Õppi­ 5 nud koos muusikalise saatega (hinnete vahe 1,1 p.) . Neil, kes õppisid vaheldumisi kord muusikaga, kord i lma, ol i kesk­ mine hinnete vahe 0,25 p. Grupp, kes õppis elemendid i lma muu­ sikalise saateta ja seostatud harjutused muusika saatel, saavu­ tas parima keskmise hinde nii i lma muusikata kui ka muusikaga sooritades, kusjuures avaldus si iski ka muusika abistav mõju harjutuste meenutamisele — hinnete vahe 0,7 p. Edukaks õppetööks on oluline harjutajate subjekti ivne suhtu­ mine õpitavasse. Vaatlusalustele esitatud küsimuste vastustest selgub, et muusikaline saade loob tunnis teatava emotsionaal­ suse, mis st imuleerib harjutusi sooritama suurema pingega. Kuigi muusikalise saatega tunni t ihedus ja seega ka koormus on suurem, on pärast tundi väsimus väiksem kui i lma muusika­ l ise saateta toimunud tunni järel . Muusika nagu ütleks ette, kuidas ja mida teha. Suurel määral sõltub innustav mõju pia­ nist i meisterl ikkusest. Hea pianist tekitab võimlejas tunde, et muusika elustab, ja nii ei tunta üldse täidetavate harjutuste raskust. Küsit lused ja meie poolt teostatud vaatlused näitasid, et esi­ algsel tehnika õppimisel, kus iga l i igutuse detai l i sooritamine nõuab tähelepanu täiel ikku kontsentreerimist, saatemuusika avaldab pigem negati ivset kui posit i ivset mõju. Juba tuntud ele­ mentidest koosnevate harjutussarjade õppimisel muusika aga abistas, mis avaldus üha enam õppimise jätkudes. Erit i i lme­ kalt avaldas muusika toetavat mõju pikemate komposits ioonide sooritamisel harjutuste jär jekorra meelespidamisele. Tõenäoliselt on s i in kujunenud muusika ja l i igutuste omavaheline t ingitud ref­ lektoorne seos, mil les muusika on harjutustele teatud määral t in­ gitud ärritajaks, nende esi lekutsujaks. Kindlalt omandatud, nn. automatiseerunud l i igutuste sooritamine nõuab ajukoorelt minimaalset juhtimist, mistõttu avaneb muusika mõjuavaldu­ sele kesknärvisüsteemi suhtes soodsam pind. Emotsionaalsuse tõus võimaldab harjutusi sooritada suurema sisemise pingega ning ökonoomsema energiakulutusega. Vastava muusikapala kuulamine, mil lega oli seostatud õpi­ tud harjutus, aitab kahtlemata meenutada antud harjutust. Et aga harjutus on kõige tugevamini kinnistunud si is, kui teda edukalt sooritatakse mitmesugustes erinevates t ingimustes, s i is näib, et ei ole otstarbekohane õppida kogu aeg muusikalise saatega. Muusika, Olles väl iseks st i imuliks, ütleb teatud mää­ ral ette, mil l ises jär jekorras ja kuidas harjutust sooritada ning soodustab seega harjutuste mehaanil ist täitmist . Näib, et i lma muusikalise saateta õppides harjutaja rakendab rohkem tahte­ jõudu, omandab harjutused teadlikumalt ning seetõttu säi l i tab nad kauemaks ajaks. , Kokkuvõttes võime öelda: 1. Muusika loob harjutajates emotsionaalse seisundi, mis võimaldab organismil taluda kergemini suuri koormusi. 6 2. Harjutuste õppimise algusetapil meie vaatlused ei või­ maldanud täheldada muusika akti ivset osa. Mida kaugemale aga jõuti õppimisega, seda enam ilmnes muusika posit i ivne mõju. 3. Tehnil iselt raskemate harjutuste õppimise algfaasis näib muusikaline saade segavat tähelepanu täiel ikku keskendumist õpitavale. 4. Muusika i lmselt st imuleerib harjutajatele tuntud elemen­ tidest koosnevate sar jade õppimist, mil le tulemusena grupid, kes õppisid harjutusi koos muusikalise saatega, omandasid har­ jutused ajal iselt märksa kiiremini. 5. Meie vaatlused näitasid^ et kuigi muusika on harjutuste õppimisel akti ivseks faktoriks, s i is kogu aeg muusika saatel õpitud harjutused kinnistuvad nõrgemini kui need, mis on õpi­ tud nii saatega kui ka i lma. 6. Muusikalise saatega õpitud harjutuste meenutamisel omab muusika kindlasti abistavat iseloomu. KIRJANDUS 1 . Б е х т е р е в В . M . В о п р о с ы , с в я з а н н ы е с л е ч е б н ы м и г и г и е н и ч е с к и м з н а ­ чением музыки. Обозрение психиатрии, неврологии и экспериментальной психологии, 1, 2 , 3, 4, 1916, lk. 105—124. 2 . В а р д и ш в и л и И . А . О к о р к о в о й р е г у л я ц и и с е р д е ч н о й д е я т е л ь н о с т и и дыхания при физических упражнениях и вопрос разминки в спорте. Диссертация, Тбилиси, 1954. 3 . G u i b a u d , М . Р . L ' i n f l u e n c e d e l a m u s i q u e s u r l a c i r c u l a t i o n e t l a respiration. These pour le doctoral en medicine, Bordeaux 1898. 4 . D o g i e l , I . U b e r d e n E i n f l u s s d e r M u s i k a u f d e n B l u t k r e i s l a u f . A r c h i v f ü r P h y s i o l o g i e , J a h r g a n g 1 8 8 0 , L e i p z i g 1 8 8 0 . 5 . M e n t z , P . D i e W i r k u n g a k u s t i s c h e r S i n n e s r e i z e a u f P u l s u n d A t h m u n g . Philosophische Studien, Jahrgang XI, Leipzig 1895. 6 . T a r c h a n o f f , I . I n f l u e n c e d e l a m u s i q u e s u r l ' h o m m e e t s u r l e s animaux. Atti Dell' XI Congresso Medico Internazionale. Roma, 29 Marzo — 5 Aprill 1894. Volume II, Fisiologia, Torino 1894. 7 . K w a š n i k o w a , Z . О . О w s p o l z a l e z n o s c i m u z y k i i r u c h u . K u l t u r a Fizyczana teorea i praktika, Nr. 3/1952, Styczen—Warszawa, lk. 166—175. 8 . B o d e , R . M u s i k u n d B e w e g u n g , F r a n k f u r t / M a i n 1 9 5 3 . 9 . F r i e d r i c h , R . Z u d e r W e c h s e l b e z i e h u n g z w i s c h e n M u s i k u n d B e ­ wegung. Theorie und Praxis der Körperkultur, Nr. 11/1956, lk. 847—856. Joon. 1. I harjutuse eeskujulikul täitmisel saadud tsüklogramm. Joon. 2. Vaatlusaluse S. P. tsüklogramm J-grupist. Joon. 3. Vaatlusaluse M. L. tsüklo­ gramm M-grupist. 8 Joon. 4. II narjutuse eeskuju­ likul täitmisel saadud tsüklo­ gramm. Joon. 5. Vaatlusaluse L. T. tsüklogramm J-grupist. Joon. 6. Vaatlusaluse M. V. tsüklogramm M-grupist. Joon. 7. III harjutuse eeskujulikul täitmisel saadud tsüklogramm. Joon. 8. Vaatlusaluse Т. T. tsüklogramm J-grupist. Joon. 9. Vaatlusaluse I. K. tsüklogramm M-grupist. Joon. 10. IV harjutuse eeskujulikul täitmisel saadud tsüklogramm. Joon. 11. Vaatlusaluse Т. T. tsük­ logramm J-grupist. Joon. 12. Vaatlusaluse V. R. tsüklogramm M-grupist. О влиянии МУЗЫКАЛЬНОГО СОПРОВОЖДЕНИЯ НА ОБРАЗОВАНИЕ ДВИГАТЕЛЬНЫХ НАВЫКОВ ПРИ ГИМНАСТИЧЕСКИХ УПРАЖНЕНИЯХ э. Куду Кафедра физического воспитания и спорта Р е з ю м е Выполнение упражнений в художественной гимнастике, а частью также в спортивной гимнастике, происходит в сопровож­ дении музыки. При этом сами упражнения должны быть органи­ чески связаны с музыкой. Такая тесная связь между музыкой и движениями предъявляет большие требования к применению му­ зыки на уроках гимнастики. Опрос ведущих тренеров страны по художественной и спортивной гимнастике показал, что мнения 12 по вопросу использования музыкального сопровождения при обу­ чении гимнастическим упражнениям расходятся. Проведенные нами опыты показали, что применение музы­ кального спровождения на уроках гимнастики является целе­ сообразным. Музыка создает у учащихся эмоциональное состоя­ ние, позволяющее легче переносить большие нагрузки. На первоначальном этапе упражнений наши наблюдения не обнаружили активного воздействия музыки, но чем дольше про­ должались упражнения, тем более проявлялось положительное влияние музыки. При усвоении цепи упражнений, составленной из знакомых учащимся элементов, музыка оказывала явно стимилирующее влияние. Наши наблюдения показали, что упражнения, усвоенные на первоначальном этапе без музыки, лучше закреплялись в па­ мяти. Усвоенные в сопровождении музыки упражнения вспомина­ лись легче при помощи музыки. WIRKUNG DER MUSIKALISCHEN BEGLEITUNG IM GYMNASTIKUNTERRICHT E. Kudu Z u s a m m e n f a s s u n g Gymnastische Übungen werden meistens unter musikalischer Beglei tung durchgeführt . Dabei sol len Inhalt und Form der Übungen mit den musikalischen Ausdrucksmitteln überein­ st immen. Eine solche enge Beziehung zwischen Musik und Übungen stel l t große Ansprüche an die Anwendung der Musik im Gymnastikunterr icht . Eine Befragung lei tender Trainer der UdSSR hat erwiesen, daß es in dieser Frage verschiedene Meinungen gibt . Von uns durchgeführte Beobachtungen haben gezeigt , daß die musikalische Beglei tung in der Turnstunde bei den Übenden einen emotionellen Zustand schafft , bei dem der Organismus leichter große Belastungen ertragen kann. Auf der ersten Etappe der Übungen konnten wir keine aktive Rolle der Musik feststel len. Im weiteren Verlauf der Übungen tr i t t jedoch eine posi t ive Wirkung der Musik immer mehr hervor. Bei der Einübung der aus bekannten Einzelelementen bestehenden Übungsverbindungen übt die Musik ohne Zweifel einen st imulierenden Einfluß aus. Unsere Beobachtungen haben gezeigt , daß auf der ersten . Etappe des Lernens ohne musikalische Beglei tung angeeignete Übungen sich besser einprägen als solche, die von Anfang an unter musikalischer Beglei tung angeeignet waren. 13 I M I T E E R I V A T E H A R J U T U S T E K A S U T A M I S E P Õ H I L I S E D T E A D U S L I K - T E O R E E T I L I S E D A L U S E D S P O R T L I K U S T R E E N I N G U S E. Mäepalu Vehklemise ja poksi kateeder Elu nõuab inimeselt mitmesuguste vi lumuste, oskuste ja teadmiste omandamist koos vastavate kehaliste omaduste aren­ damisega. Liigutusvi lumused, mis on väl ja kujundatud keha­ l iste harjutuste abil , võimaldavad inimesel paremini kohaneda keskkonnaga, säästa jõudu ja luua uusi, täiel ikumaid l i ikumis- vorme. Harjutusvara laiendamine ja mitmekesistamine ongi tänapäeval sportl iku treeningu üks iseloomulikumaid jooni. Aastaringses treeningus pühendatakse pal ju tähelepanu vali­ tud spordiala tehnika omandamisele. Mõningatel aladel (suu­ satamine, uisutamine, ujumine jne.) on sel l ine süstemaati l ine treening looduslike t ingimuste tõttu mõnevõrra raskendatud, mis pidurdab resultaatide tõusu. Sel le vält imiseks soovitavad V . N a g o r n õ i [ 1 ] , D . R o s t o v t s e v [ 2 ] j a S . N e k r a s - sov [3] sportlastel kasutada harjutusi, mis oma vormilt ja ise­ loomult on lähedased põhiharjutustele. Sel l iseid harjutusi nime­ tatakse imiteerivateks. Käesolevas töös püüame analüüsida nende harjutuste olu­ l isemaid momente. Need on: a) harjutuste iseloomustus; b) koht kehaliste harjutuste klassi f ikatsioonis; c) sportl iku treeningu küsimused; d) füsioloogil ised ja psühholoogil ised alused. A. Imiteerivate harjutuste olemust on käsit lenud oma töödes D . D o n s k o i [ 4 ] , N . P e t r o v [ 5 ] j a N . O g u r e n k o v , N. Hudatov [6]. Autorite arutlused antud küsimuses piirdu­ vad ühe spordiala iseärasuste käsit lemisega ja kinnitavad tao­ l iste harjutuste kasutamise vajadust sportlase õppe- ja tree- ningulises töös. Ka igapäevases elus puutume kokku imiteerivate harjutuste rakendamise küsimustega. Eduard B. Tailor [7] märgib ära nende harjutuste osa loodusrahvaste igapäevases elus ja usukommetes. 14 A . D i d e n к о [ 8 ] r ä ä g i b s e l l e s t , k u i d a s s õ j a a s j a n d u s e s v a s ­ tavate aparaatide ja seadeldistega jäl jendatakse tegelikkusele vastavat olukorda. K. Platonov ja L. Svarts [9] toovad ära rea huvitavaid harjutusi l i igutusvi lumuste omandamiseks lendurite maapealses väl jaõppes. Imiteerivate harjutuste paremaks mõistmiseks ja nende eraldamiseks põhiharjutustest on otstarbekohane kehalised har­ jutused jaotada väl iste tunnuste järgi vastavatesse gruppi­ desse: 1) harjutused, mis sooritatakse mõne ri ista või vahendi abil (teivashüpe, kuulitõuge, tõstmine jne.); 2) harjutused, mil le sooritamine on seotud mõningate loodus­ like t ingimustega (suusatamine — lumega, uisutamine — jääga, ujumine — veega jne.); 3) harjutused kahevõist lusspordialadelt (vehklemine, maad­ lus, poks jne.); 4) harjutused, mis sooritatakse i lma vahendi või r i istata ja mis ei ole sõltuvad looduslikest t ingimustest . Kahes esimeses grupis on imiteerivate harjutuste iseloomu­ likuks tunnuseks see, et nad sooritatakse i lma põhiharjutusele vastava ri ista või vahendita ning erinevates looduslikes t ingi­ mustes. Kolmandas grupis püütakse imiteerivate harjutuste kaudu jäl jendada tegelikku olukorda (varjupoks) või sooritada üksikuid tehnil is i elemente i lma sportl ikke tagajärgi f ikseeri­ mata (näit . vehklemises imiteeriv kaitsel i igutus relvaga ja sel­ lele järgnev torge märklauda). Neljandas grupis pole võimalik imiteerida konkreetset harjutust, vaid üksikuid harjutuste ele­ mente või teise sportlase is ikupärast tehnikat. Imiteerivaid harjutusi iseloomustavad järgmised momendid: 1) seos mingi kindla põhiharjutusega; 2) põhiharjutuse jäl jen­ damine osal iselt või tervikuna; 3) sarnasus põhiharjutusega tea­ tava astmeni; 4) erinevus põhiharjutusest mingi tunnuse järgi (vahend, r i ist , vastane). B. Kehaliste harjutuste klassi f i tseerimise aial on töötanud pal jud is ikud ja sel tööl on oma pikk ajalugu. Nõukogude autorid A. Novikov [10] ja V. Belino- vitš [11] soovitavad kehaliste harjutuste süstematiseerimisel lähtuda harjutustest endist, nende objekti ivsest olemusest, arvestades neid nihkeid ja muutusi, mis toimuvad organismis vastavate harjutuste mõjul. Harjutuste klassi f ikatsiooni põhil ine ülesanne seisneb sel les, et kasutades õiget terminoloogiat jaotada mitmesugused harju­ tused kindlatesse gruppidesse. S . К a l e d i n i [ 1 2 ] , L . M a t v e j e v i [ 1 3 ] j a p a l j u d e t e i s t e teaduslikud uurimused ning spordipraktika on näidanud, et häid sportl ikke tagajärgi ei saavutata i lma hea üldise kehalise ette­ valmistuseta. Sel leks kasutatakse mitmesuguseid abistavaid har­ jutusi, mis pal judel aladel on grupeeritud erinevalt . Treeningu 15 seisukohalt on otstarbekohane, et kehaliste harjutuste klassi f i­ katsioon ja terminoloogia oleksid ühtlased. . Iga spordiala iseloomustab oma spetsi i f i l ine harjutus, mis etendab peamist osa sportl iku tehnika omandamisel ja mida ei saa asendada ühegi teise harjutusega. Sel l iseid tuleks nimetada põhiharjutusteks. Vastav termin on kasutusel juba mõningatel põhil istel spordialadel, nagu kergejõustik ja suusatamine. Peale põhiharjutuste kasutatakse veel teis i kehalis i harjutusi, mil ledest ühed soodustavad üldfüüsi l ist ettevalmistamist, teised aga omavad detai lsemat suunit lust . Vaatamata sel lele teeni­ vad nad üldisi eesmärke — sportlase organismi funktsionaalse seisundi parandamist ja üksikute l i igutusvi lumuste väl jatööta­ mist. Sel l ine harjutuste suunit lus eraldab nad põhiharjutustebt ja annab aluse neid nimetada abistavateks harjutusteks. See suur grupp harjutusi jaguneb omakorda väiksemateks alagrup­ pideks, mil ledel on kitsapiir i l isemad ülesanded. Ühte alagruppi kuuluvad üldettevalmistavad harjutused, mil le eesmärgiks on üldise kehalise ettevalmistuse kindlusta­ mine. Si ia kuuluvad üldarendava iseloomuga harjutused ja mitmesugused spordialad, nagu võimlemine, kergejõustik, uju­ mine jne. Teine alagrupp haarab harjutusi, mil le eesmärgiks on vaja­ l ike funktsioonide, vi lumuste ja omaduste arendamine kõrgete sportl ike tagajärgede saavutamiseks. Sel l iseid harjutusi on otstarbekohane nimetada spetsiaal-ettevalmistavateks harjutus­ teks, sest sel l ine nimetus rõhutab nende erinevust üldetteval- mistavatest harjutustest ja lähedust põhiharjutustele. Sel l iste harjutuste kasutamine kergendab tunduvalt keerulisemate koor- dinatsioonil iste l i igutuste õppimist ning võimaldab vähema energia ja jõukuluga saavutada soovitud tulemusi. Sel lesse gruppi kuuluvad ka imiteerivad harjutused, mis samuti soodustavad l i igutusvi lumuste väl jakujundamist ja keha­ l iste omaduste arengut. Peale sel le kuuluvad si ia harjutused, mis ei lähtu põhiharjutustest, vastupidi, osutuvad nende l ihtsus­ tatud variantideks. Sel l iseid on otstarbekohane nimetada juurde- viivateks harjutusteks, sest, nagu märkisime, nad võivad olla täiest i iseseisvad harjutused, omades põhiharjutustega sarna­ sust vaid üldkoordinatsioonis (granaadivise — juurdeviiv harju­ tus odaviske tehnika õppimiseks), või põhiharjutuse l ihtsustatud variant (kuulitõuge kohalt kaalult raskema esemega). K . G r a d o p o l o v [ 1 4 ] j a V . A r k a d j e v [ 1 5 ] e i e r i s t a imiteerivaid harjutusi põhiharjutustest, mis on t ingitud nende suurest omavahelisest sarnasusest. Kogemuste ja praktika põhjal oleks otstarbekohane treeningu seisukohalt kehalis i harjutusi klassi f i tseerida. Järgnevalt too­ dud ühtne süsteem aitab kaasa harjutuste õigele val ikule, täpsemale treeninguprotsessi planeerimisele ja mõningate teo­ reeti l iste küsimuste läbitöötamisele. 16 Abistavad Põhiharjutused harjutused (valitud spordiala) Üldarend. Spets.-ettev. harj. harjutused Või ml em. Juurdev. Imiteer. harj. harj. Sport Liigutusvil. omandam. Mängud kehaliste omaduste arendamiseks Turism C. Sportl ik treening tugineb kindlatele väl jakujunenud peda­ googil istele printsi ipidele, mil lede ignoreerimine vi iks spordi- tehnil iste tagajärgede langusele. Üheks olulisemaks printsi ibiks on treeninguprotsessi katke­ matus, mil lel on suur pedagoogil ine ja füsioloogil ine tähtsus. N. Zimkin [16] märgib, et t ingitud ref leksid, ; mis on l i igutus­ vi lumuste kujundamise aluseks, kustuvad, kui neid ei kinnistata (näiteks kestvad vaheajad treeningus). Sel le printsi ibi rakendamine nn. sessioonispordialadel tekitas teatud raskusi spetsiaalse kehalise ja sporditehnil ise ettevalmis­ tuse teostamisel . Käesoleval a jal säärased raskused ületatakse kahel vi is i l . Esiteks kunstl ike t ingimuste loomise teel, mis kompenseerivad ühel või teisel määral looduslikke t ingimusi (näit . l iuväli kunstl iku jääga, hüppetrampli in kunstl iku lumega, s isebasseinid jne.), ja teiseks sel l iste harjutuste kasutamise teel, mis on oma vormilt ja iseloomult sarnased vastavate spordi­ alade põhiharjutustega. Peab märkima, et aastaringse spetsiaalse ettevalmistuse tagamiseks «sessioonispordialadel» töötati väl ja r ida uusi, varem tundmata vahendeid, mis lahendavad spetsiaalse kehalise ettevalmistuse ülesandeid, sõltumata aastaajast (vt . näit . V . N a g o r n õ i [ 1 ] , S . N e k r a s s o v [ 3 ] ) . Treeninguprotsessi tsükli l isuse printsi ip on lähedalt seotud eelmisega nii oma üldpõhimõtete kui ka sportlase spetsiaalset k e h a l i s t e t t e v a l m i s t u s t p u u d u t a v a t e k ü s i m u s t e p o o l e s t . D . R o s - tovtsev [2] ja J . Grozin [17] soovitavad «sessioonispordi- alade» ettevalmistaval perioodil kasutada sel l iseid harjutusi, mis aitavad täiustada sporditehnikat ja arendada kehalis i omadusi. Kir janduse analüüs ja spordipraktika kinnitavad, et imiteeri- 2 Töid kehakultuuri alalt i 7 v a t e h a r j u t u s t e k a s u t a m i n e o n k o o s k õ l a s t r e e n i n g u ü l d i s t e p r i n t s i i p i d e g a j a « s p o r t l i k u v o r m i » s a a v u t a m i s e s e a d u s p ä r a s u s ­ t e g a . E t t e v a l m i s t a v a l p e r i o o d i l n a d a s e n d a v a d o s a l i s e l t p õ h i - h a r j u t u s i j a k i i r e n d a v a d õ p e t a m i s e n i n g t r e e n i m i s e p r o t s e s s i . D. S p o r t l i k t r e e n i n g t u g i n e b k o m p l i t s e e r i t u d l i i g u t u s v i l u ­ m u s t e v ä l j a t ö ö t a m i s e p õ h i m õ t t e l e j a t a p e a b o l e m a ü l e s e h i t a ­ t u d s e l l i s e l t , e t ü h e l t p o o l t t r e e n i n g a i t a k s k u j u n d a d a p ü s i v a i d l i i g u t u s v i l u m u s i j a s t e r e o t ü ü p e n i n g t e i s e l t p o o l t a r e n d a k s v a s ­ t a v a i d k e h a l i s i o m a d u s i . Treeningus täidavad peale põhiharjutuste sel l ist ülesannet k a s p e t s i a a l - e t t e v a l m i s t a v a d h a r j u t u s e d . N . J a k o v l e v [ 1 8 ] märgib* et oma l i igutuste struktuuri l t nad vastavad voi on lähedased põhiharjutuste mitmesugustele osadele. Suur prakti l ine tähtsus on fakti l , et varem kätteõpitud vi lu­ mused avaldavad posit i ivset mõju uute vi lumuste väl jakujunda­ misele. Sel lele osutas oma töödes korduvalt tähelepanu I . P . P a v l o v [ 1 9 ] j a h i l j e m A . N . K r e s t o v n i k o v [ 2 0 ] . Sel lele l i igutusvi lumuse posit i ivse ülekande printsi ibi le on raja­ tud kõikide spetsiaal-ettevalmistavate harjutuste kasutamise põhimõte. Kui imiteerivate harjutuste l i igutused on oluliselt sarnased põhiharjutuste l i igutustega, s i is l i igutuste stereotüübid imiteerivatel ja põhiharjutustel on samuti sarnased. Imiteerivate harjutuste stereotüüpide kujundamisel formeeruvad sportlastel l i igutusvi lumused, mis pärast kergendavad ja ki irendavad põhi- harjutuse omandamist. Kui mõlema stereotüübi üksikud elemen­ did on küllalt sarnased, s i is imiteerivate harjutuste vastavad osad võivad s isse lül i tuda põhiharjutuste stereotüüpi. Liigutusvi lumuse posit i ivse ülekande kõrval võib esineda кз h a r j u t u s t e v a s t a s t i k u n e s o b i m a t u s . N ä i t e k s m ä r g i b N . О z o ­ l in [21], e t kõrgushüpe segab või mõjub halvasti tõkkejooksu tehnika õppimisele. Sel l ine nähtus i lmneb si is, kui sääraseid harjutusi õpitakse vahetult üksteise järel ja kui neil on erinevad tüüpstruktuurid. Et sel l iseid vigu vält ida, tuleb harjutused val ida nii, et nad vastaksid põhiharjutuste l i igutuste üldisele koordinatsioonile ja iseloomule. Eespool öeldust võib teha järelduse, : et imiteerivad harjutused saavad olla tõhusaks vahendiks vigadest hoidumisel spordiala tehnikas. Treeningupraktikas on väga vajal ik teada üksikute harju­ tuste vastast ikust mõju. Erit i kehtib see spetsiaal-ettevalmista- vate harjutuste kohta, sest nende kaudu põhiharjutusi esialgselt õpitaksegi. Nad peavad soodustama vi lumuste posit i ivset üle­ kannet ja vält ima negati ivset mõju teiste harjutuste õppimisel . D. Donskoi [4] näited spordipraktikast kinnitavad, et harju­ tused, mis on näil iselt sarnased põhiharjutustega, mõjuvad tege­ l ikult kahjulikult harjutuse tehnika omandamisele. Sel lepärast tuleb neid kasutada teatud ettevaatusega, et mitte võimaldada ebaõigete l i igutusvi lumuste väl jakujunemist. 18 Suur tähtsus on aist ingutel . Kui sportlane ei harjuta süste­ maati l iselt , s . t . kui treeningute vahel on kestvad pausid (hai­ gus, komandeering), s i is tema analüsaatorite tegevus halveneb. See väl jendub harjutuste ebakindlas sooritamises ja täpsuse puu­ dumises l i igutustes. Pärast mõneajal ist treeningut need hähtu- sed tavaliselt kaovad. «Sessioonispor dial ade» et tevalmistaval perioodil üldettevalmistavad harjutused ei arenda küllaldaselt nende analüsaatorite tegevust, mil lede kaudu toimub vajal ike l i igutusvi lumuste väl jatöötamine. Suurt abi osutavad si in imi­ teerivad harjutused, mis, ol les sarnased põhiharjutuse iseloomu ja l i igutuste vormiga, arendavad vastavaid aist inguid. Treeninguprotsessis toimub pal jude analüsaatorite ärritus, mil le alusel kujundatakse väl ja tervikl i igutuse komplitseeritud tajumine. Tekib küsimus, kas võivad imiteerivad harjutused anda nii täisväärtusl ikke tajusid nagu põhiharjutused. Näiteks kas võivad ujumisl i igutused, mis sooritatakse kuival, väl ja aren­ dada «vee tunnetust» või uisutaja imiteerivad harjutused «jää tunnetust»? Võib arvata, et täiel ikult samasugust tunnetust väl ja areneda ei saa, sest tegevust jäl jendatakse teistes t ingi­ m u s t e s , t e i s e s k e s k k o n n a s . B . J u d i n [ 2 2 ] j a A . F r e n k i n [ 2 3 ] soovitavad sel le puuduse kõrvaldamiseks kasutada imiteerivaid harjutusi koos amortisaatorite ja teiste l isaraskustega, mis anna­ vad l ihaste l i igutustele lähedasi aist inguid. A . P u n i [ 2 4 , 2 5 ] j a M . O n i š t š e n k o [ 2 6 ] u u r i m u s e d n ä i ­ tavad, et treeningus l i igutusanalüsaatori tundlikkus muutub. See väl jendub sel les, et kõrgema kvali f ikatsiooniga sportlased või­ vad vabalt kooskõlastada erinevate l ihasgruppide pinget, l i igu­ tuste ki irust ja amplituudi harjutuste sooritamisel . Seepärast tuleb soovitada ettevalmistaval perioodil spetsiaalse kehalise ettevalmistuse vahendina imiteerivaid harjutusi, mis aitavad sportlastel süstemaati l iselt arendada l ihasetunnetust ja mitme­ suguste analüsaatorite tegevust. Imiteerivate harjutuste abil on võimalik treenida ka nägemis- analüsaatorit . V. Nagornõi [1] katsed valgustrenaažeriga (trampli ini l t äratõuke momendi imiteerimine) näitavad, et sel l i­ sed harjutused treeningu ettevalmistaval perioodil aitavad suu­ satajal säi l i tada trampli inihüpetes talve jooksul saavutatud ära­ tõuke täpsust. Kir janduse materjal ide analüüs ja vaatlused spordipraktikas näitavad, et : a) imiteerivate harjutuste tähtsus sportlase spetsiaalse keha­ l ise ettevalmistuse vahendina on tunduvalt tõusnud; b) vaatamata küsimuse aktuaalsusele on pal jud teoreeti l ised seisukohad ja praktika kogemused üldistamata; c) imiteerivate harjutuste kasutamine on kooskõlas treeningu üldiste printsi ipide ja «sportl iku vormi» saavutamise füsioloogi­ l iste seaduspärasustega. 2* 19 KIRJANDUS 1 . Н а г о р н ы й В . Э . Н о в о е в т р е н и р о в к е л ы ж н и к о в л е т о м . Т е о р и я и п р а х - тика физической культуры, 1951, 6. 2 . Р о с т о в ц е в Д . И м и т а ц и о н н ы е у п р а ж н е н и я с л а л о м и с т о в . С о в е т с к и й спорт, 1956, 133. 3 . Н е к р а с о в С . М . П о д г о т о в к а п р ы г у н а в в о д у в у с л о в и я х с п о р т и в н о г о зала. Теория и практика физической культуры, 1952, 1. 4 . Д о н с к о й Д . Д . П о д г о т о в и т е л ь н ы е у п р а ж н е н и я л ы ж н и к а - г о н щ и к а , М . г 1954. 5 . П е т р о в Н . И . И м и т а ц и о н н ы е у п р а ж н е н и я в т р е н и р о в к е с п о р т с м е н о в , Рукопись ГДОИФК им. Лесгафта, 1948. 6 . О г у р е н к о в В . И . , Х у д а т о в Н . А . С п е ц и а л ь н ы е у п р а ж н е н и я б о к с е ­ ра, М., 1957. 7 . Т е й л о р Э д у а р д Б . П е р в о б ы т н а я к у л ь т у р а ( П е р е в о д с а н г л и й с к о г о ) , т. I, С.-Петербург, 1898. 8 . Д и д е н к о А . П р и б о р д л я и м и т а ц и и п у л е м е т н о г о о г н я , В о е н н ы й в е с т ­ ник, 1957, No 8. 9 . П л а т о н о в К . , Ш в а р ц J 1 . О ч е р к и п с и х о л о г и и д л я л е т ч и к о в , В о е н и з д а т , М„ 1948. ГО. Новиков А. Д. О систематизации физических упражнений. Теория и практика физической культуры, 1951, 2. 11. Белинович В. В. Обучение физическим упражнениям, М.-Л., 1949. 12. Всесторонняя физическая подготовка спортсмена (юного легкоатлета, лыжника, гребца). Под общей ред. С. В. Каледина, М., 1957. 13. Матвеев Л. П. Всесторонняя физическая подготовка как условие спор­ тивной специализации. Диссертация, М., 1955. 14. Гр а дополов К. В. Бокс. Учебник для институтов физической куль­ туры, М., 1956. 15. Фехтование. Под общей ред. В. А. Аркадьева. Учебное пособие для инсти­ тутов физической культуры, М., 1954. 16. Физиологические основы физической культуры и спорта. Под ред. Н. В. Зимкина, 2-ое изд., М., 1955. 17. Г р о з и н, Е. А. Средства специальной подготовки лыжника-прыгуна. Теория и практика физической культуры, 1958, 2. 18. Физиологические и биомеханические основы теории и методики спортивной тренировки. Под ред. Н. Н. Яковлева. М., 1957. 19. Павловские среды, т. III, изд. АН СССР, М., 1949. 20. Крестовников А. Н. Очерки по физиологии физических упражнений, М„ 1951. 21. О з о л и н Н. Т. Основы методики обучения в легкой атлетике. Ученые Записки Г ЦОЛ ИФК им. Сталина, вып. 2, М., 1957. 22. Юдин Б. Г. О содержании весенней тренировки пловца при отсутствии зимних бассейнов, Теория и практика физической культуры, 1953, 5—6. 23. Френкин А. Тренировка С. Эриксона к предстоящему спортивному се­ зону. Теория и практика физической культуры, 1956, 1. 24. Пуни А. Ц. Кинетические ощущения у фехтовальщиков. Теория и прак­ тика физической культуры, 1957, 8. 25. Пуни А. Ц. О мускульно-двигательных ощущениях и представчениях у лыжников. Теория и практика физической культуры, 1940, 11—12. 26. Онищенко И. М. Особенности развития двигательных ощущений у занимающихся спортивной гимнастикой. Теория и практика физической культуры, 1957, 8. 20 ОСНОВНЫЕ НАУЧНО-ТЕОРЕТИЧЕСКИЕ ПРИНЦИПЫ ПРИМЕНЕНИЯ ИМИТАЦИОННЫХ УПРАЖНЕНИЙ В СПОРТИВНОЙ ТРЕНИРОВКЕ Э. Мяэпалу Кафедра фехтования и бокса Р е з ю м е В настоящей работе автор рассматривает вопросы примене­ ния имитационных упражнений в тренировке спортсмена. Сущность спортивно-вспомогательных упражнений во многих случаях трактуется различно, что приводит к недоразумениям при применении этих упражнений в спортивной тренировке. Имитационное упражнение характеризуется какой-то опреде­ ленной связью с основным упражнением, причем оно подражает основному упражнению целиком или частично. Отличие от ос­ новного упражнения может проявляться как во внешних (пред­ мет, снаряд, противник), так и во внутренних (ритм движений, амплитуда и т. д.) признаках. Учитывая опыт основных видов спорта и спортивную практи­ ку, целесообразно классифицировать физические упражнения с точки зрения спортивной тренировки так, чтобы имитационные упражнения вместе с подводящими упражнениями входили в группу специально-подготовительных упражнений. Такая единая система способствует правильному подбору упражнений, более точному планированию тренировочного процесса и разработке некоторых теоретических вопросов. Применение имитационных упражнений в спортивной трени­ ровке находится в соответствии с общими принципами трениров­ ки и с общими закономерностями достижения «спортивной фор­ мы». Основные положения применения этих упражнений основа­ ны также на принципе положительного переноса двигательных навыков. Кроме того, применение имитационных упражнений способст­ вует деятельности соответствующих анализаторов, при помощи которых происходит выработка необходимых двигательных на­ выков. Для получения более полных мышечно-двигательных ощу­ щений рекомендуется при выполнении имитационных упражне­ ний пользоваться амортизаторами и другими отягощениями. 21 D I E W E S E N T L I C H E N W I S S E N S C H A F T L I C H ­ THEORETISCHEN GRUNDLAGEN FÜR DIE ANWENDUNG IMITIERENDER ÜBUNGEN IM SPORTLICHEN TRAINING E. Mäepalu Z u s a m m e n f a s s u n g In der vorl iegenden Arbeit weiden vom Verfasser einige Fra­ gen bezüglich der Anwendung von imit ierenden Übungen im Training des Sport lers untersucht . Das Wesen der sport l ichen Hilfsübungen wird in vielen Fäl­ len nicht einheit l ich aufgefaßt , was bei der Anwendung dieser Übungen zu Meinungsverschiedenheiten führen kann. Charakterist isch für das Wesen einer imit ierenden Übung ist ihr fester Zusammenhang mit einer Hauptübung, wobei die Hauptübung als Ganzes oder tei lweise nachgeahmt wird. Die Abweichungen von der Hauptübung können hierbei in einer Reihe von äußeren (Gerät , Mittel , Gegner) oder inneren (Bewegungs­ rhythmus, — amplitude usw.) Merkmalen zutage treten. Wenn man die Erfahrungen und die sportl iche Praxis der Hauptsportarten berücksichtigt , erweist es sich als zweckmäßig, die Körperübungen vom Standpunkt des sport l ichen Trainings zu klassif izieren, daß die imit ierenden Übungen mit den Hilfs­ übungen zur Gruppe der speziel l-vorberei tenden Übungen gehören. So ein einheit l iches System trägt zur r ichtigen Wahl der Übungen, zu einer genaueren Planung des Trainings­ prozesses wie auch zur Klärung einiger theoret ischen Fragen bei . Die Anwendung von imit ierenden Übungen im sport l ichen Training steht im Einklang mit den al lgemeinen Grundlagen des Trainings und al lgemeinen Gesetzmäßigkeiten bei der Erlangung der «sport l ichen Form». Die Anwendungsprinzipien dieser Übungen basieren ebenfal ls auf dem Grundsatz der posi t iven Übertragung der Bewegungs­ fert igkeiten. Außerdem wird durch die Anwendungen imit ierender Übun­ gen die Tätigkeit der entsprechenden Analysatoren gefördert , mit tels derer s ich die Erarbeitung der nötigen Bewegungs­ fert igkeit vollzieht . Zwecks Erzielung möglichst vollständiger kinästhetischen Empfindungen empfiehlt s ich bei der Ausführung imit ierender Übungen die Anwendung von Amortisatoren sowie anderen zusätzl ichen Belastungen. 22 P O R T A T I I V N E P N E U M O G R A A F J A T Ä H E L E P A N E K U I D S E L L E R A K E N D A M I S E L H I N G A M I S E I S E L O O M U T U N D M A ­ Õ P P I M I S E K S U J U M I S E L Dots. pedagoogikakand. E. Mõtlik Kehalise kasvatuse ja sporditeooria kateeder Kehaliste harjutuste kasvav populaarsus ja sportl ike saavu­ tuste hoogne areng seavad üha kõrgemaid nõudeid nii spordi- praktikale kui ka sel le teoreeti l isele põhjendamisele — spordi­ teooriale. Sporditeooria areng toimub jär jest süvenevas koostöös mitmesuguste teadusharudega ja iga päevaga luuakse ikka roh­ kem ja rohkem eeldusi uue rakendusteaduse — kehalise kasva­ tuse ja sporditeaduse väl jakujunemiseks. Et ühelgi teadusalal ei ole võimalik tõelist progressi saavu­ tada i lma teaduslikult põhjendatud uurimismeetoditeta ja nende pideva täiustamiseta, s i is ka sporditeooria edasiarenemise otsus- tavaiks tegureiks käesoleval etapil on uurimistöö meetodite val iku ja rakendamise probleemid. Kehalistel harjutustel ja spordialadel teostatavate l i igutuste väl iste vormide ja nende muutuste dünaamika jäädvustamiseks kasutatakse juba pikemat aega edukalt fotograafiat, f i lmimist, tsüklograafiat, konturograafiat jm. objekti ivseid võtteid ning meetodeid. Saadud foto-, kino-, tsüklo- ja konturogrammide analüüsimise abil on suudetud lähemalt tundma õppida keha­ l iste harjutuste ja spordialade tehnika seaduspärasusi, paranda­ tud spordipedagoogil ise töö kvaliteeti ja aidatud tõsta nõukogude sportlaste meisterl ikkust uuele, kõrgemale tasemele. Ka hingamise kui kehaliste harjutuste ja sporditehnika üli­ tähtsa komponendi registreerimiseks ja tundmaõppimiseks tuleb otsida analoogil is i võimalusi ning väl ja kujundada vastavad uurimismeetodid. Käesolevas art ikl is kir jeldatakse portati ivset pneumograafi ja antakse lühiülevaade, mil l iseid tähelepanekuid saadi, kui sel le aparaadiga töötamisel väl jakujundatud metoodika abil õpit i tundma hingamise iseloomu ujumisel . 23 I . P o r t a t i i v n e p n e u m o g r a a f , s e l l e k i r j e l d u s j a ü l d i s e d a n d m e d u u r i m i s m e e t o d i t e k o h t a Lamava, istuva või jõudeolekus seisva inimese hingamist on võimalik jälgida nägemise ja kuulmise abil . Veelgi täpsemalt ja objekti ivsemalt saab seda (samades si tuatsioonides) teha mitme­ suguste laboratoorsete meetodite abil . Jooksva, suusatava, võimleva või ujuva inimese hingamise iseloomu jälgimine muutub aga pal ju keerulisemaks, sest hinga­ misega samaaegselt toimuvad jäsemete l i igutused, kehaasendi muutused ja vaatlusaluse ruumilised ümberasetused, mis teevad lausa võimatuks nii nägemisele-kuulmisele rajaneva vaatluse kui ka laboratoorsete uurimismeetodite rakendamise. Et s i iski saada usaldusväärseid näitajaid sportlaste hinga­ mise iseloomu kohta, on hakatud konstrueerima spetsiaalseid aparaate, mil le abil saab graafi l iselt registreerida hingamis- l i igutusi kehaliste harjutuste sooritamise ajal ja sportl iku tege­ vuse t ingimustes. Nii on konstrueerinud originaalsed aparaadid hingämis- l i i g u t u s t e r e g i s t r e e r i m i s e k s s u u s a t a m i s e l I . A . M a n u i l o v [ 1 ] , keskmaajooksul F. P. Suslov [2] ja sportl iku võimlemise alal V. V. Kuzmin [3]. Kõigi nende aparaatidega on saadud väär­ tusl ikku objekti ivset materjal i hingamise iseloomu tundma­ õppimiseks vastavate spordialadega tegelemisel . Ka Tartu Riikl ikus Ülikoolis on tehtud sel lesuunalist tööd juba alates 1952. aastast . Rohkearvuliste katsetuste tulemusel õ n n e s t u s 1 9 5 4 . a a s t a l p r o f . E . K ä e r - K i n g i s e p a ( t e a d u s l i k juhendaja), laborant E. Lal l i ja käesoleva art ikl i autori koos­ tööl TRÜ füsioloogiakateedri töökojas konstrueerida hingamis- l i igutuste registreerimise aparaat — portati ivne pneumograaf. Konstrueeritud aparaat registreerib r indkere ja kõhupiirkonna ümbermõõdu muutusi nii kuival kui ka vees ning võimaldab registreerimisel saadud hingamiskõverate — pneumogrammide — alusel objekti ivselt jälgida sportlaste hingamisl i igutusi ja nende muutuste dünaamikat, j ükskõik mil l ise ki irusega ja mil l ises asendis ujumisel, samuti ka kuival vahetult enne ning pärast ujumist. Keha kal lutamised ja asendi ruumilised muutused aparaadi tööd ei sega, samuti ei takista pneumograaf ujumisel kere-, jäsemete ega ka hingamisl i igutusi . Konstrueeritud pneumograaf ( joon. 1 ja 2) koosneb hermeeti­ l iselt suletavast metal lkarbist, mis kummivööga kinnitatakse ujujale nimmekohale. Metal lkarp on mõõtmetega 7X12X18 cm ja s isaldab mehhanismi, mis veab ringi 4,5 cm läbimõõduga rul l i , mil lel l i igub 6 cm laiune valge paberi l int ki irusega 16,5 cm/min. Peale sel le asetsevad metal lkarbis 2 Marey kapsl i t kir juta­ jatega, üks paberi l indi tagavararull ja pöörlev rul l , mil le üle 24 l i ikuvale l indile toimubki kir jutamine — hingamisl i igutuste graa­ fi l ine registreerimine. Aparaadi töötamise maksimaalne kestus mehhanismi ühe­ kordse üleskeeramise järel on 5 min. 30 sek., kusjuures kuni 3 min. 20 sek. püsib rul l i ja seega ka paberi l indi l i ikumiskiirus konstantsena. Joon. 1. Portatiivne pneumograaf. Joon. 2. Vaatlusalune koos porta­ tiivse pneumograafiga. Vaatlusaluse ujuja r indkerele (mamillaarjoone kõrgusele) ja kõhu ümber (epigastrium! kohale) seotakse paeltega kaks 7 cm pikkust ja 4 cm läbimõõduga metal ls i l indrit, mis mõlemast otsast on kummikatetega hermeeti l iselt suletud. Si l indrite otstel asuvad kummid ja piki s i l indreid kulgevad spiraalvedrud reageerivad vastavalt r indkere ja kõhupiirkonna ümbermõõdu muutustele, kandes hingamisl i igutuste poolt s i l indrites põhjustatud õhu- samba võnked kummivoolikute kaudu metal lkarbis asetsevaile Marey kapsl i tele ja vi imaste membraanide külge kinnitatud spetsiaalsete kir jutajate abil rul l i l l i ikuvale paberi le. Kir juta­ mine toimub kuulsulepeade põhimõttel vastava t intpastaga. Aparatuuri absoluutne kaal on 2,2 kg, kuid metal lkarbis oleva õhu tõttu ujub ta veepinnal. Kasutades ära kõik meile kättesaadavas kir janduses leiduvad andmed pneumograafi l iste uurimiste kohta *, töötasime väl ja * Kirjandusest ega ka dissertatsioonide fondidest me ei ole leidnud and­ meid pneumograafilise uurimismeetodi kasutamise kohta vees või ujumisel. 25 spetsiaalse meetodi vastavate vaatluste organiseerimiseks uju­ misel ja kuival vahetult enne ning pärast ujumispingutusi . Konstrueeritud aparaadi kontroll imiseks ja vaatlusmeetodi korrigeerimiseks on autor teostanud hulgaliselt endavaatlusi . Portati ivset pneumograafi ja sel lega töötamisel väl jakujun- datud vaatlusmeetodit on kasutatud Tall inna ja Tartu sise- ujulates, TRÜ Kääriku spordibaasis, Elva ja Tartu väl isujulates. '«• " Joon. 3. Pneumogramini näidis. • •HIIHI Joon. 4. Pneumogrammi näidis. Yaatlusalustena on kasutatud l igi 100 is ikut, kel ledest ena­ miku moodustasid 17—20-aastased spordi järku omavad ja vaat­ luste a jal süstemaati l ises sportl ikus treeningus vi ibivad Eesti NSV parimad ujujad. Vaatlusaluste hulgas oli 6 NSV Liidu meistersportlast ja 19 I järgu sportlast . Portati ivse pneumograafiga töötamisel on saadud üle 300 pneumogrammi ( joon. 3 ja 4). 26 Väljatöötatud pneumograafi l ise uurimismeetodi alusel oleme analüüsinud sportl ikul ujumisel kasutatavaid hingamisjuhi- seid [4] ja teinud tähelepanekuid hingamise iseloomu tundma­ õppimisel ujumisel ning teistel spordialadel. II . Tähe lepanekuid portat i i vse pneumograaf i rakendamise l Portati ivse pneumograafi abil teostatud hingamisl i igutuste objekti ivne jäädvustamine hingamiskõveratena andis meile või­ maluse jälgida hingamise üldiseloomu ujumisel ja ka üksikasju, mida pal ja s i lmaga kindlaks teha on võimatu ka kõige vi lunu­ mal spordipedagoogil . Kõigepealt tuleb märkida hingamiskõverate individuaalset iseloomu. Vaatlusaluste hingamisl i igutused kulgevad niivõrd is ikupäraselt, et iga vaatlusaluse hingamiskõver on kergesti eraldatav teistest . See is ikupärasus oli ni ivõrd si lmatorkav, et võime kõnelda hingamisl i igutuste individuaalsest «käekir jast». Võrreldes kvali f i tseeritud sportlase ja algaja ujuja hingamis- kõveraid, võisime juba pealiskaudsel vaatlemisel tähele panna kvalitat i ivseid erinevusi nende hingamise iseloomus. Nii kulgeb treenitud sportlase hingamine väga korrapäraselt, rütmiliselt ja suure amplituudiga. Algajale on aga iseloomulik hingamise pealiskaudsus ja korrapäratus. Hingamiskõverate hoolikamal analüüsimisel ja võrdlemisel suudame seisukoha võtta ka sel l iste hingamise iseloomu detai l ide kohta, mil lest tegelikult oleneb hingamise korrapärane, rütmi­ l ine üldilme. Sel l isteks detai l ideks loetakse s isse- ja väl jahinga- misfaaside suhtel is i pikkusi, üleminekuid ühest faasist teise ja kogu hingamistsükli reeglipärast, rütmilist kordamist. Saadud hingamiskõverad näitavad, et s isse- ja väl jahingamis- faasid on sportl ikul ujumisel a jal ise kestuse poolest peaaegu võrdsed,, kaldudes õige pisut väl jahingamise kasuks. Hingamiskõveratel täiest i reeglina väl jenduv järsk üleminek väl jahingamisfaasist uude s issehingamisfaasi kinnitab meile, et pärast väl jahingamist ei kasutata sportl ikul ujumisel mingi­ sugust hingamise kinnipidamist (ekspiratoorset pausi). Üleminekud sissehingamisfaasist väl jahingamisfaasi kulgevad väga mitmesuguselt, olenevalt ujumisviis ist ja -intensi ivsusest . Esineb juhte, kus kõver püsib teatud aja peaaegu samal tase­ mel, moodustades justkui platoo, mis vi i tab as jaolule, et pärast s issehingamist kasutavad mõned ujujad hingamise kinnipida­ mist ( inspiratoorset pausi). Enamikul kõveratel peatust tähistavat platood ei olnud mär­ gata, kõver hakkas kõrgpunkti le jõudes otsekohe al lapoole lan­ gema. See näitab, et enamikul ujujatel järgneb sissehingamisele eri l ise peatuseta väl jahingamine. Kas väl jahingamist alus­ tatakse akti ivselt või algab ujujatel väl jahingamisfaas passi iv­ selt . r indkere elastsuse ja veerõhumise soodustusel, muutudes akti ivseks al les hi l jem, seda on hingamiskõvera alusel väga raske kindlaks teha. Küll aga võime hingamiskõveral kujutatud lamedama või järsema, s irgjoonelisema või s iksakikujulisema languse järgi oletada, kas väl jahingamisega venitatakse, järk­ järguliselt õhku kopsudest väl ja puhutakse või väl jahingamise lõppu aktsentueeritakse. Sissehingamisel muutub inimese ujuvus ja ka nn. akti ivne l ibisemine vees soodsamaks, kopsude tühjendamisel aga eba­ soodsamaks. Tähendab, tõhusa s issehingamisega kopsu õhuga täites moodustab ujuja oma kehale kala ujumispõie taolise «õhu- padja». Kopsudest õhu väl jalaskmist õigesti a jatades ja lõpe­ tades ning otsekohe pärast väl jahingamise lõpetamist uut õhku s isse hingates kasutame maksimaalselt ära soodsa erikaalu sei­ sundi, vi ies miinimumini ebasoodsa erikaalu seisundi. Et ratsionaalsel hingamisel oleneb väl jahingamise rõhutami­ sest uue s issehingamise võimalikkus ja põhjal ikkus, võime uju­ mise algõpetusel a jutiselt loobuda tavalisest «sisse hingata — väl ja hingata» lugemisest ja õpetada ujumisel hingama hoopis «väl ja hingata — sisse hingata». Meie praktikas on see metoodi­ l ine võte andnud häid tulemusi. Hingamistsüklite tegeliku kulgemise jälgimine hingamis- kõveratel näitab, et sportl ikul ujumisel kasutatakse väga mitme­ suguseid hingamismooduseid, kusjuures iga mooduse indivi­ duaalse iseloomu määrab just üleminek sissehingamiselt väl ja­ hingamisele ja väl jahingamine. Valitud hingamismoodused korduvad ujumisel range jär je­ kindlusega, rütmiliselt . Peale hingamise kvaliteeti väl jendava korrapärasuse, rütmi­ l isuse võimaldavad portati ivse pneumograafiga saadud hinga- miskõverad jälgida ka ujujate hingamise kvantitati ivset külge — hingamissagedust ja sel le muutuste dünaamikat. Oleme jälginud Eesti NSV parimate ujujate hingamis­ l i igutuste sagedust erinevates s i tuatsioonides ja erineva inten­ si ivsusega ujumise puhul. Vaadeldavateks s i tuatsioonideks olid: vaatlusaluste täiel ik puhkeseisund (laagriolukorras pärast ära­ tamist kel l 8.00), stardieelne seisund, mõõduka ja maksimaalse intensi ivsusega ujumine ja sel lele pingutusele järgnev seisund (mitte hi l jem kui 1 minut pärast ujumise lõpetamist). Puhkeseisundis kõikus sportlaste hingamissagedus 7—19- korra piires minutis, kusjuures paremate ujujate keskmiseks sageduseks võime lugeda 13 korda minutis . Et meie vaatlus- ajustest mõnedel heas sportl ikus vormis olevail ujujai l esines jõudeolekus keskmisest kõrgemaid hingamissagedusi, madala­ maid näitajaid aga mõnedel vaatluste ajal sportl ikku vormi mitteomavail ujujai l , ei ole meil alust väita, nagu oleks heas vormis olevail sportlastel reeglina omane keskmisest madalam hingamissagedus. Juba si is, kui tegime ettevalmistusi pneumograafiga ujumi­ 28 seks ja andsime vaatlusalusele kindla ujumisülesande, i lmnes nende hingamissageduses märgatav tõus ( jõudehingamisega võrreldes keskmiselt 18,45%). Sel l ine elav reageerimine kinnitab meile hingamise eelseisvaks pingutuseks mobil iseerimist ujumis- sportlastel juba nn. stardieelses seisundis. Mõõduka intensi ivsusega ujumisel ( l i ikumiskiirus kuni 1,30 m/sek.) püsis hingamissagedus enamikul juhtudel 30—35 korra piir ides minutis . Ujumise intensi ivsuse tõstmisel maksi­ maalsete võimete piir ini ( l i ikumiskiirus kuni 1,51 m/sek.) tõusis hingamissagedus 36—40 korrani. Hingamine oli ki irem erandina ainult mõnel üksikul vaatlusalusel . Otsekohe pärast ülesande sooritamist (mitte hi l jem kui 1 minut pärast ujumist) langeb hingamisl i igutuste sagedus võr­ reldes ujumisel saadud näitajatega peaaegu poole võrra (kesk­ miselt 42,1 %). Sell ine ki ire hingamissageduse langemine on seletatav sport­ lastele harjumuseks muutunud püüdlusega aeglasema ja süga­ vama hingamisega vi ia organism võimalikult ki iremini rahu­ likku olukorda. Nagu toodud tähelepanekutest nähtub, hingavad ujumis- sportlased füsioloogil ises mõttes võrdlemisi ökonoomselt . Mitte as jata ei loeta ujumist üheks paremaks hingamisvõimlemiseks. Põhjal ik ja korrapärane kopsude venti leerimine põhjustabki uju­ jatel suuremaid kopsumahu ja r indkere ekskursiooni näitajaid. Tegelikul ujumisel aitab ratsionaalse hingamistempo kujun­ damisele kahtlematult kaasa hingamis- ja kätel i igutuste range sünkroonil isus. Veetakistus ja õlal i igese l i ikuvus pi iravad käte­ l i igutuste tempot, nii et sageduse maksimum ühegi ujumisviis i juures ei tõuse üle 60 kätel i igutuse tsükli minutis . Seega ka hingamisl i igutuste sageduse maksimum saab sportl ikul uju­ misel ol la kuni 60 korda minutis . Et hingamine ei täida ainult gaaside vahetuse ülesannet, vaid aitab oluliselt kaasa ujuvuse ja vees akti ivse l ibisemise soodustamisele, ei tule sportl ikul ujumisel kõne al la pealis­ kaudne ja sage hingamine («koerahingamine»), mida on haka­ tud propageerima pikamaajooksmisel ja sportl ikul käimisel ( V . V . M i h h a i l o v [ 5 ] ) . Põhjendamatult kardetakse spordipraktikas kasutada hinga­ mise aeglustamise harjutusi ja loetakse hingamise kinnipidamise võimete arendamist vajal ikuks ainult sukeldujatele. Hingamis- variantide kasutamine, kus hingamistsükleid pikendatakse pool­ teisele või enam kätel i igutuste tsükli le, on suurepärasteks harju­ tusteks ujuja hingamisaparaadi suutl ikkuse tõstmisel . Peale sel le arendatakse taoliste doseeritud hingamiskinnipidamistega hinga­ mise kontroll imise võimet ja aidatakse oluliselt tõsta ujuja tehnil is-taktikalist ettevalmistust. Registreerides sportlaste hingamisl i igutusi erinevates s i tuat­ sioonides ja määrates üheaegselt kindlaks ka vaatlusaluse pulsi­ 29 sageduse (käega palpeerides) püüdsime kontroll ida N. В. T a m - biani [6J poolt soovitatud pulsi- ja hingamissageduste suht­ arvu * kasutamise võimalikkust sportlaste treenituse taseme ja väsimuse astme kindlaksmääramise meetodina. Meie vaatlustulemuste põhjal võib öelda, et objekti ivsete registreerimismeetodite kasutamisel võib pulsi- ja hingamis­ sageduse näitajate jagatis teataval määral tõepoolest peegel­ dada'sportlase treenituse taset ning ka väsimuse astet. Et aga meie vaatlustel see jagatis tõusis üksikutel juhtudel väga kõr­ gele (kuni 14,2) ja kõrged suhtarvud alati ei i lmnenud just head sportl ikku vormi omavate vaatlusaluste juures, arvame, et pulsi- ja hingamissageduse vahekorra jälgimise kõrval tuleks kontrol­ l ida ka hingamise ja pulsi taastumise perioodi pikkust, vererõhu muutusi ja muid objekti ivseid näitajaid. Registreerides hingamisl i igutusi vaatlusaluste kehal alati kahelt kõrguselt ja nimelt mamillaarjoone ja epigastrium! kohalt, võisime kindlaks määrata ujumissportlaste hingamise tüübi ja jälgida hingamise muutuste dünaamikat. Jõudehingamisel ja stardieelses seisundis (püstiasendis) domineeris vaatlusalustel hingamise segatüüp, maksimaalse pingutuse sooritamisel (ujudes) ja pingutusjärgses seisundis (püstiasendis) ol i ülekaalus kostaalne hingamistüüp (rinna- hingamine). Hingamistüüpide alal val i tseb ujumisel märgatav omapära, mis on kõigepealt t ingitud hingamisaparaadi ebatavalistest töö- t ingimustest horisontaalses kehaasendis. Püüdes anda oma kehale võimalikult voolujoonelisemat kuju kõhulihaseid f ikseeri­ des (kõhtu s isse tõmmates), pi iratakse kõhupressi l ihaste ja arva­ tavasti ka diafragma akti ivset osavõttu hingamisaktidest ning vähendatakse abdominaalse hingamise võimalusi . Järel ikult vert ikaalasendis sooritatavate kehaliste harjutuste puhul antav soovitus kasutada täiel ikku hingamist, mil lest maksimaalselt võtaksid osa rindkere, diafragma ja kõhupressi l ihased, ei ole kasutatav ujumisel . Ka rinnahingamiselt kõhuhingamisele ümberlülitumise võima­ lused näivad ujumisel olevat prakti l iselt pi iratud. Hingamisaparaadi maksimaalseid võimeid on võimalik kasu­ tada pööretel kehaasendi muutuste ajal . Et seda võimalust tõe­ poolest kasutatakse, näeme hingamiskõveratelt, kus kõigi l vaat­ lusalustel hingamisl i igutuste amplituud pöörete puhul nii r inna­ kul ka kõhupiirkonna osas s i lmatorkavalt suureneb. Et väl ja selgitada ülemiste hingamisteede osatähtsust ja leida vastust küsimusele, kas ujumisel hingatakse väl ja suu või nina kaudu, teostasime pneumograafi l is i /vaatlusi vaheldumisi avatud ja suletud ninaga ujumisel . N- Tambiani andmetel annab paremas sportl ikus vormis olevatel poksi- ja tol pulsisageduse näitaja jagamine hingamissagedusele jagatisena suurema arvu kui 4, halvemas vormis olevatel on aga vastav arv al la 4. 30 Analüüsides ja võrreldes saadud hingamiskõveraid, võisime suletud minaga ujumisel tähele panna hingamiskõvera kulge­ mises korrapäratus! ja ka hingamise pealiskaudsemaks muutumist. Kuigi see as jaolu lubab oletada, et nina kaudu väl jahingamine on mõnel kujunenud harjumuseks, vajab see küsimus veel edas­ pidist spetsiaalset uurimist . Vaatlusaluste ja spordipedagoogide küsit lemisel i lmnes, et enamikul ujujatel kohaneb hingamise iseloom l i igutuste tempo ja rütmiga treeningu käigus, i lma et hingamisele eri l ist tähele­ panu pööratakse, osa ujujaid on jär jekindla endakontroll i teel kujundanud individuaalse hingamistehnika ja ainult väheste puhul on aluseks olnud pedagoogil ine suunamine. On selge, et kõigi l kir jeldatud vi is idel jõutakse eesmärgile, kuid teoreeti l iselt põhjendatud pedagoogil ise suunamisega suu­ dame arenguprotsessi ki irendada. Vähe on sel lest, kui me sporlastele ütleme: «Hingake õigesti !» või: «Ärge pidage hinge kinni!» Vaja on nii a lgajatele kui ka kvali f i tseeritud sportlastele lähemalt selgitada, mil l ine see õige hingamine peab olema või mil lal tuleb hinge kinni pidada, mil lal seda aga teha ei tohi. Ratsionaalse hingamistehnika õpetamine ja treening on võr­ reldes l i igutuste tehnikaga vaidlematult keerulisem, kuid objek­ ti ivsete uurimismeetodite alusel lähemalt tundma õppides sport­ laste hingamise iseloomu ja s idudes saadud tähelepanekud hingamisfüsioloogia üldiste andmete ning seisukohtadega, suu­ dame kiiremini edu saavutada ka hingamise tehnika õpetamise alal . Järe ldused 1. Portati ivse pneumograafiga on võimalik objekti ivselt jäädvustada hingamisl i igutusi ükskõik mil l ise ki irusega ujumisel ja ka kuival vahetult enne või pärast ujumist. Kallutamised ja vaatlusaluste keha asendi muutmised aparatuuri tööd ei sega, samuti ei takista aparatuur ujuja kere-, jäsemete ega ka hingamisl i igutusi . 2. Pneumograafi l ine uurimine annab usaldusväärseid and­ meid ujumissportlaste hingamissageduse, -rütmi ja -tüübi kohta. Saadud tähelepanekute põhjal suudame lähemalt tundma õppida sportlaste hingamistehnika seaduspärasusi ja parandada spordi- pedagoogil ise töö kvaliteeti . KIRJANDUS 1 . М а н у й л о в И . А . М е т о д и к а ч а с т о т ы д ы х а н и я и д в и ж е н и й у л ы ж н и к а - гонщика на дистанции. Теория и практика физической культуры, т. XVI, 1953, вып. 12. 31 2 . С у с л о в Ф. П. Особенности дыхания при беге на средние дистанции. Дис­ сертация, Москва, 1955. 3 . К у з м и н В. В. Методика исследования дыхания во время выполнения физических упражнений. Теория и практика физической культуры, т. XVII, 1954, вып. 7. 4 . M õ t l i k , Е. Sportlikul ujumisel kasutatavate hingamisjuniste analüüs pneumograafilise uurimise alusel. Dissertatsioon, Tartu 1954. 5 . М и х а й л о в В . В . Э ф ф е к т и в н о с т ь ч а с т о г о и р е д к о г о д ы х а н и я у с п о р т с м е ­ нов при мышечной деятельности циклического типа. Теория и практика физической культуры, т. XXIII, 1960, вып. 3. •6. Т а м б и а н Н . Б . С а м о к о н т р о л ь с п о р т с м е н а , Г о с и з д а т « Ф и з к у л ь т у р а и спорт», Москва, 1953. ПОРТАТИВНЫЙ ПНЕВМОГРАФ И НАБЛЮДЕНИЯ ЗА ПРИМЕНЕНИЕМ ЕГО ДЛЯ ИЗУЧЕНИЯ ХАРАКТЕРА ДЫХАНИЯ ПРИ ПЛАВАНИИ Э. Мытлик Кафедра теории физического воспитания и спорта Р е з ю м е В 1954 г. в мастерской кафедры физиологии Тартуского госу­ дарственного университета был сконструирован портативный пневмограф (рис. 1 и 2), который графически регистрирует дыха­ тельные движения человека при плавании с любой скоростью, а также на суше до и после плавания. Колебания туловища плов­ ца и изменения положения его тела в пространстве не мешают работе прибора, и последний не мешает плавательным и дыха­ тельным движениям. Наблюдения с портативным пневмографом проводились с 1954 до 1959 г. в зимних бассейнах Таллина и Тарту и летом в открытых бассейнах Эст. ССР. В качестве наблюдаемых исполь­ зованы около 100 человек, из которых большинство является лучшими пловцами республики. Среди наблюдаемых было 6 ма­ стеров спорта СССР и 19 спортсменов I разряда. Получено свыше 300 пневмограмм-записей дыхательных дви­ жений (рис. 3 и 4). При помощи пневмографических наблюдений мы проанализи­ ровали указания по дыханию, даваемые при обучении плаванию и спортивной тренировке. Пневмографические исследования дали нам надежные данные относительно частоты, ритма и типа дыхания пловцов. На осно­ вании этих данных мы можем глубже изучить закономерности техники дыхания спортсменов и улучшить качество работы пе­ дагогов по спорту. 32 P O R T A T I V E P N E U M O G R A P H A N D I T S A P P L I C A T I O N I N S T U D Y I N G T H E N A T U R E O F B R E A T H I N G W H I L E S W I M M I N G E. Mõtlik S u m m a r y In 1954 a portative pneumograph was constructed at the work-shop of the Chair of Physiology of Tartu State University for recording breathing movements in the water and during practical sports activit ies. The portative pneumograph and the observation method evolved in working with i t . have been applied at the indoor swimming-pools in Tall inn and Tartu and at the outdoor pools at Elva and Tartu and at the University sports centre «Kääriku». Most of the persons observed — about 100 in al l — were the best swimmers of the Estonian S.S.R. who trained regularly during the period of observation. There were 6 Masters of Sports of the U.S.S.R. and 19 First Class sportsmen among them. As a result of work with the pneumograph more than 300 pneumograms were made. The results obtained can be summarized as fol lows: 1. The pneumograms produced by means of the portative pneumograph represent swimming movements graphical ly and enable us to make objective observations of the nature of breath­ ing while swimming. 2. The analysis of the pneumograms enables us to make rel iable s tatements about the quali tat ive and quanti tat ive indices of the nature of breathing and the dynamics of relevant changes. 3. The further development and perfect ion of the Pneumo­ graphie observation method wil l render i t possible to learn more about the nature of breathing while swimming and during other sports act ivi t ies . 3 Töid kehakultuuri a la l t N A I S U J U J A T E S T A R D I E E L S E S E I S U N D I I S E L O O M U S T U S S. Oja Kehalise kasvatuse ja spordi teooria kateeder Stardieelset seisundit on uuritud väga erinevate spordiala­ dega tegelevatel sportlastel (kergejõustiklased, suusatajad, uisu­ tajad, korvpallurid, ujujad, maletajad) nii laboratoorsetes kui k a v õ i s t l u s t i n g i m u s t e s . U u r i t u d o n p u l s i s a g e d u s t ( К . M . S m i r ­ n o v [ 1 , 2 ] , J . B . L e h t m a n [ 3 ] , H . H a n n e , J . К г õ s t j e v , I . I 1 i j e v [4], A. D. Novožilova [5j, J . А. V a r d i š v i 1 i [6], A . V i r u [ 7 ] ) , h i n g a m i s t j a g a a s i v a h e t u s t ( R . P . O l i i j a n s - kaja [8], O. Imelik [9], E. Mõtlik [10] j t .), verepilt i ( J . I . T s õ g а n к о v а [ 1 1 ] j t . ) , k e h a t e m p e r a t u u r i ( К . M . S m i r ­ n o v [ 2 ] ) , p l e t ü s m o g r a a f i l i s t k õ v e r a t ( E . P . T a r h a n o v a [ 1 2 ] ) , s ü d a m e s ü s t o o l s e i d k a h i n a i d ( S . F . О 1 e i n i к , E . J . R j a - buhha [13]), elektrokardiogrammi ja teisi näitajaid ning nende muutusi . Muude stardieelse seisundi sümptoomide kõrval märgitakse kir janduses ka käte värisemist (А. C. Puni [14]), kuid spet­ siaalseid uurimistulemusi sel le kohta kättesaadavaist kir jandus- al l ikaist ei õnnestunud leida. Andmed puuduvad ka tähelepanu kontsentreerimise ja jaotamise võimete kohta stardieelses sei­ sundis. (Tähelepanu kontsentreerimise al l tuleb mõista tähele­ panu keskuses olevate objektide r ingi eraldamist teistest objek­ tidest (P. A. R u d i к [15], A. A. S m i r n о v, A. N. L e о n t j e v, B . M . T e p l o v j t . [ 1 6 ] ) . S e l l e v õ i m e f ü s i o l o o g i l i s e k s a l u s e k s o n erutusprotsessi kontsentreerumine kindlaisse ajukoore osa­ desse — optimaalsesse erutuskoldesse — teiste ajukooreosade samaaegsel negati ivsel indutseeritusel . Tähelepanu jaotamise võime lubab jagada tähelepanu väga mitmete tegevuste ja objektide vahel. Füsioloogil iselt on see või­ malik sel leõttu, et a jukoores val i tseva optimaalse erutuskolde kõrval mõnedes teistes a jukoore osades esineb vaid osal ine pidur­ dus,^ mis võimaldabki neil osadel üheaegselt sooritada erinevaid t e g e v u s i ( А . A . S m i r n o v , A . N . L e o n t j e v , S . L . R u b i n ­ s tein jt . [16]) . Käesoleva art ikl i raamides püütakse selgitada käte tree- 34 mori ja tähelepanu kontsentreerimise ning jaotamise võimete muutusi stardieelses seisundis. Paral leelselt käsit letakse ka pulsisageduse ja kehatemperatuuri muutusi ning stardieelse seisundi ja kõrgema närvital i t luse tüpoloogil iste iseärasuste vahelise seose küsimusi. Stardieelse seisundi uurimine on läbi vi idud treeningu- päevadel 10 minutit pärast vaatlusaluste treeningupaiga ri ietus­ ruumi saabumist ja võist lustel vahetult stardipaiga läheduses 30—40 ja 10—5 minutit enne start i . Vaatlusi teostati 1953. kuni ,1958. aastani Tartu, Tall inna ja Kaunase sisebasseinides ning Elva ja Kääriku välisujulates. Vaatlusalusteks olid Tartu ja Tall inna paremad, pidevalt treeningus olnud, meditsi ini l iselt ter­ veks tunnistatud ja erinevaid spordi järke omavad naisujujad, Käte treemori muutusi uurit i spetsiaalse aparaadiga. Vaat­ lusalusele anti kätte metal l teravikuga pli iats, mida ta pidi 30 sekundi vältel hoidma sel leks määratud avas kätt kuskile toeta- mata. Pli iatsi iga kontakt ava äärega registreerit i elektri l ise registraatori poolt . (Käte treemori absoluutne suurus oleneb oluliselt mõõtmisvahendi ehitusest . Oluline on si in arvude suhte­ l ine muutumine.) Tähelepanu kontsentreerimise võime uurimiseks kasutati tabeleid ühekohaliste üksteise al la paigutatud arvudega. Vaatlus­ alusel tul i 60 sekundi jooksul l i i ta need arvud paarikaupa, mär­ kides paaride taha summast ühelised. Katset arvestati l i idetud paaride ja neis esinenud vigade hulga järgi . Tähelepanu jaotamise võime uurimiseks anti vaatlusalustele kätte tekst, mil les igaüks pidi 60 sekundi vältel läbi kri ipsutama iga 3. tähe, loetledes samaaegselt paarituid arve. Katset arves­ tati läbikri ipsutatud tähtede ning loetletud paaritute arvude hulga ning esinenud vigade alusel . Pulsisagedust palpeerit i arteria radialis e\t 60 sekundi vältel ning kehatemperatuuri mõõdeti 10 minuti kestel tavalise medit­ si ini l ise termomeetriga. Kõrgema närvital i t luse uurimiseks kasutati anamnesti l ist meetodit, pedagoogil ist vaatlust, assotsiatsioonikatset ja sõna- l i s - m o t o o r s e t e r e f l e k s i d e m e e t o d e i d A . G . I v a n o v - S m o - lenski [17] järgi, toetudes D. A. Povorinski [18] juhendi­ tele. Anamnesti l ise küsit luse aluseks olid Tartu Psühhoneuro- lpogil ise Haigla ja F. G. Maiorovi anamneesi küsimustikud. Kõrgema närvital i t luse tüpoloogil iste iseärasuste tundmaõppi­ mist kergendas as jaolu, et töö teostaja tunneb enamikku vaat- lusaluseid pikemat aega nii nende kodustes t ingimustes kui ka sportl ikus tegevuses. Sõnalis-motoorseid ref lekse uurit i Tartu Psühhoneuroloogi­ l ise Haigla kõrgema närvital i t luse laboratooriumis. Kahe katse käigus jälgit i posit i ivse ref leksi kujunemise ja ref leksipaari ümberkujundamise ki irust, diferentseerimisvõimet, väl ispidist ja hi l istuvat pidurdust. 1. Käte t reemor i muutus i • Treeningupäeval esinevaks keskmiseks käte t reemori sage­ duseks oli 44,4±2,3 (keskmisele l isatud ±2,3 tähistab keskmise ruutkeskmist hälvet) kontakti . Võist luste t ingimustes keskmiseks treemori sageduseks 40—30 minutit enne start i saadi 59,5±8 kontakti ja 10—5 minutit enne start i 69,7±8,2. Need näitajad ületavad treeningu- päevade keskmise vastavalt 15,1 ja 25,4 kontakti võrra. Kordus- vaatlused treeningupäevadel ja võist luste eel näitasid üksikute is ikute juures sageduse stabii lsust, olgu see s i is kas väga madal, keskmine või kõrge (näiteks 128, 154, 140, 140 ühel ja 36, 39, 36, 34 teisel II järgu naisujujal) . Erandjuhtudel täheldati s i iski ka väga suuri kõikumisi — 11, 100, 60, 72, 48 (samuti II järgu sportlane). Eeltoodud arvud i l lustreeris id vaatlustulemusi 40—30 minutit enne start i . Nagu juba märgitud, treemori sagedus tõu­ sis keskmiselt 10—5 minutit enne start i 69,7-le. Individuaalselt ol i sagedus 10—5 minutit enne start i suurem 69 juhul, väiksem 27 ja sama kui 40—30 minutit enne start i 4 juhul. Kuigi vaatluste ekstreemsed näitajad saadi kõik II järgu sportlastelt, pakub erinevate järgurühinade keskmiste andmete võrdlemine al l toodud tabelis esitatud pilt i . T a b e l 1 Käte treemori keskmised erinevatel järgurühniadel K e s k m i n e Järk 40—30 min. 10—5 min. enne starti enne starti I ja meistri 65,9 ±7,6 69,4 ±7,4 II 62,1 ±3,1 66,9 ±3,3 III 56,6 з=5,6 65,4 ±4,6 Järguta 45,0±7,8 63,2 ±8,2 Tabelist i lmneb, et kõikidel järgurühmadel on käte treemori keskmine sagedus võist luste eel suurem kui treeningupäevadel (44,4), kusjuures vahe treeningupäeva ja võist luste-eelse keskmise vahel on seda väiksem, mida madalam on võist le ja spordi järk. Madalama spordi järguga võist le jate kohta lubavad vaatlused teha veel järelduse, et 40—30 minutit enne start i ei esine neil veel märgatavat erutust, mis aga järsult tõuseb 10—5 minutit enne start i . Jälgides käte treemori muutusi olenevalt võist luste tähtsu­ sest i lmneb, et vastutusrikkamate võist luste puhul keskmine sagedus on suurem kui väiksematel võist lustel . Nii ol id treemori sageduse keskmised 40—30 ja 10—5 minutit enne start i Tartu 36 ja Tall inna l innavõist lustel б1 ,0±3,3 ja 67,5±3,4, kontrollvõist- lustel aga 53,4± 12,5 ja 65,7± 16,3. Vaatlusandmed näitavad, et käte treemori sagedus ja sel le muutused on stardieelse seisundi tunnusteks. Võrreldes neid andmeid kir janduses esinevate andmetega pulsisageduse, vererõhu, hingamise, gaaside vahetuse j t . näitajate muu­ tuste kohta stardieelses seisundis, näeme nende vahel t ihedat k o o s k õ l a . N i i n ä i t a v a d О . A . T š e r n i k o v a [ 1 9 ] , H . H a n n e j a k a a s t ö ö t a j a d [ 4 ] , J . I . I v a š k e v i c e n e [ 2 0 , 21], К. M. Smirnovi [2] jt . uuri jate tähelepanekud, et stardi­ eelse seisundi nihked väl jenduvad võist lust ingimustes tunduvalt teravamini kui treeninguil ning intensi ivistuvad stardi lähenedes v e e l g i . M i t m e d a u t o r i d o n t ä h e l d a n u d ( J . B . L e h t m a n [ 3 ] , К. M. Smirnov [1] jt .), et kvalif itseeritumad sportlased satu­ vad erutusseisundisse varem kui vähem kvali f i tseeritud ning et stardieelsed nihked vastutusrikkamal! võist lustel on märgatavalt teravamad kui vähem tähtsai l . Samasugustele järeldustele tul i ka käesoleva art ikl i autor käte treemori muutusi jälgides. 2. Tähe lepanu kontsentreer imise võ ime ja se l le muutus i Hea kontsentreerumisvõime on organismi soodsa erutus- seisundi tunnuseks, näidates ajukoores antud olukorrale vaja­ liku optimaalse erutuskolde olemasolu. Võist le ja peab start i asudes suutma end stardiks hästi kontsentreerida. Treeningupäeva kontsentreerumisvõime keskmiseks näitajaks oli 69 sekundi jooksul l i idetud 38,5± 1,6 arvupaari 0,7 veaga (sel lest lühend 38,5/0,7). Individuaalselt väikseim näitaja oli 13/2 ühel II järgu naisujujal; sama järgu esindajate parim näitaja oli 60/1. Võist lustel saadi kontsentreerumisvõime üldkeskmiseks 40—30 minutit enne start i 44,4±2/0. See ületab treeningupäeva kesk­ mise 5,9 arvupaari võrra võrdse vigade arvu juures. Mini­ maalne ja maksimaalne l i idetud arvupaaride hulk esineb II järgu naisujujatel — vastavalt 23/0 ja 76/6. Võist lustel 10—5 minutit enne start i ol i keskmine näitaja 4,5 l i idetud arvupaari võrra suurem kui eelmistel vaatlustel . Individuaalselt paranes kontsentreerumisvõime stardi lähenedes valdaval enamikul. Tabelit 2 analüüsides i lmneb, et kõikide järgurühmade kont­ sentreerumisvõime keskmine on võist lustel parem kui treeningul (arvestades ka vigade esinemist). Stardi lähenedes see näitaja paraneb veelgi . Parim näitaja on I ja meistr i järgu rühmal, hal­ vim III järgu rühmal. Üldharidusl iku taseme poolest ol i I järgu rühmas 15%, II järgu rühmas 50% ja III järgu rühmas 76% üliõpilasi, ülejäänud olid keskkoolide õpilased. Need andmed lubavad järeldada, et arvude l i i tmise osavus ei tulenenud vaa- 37 T a b e l 2 Kontsentreerumisvõime keskmised erinevates järgurühinades võistluste tingimustes K e s k m i n e Järk 40—30 min. 10—5 min. enne starti enne starti- •I ja meistri 47.1 ±5,8/1 51.8 ±5,6/0,8 U 45.2 ±1,2/0,7 49.9 ±1,2/1,1 iil 40,6± 2/0,5 44,6 ±2,2/0,6 deldavate üldharidusest, vaid oli treeningute ja võist luste käi­ gus kasvanud kontsentreerumisvõime näitajaks. 3. Tähe lepanu jaotamise võ ime ja se l le muutus i Tähelepanu jaotamise võime keskmiseks oli treeningupäeval (II ja III järgu ujujad) 75,5±2,6 nimetatud paaritut arvu kesk­ miselt 2,4 veaga ja 37,7± 1,2 läbikri ipsutatud tähte veaga 4,1 ( lühend sel lest 75,5/2,4 +3 7,7/4,1). Individuaalselt esineb vaat­ luste andmeis suuri kõikumisi . Tähelepanu jaotamise võime keskmiseks võist lustel ol i 40—30 minutit enne start i 80,8±2,3/2 +4 0,7±2,7/5,7 ja 10 minutit enne start i 88,2±3,l i/l ,8 +4 3,3±2,l/4,9. Seega on võist lustel antud näitajad paremad kui treeningul. Võist luspäeval parane­ vad need stardi lähenedes veelgi, seda nii loetud arvude kui ka läbikri ipsutatud tähtede osas. Individuaalselt tähelepanu jao­ tamise võime stardi lähenedes enamikul juhtudel paranes. Tähele­ panekute ning vaatlusandmete alusel võib väita, et tähelepanu jaotamise võime muutused ei olene sportlase üldharidusl ikust tasemest, ka mitte spordi järgust, sest erinevate järkude esinda­ jai l esineb kaldumist nii ühes kui ka teises suunas. Öeldu i l lust­ ratsiooniks olgu toodud analüüti l ine tabel. T a b e l 3 Tähelepanu jaotamise võime olenevus spordijärgust ja staažist K e s k m i n e Järk või staäž 40—30 min. 10—5 min. enne starti enne starti ii \ " :- . 82 ±2,6/2,1+41,7± 1,3/5,9 86,3±3,1/1,5 + 43,8± 1,8/5,4 ui ' ; : 72,4 ± 6,9/1,7 +3 6,8± 3,2/5,2 85,8± 5,4/3,1 + 41,7 ±3 ,2/3,9 üle 3 a . i 82,6±3,1/2,1 +41,7± 1,4/6,1 87,2 ±3,4/1,4 +4 4,3 ± 1,6/5,9 kuni 3 a. 76,1 ±5 ,6/1,8+ 3 8,1 ±2 ,6/4,9 83,7 ±4,1/2.9+ 41,0 ±2,3/3.6 38 Nagu näeme, on igal rühmal tähelepanu jaotamise võime võist­ lustel suurem kui treeningul (75,5/2 ,4 +3 7 ,7/4 ,1) ja paraneb stardi lähenedes veelgi, kusjuures kvali f i tseeritumatel sportlastel on näitajad 40—30 minutit enne start i paremad kui vähem kvali- f i tseeritui l , kuid võist luste eel 10—5 minutit enne start i need näitajad saavutavad mõlemail juhtudel enam-vähem ühesuguse taseme. Olenevalt võist luste tähtsusest tõuseb tähelepanu jaotamise võime. Nii ol id keskmised näitajad Tartu l inna esivõist lustel 84,4±3,1/1,7 +4 2,2± 1,5/5,9 ja 88,5±3,5/1,3+ 4 4,9± 1,7/5,7 (40—30 ja 10—5 min. enne start i) kontrollvõist luste 72 ±4,4/2,6 + +3 6,8±2/5,4 ja 80,9±4/2,8+ 39,8±2,1/4,4 vastu. Öeldust selgub, et ka tähelepanu jaotamise võime näitajad pakuvad samasugust pi l t i kui kontsentratsioonivõime näita j adki. Ühtlasi on si i t tulenevad järeldused stardieelse seisundi ise­ loomustamisel kooskõlas kir janduses leiduvate seisukohtadega. 4. Pu ls i sagedus ja se l le dünaamika Pulsisageduse muutusi uurides panid H. Hanne koos kaas­ töötajatega [4], К. M. Smirnov [1,2], J. B. L e h t m a n [3] jt . tähele, et stardieelses seisundis südame löögisagedus kiireneb, kajastades organismi üldseisundit ja valmisolekut võist lusteks. Et sel l iseid andmeid naisujujate kohta kättesaadavas kir janduses ei leidunud, võeti vaatluse al la ka see küsimus. Naisujujate treeningupäeva pulsisageduse keskmiseks oli 68,1 ±0,5 lööki minutis (sealhulgas II järgu sportlastel 67,8±0,5 ja III järgu esindajai l 72,0 ± 1,4 lööki minutis). Võist lustel saadi 40—30 minutit enne start i pulsisageduse keskmiseks 85,9± 1,9 ja 10—5 minutit enne start i 97,0±2,0 lööki minutis . T a b e l 4 Pulsisageduse keskmised erinevais järgugruppides Keskmine pulsilöökide arv minutis Järk 40—30 min. 10—5 min. enne starti •enne starti 1 ja meistri 87,9±2,7 98,7 ±3,4 II 85,1 ±0,9 98,1 ±1,1 I I I 88,5± 2,1 100,5± 2,5 92 vaatluse käigus jälgit i pulsisageduse dünaamikat enne dušši t pärast dušši, kohe pärast eelsoojendust, 10 minutit hi l jem, edasi 15, 10, 5 ja 3—1 minutit enne start i . Keskmine pulsi­ sagedus enne dušši ol i 78,6, pärast dušši 92,9, pärast eelsoojen­ dust 93,6 lööki minutis . Enne start i 15, 10, 5 ja 3—1 minutit tõusis see vastavalt 86,0—92,3—99 ja 104,1 löögini minutis . 39 Esitatust saab kujuka pildi, kui pulsisageduse keskmisi, suu­ renemist või vähenemist võrrelda enne dušši saadud andme­ tega. Nii tõusis pulsisagedus duši mõjul 14,3 ja eelsoojenduse mõjul 32,5 lööki minutis . Edasi löökide arv alanes, kuni 10 minutit enne start i a lgas uus tõus, mis saavutas kulminatsiooni 3—1 minutit enne start i . Viimase 10 stardieelse minuti jooksul on pulsisageduse keskmiste tõus väga järsk. Võrreldes pulsisageduse dünaamikat 100 ja 400 m ujumise eel, i lmneb, et 100 m eel tõuseb ta 77,6 löögilt minutis 106,4-1е г 400 m eel aga 76-lt 93,6 löögile minutis, seega vastavalt 28,8 ja 17,6 lööki minutis . Juba neist andmeist pi isab, et veelkordselt tõendada pulsisageduse uurimise tähtsust stardieelses seisundis. Pulsisagedus on väga labii lne ja reageerib elavalt ka eelsoojen- dusele, stardi lähenemisele ning igale erinevusele eelseisvas pingutuses. 5. Kehatemperatuur ja se l le muutus i Treeningupäeva keskmiseks kehatemperatuuriks oli 36,7°. Võist lustel ol i keskmiseks kehatemperatuuriks 40—30 minutit enne võist lusi 37,2° ja 10—5 minutit enne start i 37,4°. Individuaalselt kõrgeim temperatuur 40—30 minutit enne start i ol i 38,2° ja madalaim 36,1°, kusjuures mõlemad vaatlusalused olid II järgu ujujad ning mõlemad tundsid end hästi . Pärast võist lusi tempe­ ratuur normaliseerus mõlemal juhul sarnaselt teistega. Kehatemperatuuri muutused on lahutamatult seotud aine­ vahetuse tõusuga stardieelses seisundis ja kuuluvad nii sel le seisundi muutusi iseloomustavate näitajate hulka, nagu seda on märkinud ka mitmed autorid (R. Р. О 1 n j a n s к a j а [8]. J. В. L e h t m a n [3] jt .). 6. Stardiee lse se isundi o lenevus kõrgema närv i ta l i t luse tüpo loog i l i s tes t i seärasustes t Kõrgema närvital i t luse tüpoloogil is i i seärasusi jälgit i 32 IF järgu naisujujal . Tüpoloogil ises jaotuses võeti aluseks I. P. Pavlovi [23] klassi f ikatsioon. Sel le põhjal jagunesid vaat­ lusalused 4 rühma: a) tugeva tasakaalustatud l i ikuva kõrgema närvital i t lusega — 19; b) tugeva tasakaalustatud inertse kõr­ gema närvital i t lusega — 5; c) tugeva tasakaalustamata kõr­ gema närvital i t lusega 6 ja d) nõrga kõrgema närvital i t lusega 2 vaatlusalust. All järgnevalt vaadeldakse stardieelse seisundi erinevaid näi­ tajaid igal kõrgema närvital i t luse eri tüüpi kuuluval sportlaste rühmal. Kõigepealt käte treemori sageduse muutustest . a) Tugeva tasakaalustatud l i ikuva kõrgema närvital i t lusega 19 naisujujal muutus käte treemor järgnevalt . Treeningupäeva! 40 koikus kontaktide arv 31—85, andes keskmise näitaja 52,1 ±5,1. Äärmuslikke näitajaid oli vaid üksikuid. Võist lustel 40—30 minu­ tit enne start i ol i keskmine kontaktide arv 58,6±3,0 ja 10—5 minutit enne start i 69,9±2,3. Igal üksikjuhul treemori sagedus suurenes stardi lähenemisega. b) Tugeva tasakaalustatud inertse kõrgema närvital i t lusega 5 ujujal ol i treeningupäevadel treemori sageduse näitaja 30,9± ±1,5 Ä piirväärtustega 12 ja 56 kontakti . Võist lustel 40—30 ja 10—5 minutit enne start i ol i kontaktide keskmine arv 38,9± 15, ja 56,1 ±7,3. c) Tugeva tasakaalustamata kõrgema närvital i t lusega 6 uju­ jal saadi treeningupäeva keskmiseks näitajaks 56,5, kõiku­ vusega 5—108 kontakti ning võist luste keskmised vasta­ valt 40—30 ja 10—5 minutit enne start i 78,7±8,9 ja 80,0±9,5 kontakti . Sel les rühmas olid individuaalsed näitajad väga erine­ vad, esines isegi treemori sageduse vähenemist stardi lähene­ misel . Samuti esines aga sel les rühmas ka väga kõrget tree- morit . Pidurdusprotsessi nõrkuse tõttu ei suudeta väga tugevat erutust õigeaegselt maha suruda, mistõttu stardi lähenedes eru­ tus pahatihti muutub ülepiir i l iseks pidurduseks, mis väl jendub stardieelses apaatias ja halbades võist lustulemustes. d) Nõrga kõrgema närvital i t lusega rühmas oli ainult 2 esindajat, mistõttu s i in üldistusi teha ei saadud. Eelöeldust selgub, et treemori sagedus on väga iseloomulik erinevatesse kõrgema närvital i t luse tüüpidesse kuuluvail is ikuil . Tugeva tasakaalustatud kõrgema närvital i t lusega nii l i ikuvat kui inertset tüüpi naisujujai l esinevad treemori näitajad võrdle­ misi stabii lseina. Inertset tüüpi iseloomustab treemori madal sagedus. Tugeva tasakaalustamata närvital i t luse tüübi puhul o:i pi l t kirev: vahelduvad kõrged ja madalad näitajad, äkil ised treemori sageduse tõusud ja langused stardi lähenemisel . Tähelepanu kontsentreerimise võime, pulsisageduse ja keha­ temperatuuri keskmised näitajad erinevate kõrgema närvital i t­ luse tüüpide kaupa on süstematiseeritud al lpool tabelis 5. Tabeli andmeist nähtub, et erinevate stardieelse seisundi näita­ jate keskmised on erinevad kõikidel kõrgema närvital i t luse eri tüüpi kuuluvail naisujujate rühmadel. Kõrgemad kehatempe­ ratuuri ja pulsisageduse näitajad esinevad tugeva tasakaalusta­ mata kõrgema närvital i t lusega sportlastel, madalamad aga tugeva tasakaalustatud inertse tüübi esindajatel . Tugeva tasa­ kaalustatud l i ikuva ja inertse kõrgema närvital i t lusega naisuju­ jai l esineb erinevate stardieelse seisundi näitajate osas suur sta­ bii lsus, kuna tugeva tasakaalustamata tüübi esindajate individu­ aalsed näitajad on omavahel erinevad, kõikudes väga kõrgeis ja madalais pi ires. Kõiki vaatlustulemusi kokku võttes võime teha järgmisi järel­ dusi . 1. Stardieelsele seisundile omased organismi organsüstee- 41 Tähelepanu kontsentreerimise võime, kehatemperatuuri ja pulsisageduse keskmised näitajad erinevail kõrgema närvi­ talitluse tüüpidel \ Kõrgema närvi- Tugev tasakaalustatud Tugev tasakaalustatud x. talitluse liikuv inertne Tugev tasakaalustamata Nõrk tüüp V õ i s t l u s t e k e s k m i s e d e n n e s t a r t i Näitaja Vaati, 40—30 10—5 Vaati, 40—30 10—5 Vaati, 40—30 10—5 Vaati, 40—30 10—5 nimetus arv min. min. arv min. min. arv min. min. arv min. min. Tähelepanu kont­ 45,9 51,2 47,1 45,8 48,5 sentreerimise 54 ±1,6/ ±1,7/ 14 ±2,9/ 49,4/ 1,6 18 ±2.8/ ±2,9/ 3 49/ 59,3/ võime 0,7 0,9 0,6 1,0 1,2 0,3 0,7 Kehatemperatuur 59 37,2 16 36,9 m ! 37,3 ±0,078 — ±0,075 — i y j ±0,14 — — — — Pulsisagedus 94 83,9 95,7 34 84,2 93,2 33 87,6 98,9 4 79,8 91,8 ±1,1 ±1,3 ±2,5 ±3,2 ±1,5 ±2,8 ±8 ±5,1 M ä r k u s : T ä h e l e p a n u k o n t s e n t r e e r i m i s e v õ i m e , k e h a t e m p e r a t u u r i j a p u l s i s a g e d u s e t r e e n i n g u p ä e v a k e s k m i s t e k s o n v õ e ­ tud vastavate näitajate üldkeskmised, vaatamata kõrgema närvitalitluse tüpoloogilistele iseärasustele. T r e e n i n g u p ä e v a k e s k m i s e d : t ä h e l e p a n u k o n t s e n t r e e r i m i s e v õ i m e — 38,5/0,7 kehatemperatuur — 36,7° pulsisagedus — ,68,4 lööki/min mide funktsioonide nihked käte treemovis, tähelepanu kontsent­ reerimise ja jaotamise võimes, pulsisageduses ja kehatempera­ tuuris naisujujate juures on võist lustel teravamalt väl jendatud kui treeningul ja intensi ivistuvad stardi lähenedes veelgi . 2. Naisujujate eespool mainitud näitajate stardieelsed nihked -on sageli teravamini väl jendatud vastutusrikkamate võist luste eel ning kõrgemate spordi järkude omanikel kui väiksemail võist­ lustel ja madalamate spordi järkudega sportlastel . 3. Naisujujate! kujunevad sportl iku treeningu käigus väl ja kindlad teravalt diferentseeritud t ingitud seosed. Need kajastuvad lühemate ja intensi ivsemat l ihaste tööd nõudvate distantside eel kontsentreerumisvõime ja pulsisageduse stardieelsetes nihetes väl jendusrikkamalt kui pikemate ja aeglasemate distantside puhul. 4. Et käte treemori ja tähelepanu kontsentreerimise võime muutused stardieelses seisundis iseloomustavad ühtlasi orga­ nismi stardieelset seisundit, s i is võiks käte treemori ja kontsent­ reerumisvõime uurimiste kasutamist soovitada sporditreeneri prakti l ises tegevuses. 5. Tugeva tasakaalustatud l i ikuva ja inertse kõrgema närvi­ tal i t lusega naisujujate stardieelse seisundi näitajad on üldiselt s tabii lsed. 6. Tugeva tasakaalustamata kõrgema närvital i t lusega nais­ ujujal 1 on individuaalsed näitajad võrdlemisi erinevad ja kõi­ kuvad. Sageli esinenud suhtel iselt kõrged näitajad annavad tun­ nistust pahatihit i ülepiir i l iseks pidurduseks arenevast suurest erutusest . 7. Käte treemori sagedus iseloomustab küllaltki kujukalt ka ujujate kõrgema närvital i t luse tüpoloogil is i iseärasusi, mistõttu oleks võimalik käte treemori sageduse uuiimist kasutada kõr­ gema närvital i t luse tüübi määramisel abimeetodina. KIRJANDUS 1 . С м и р н о в К . M . О б о с о б е н н о с т я х в л и я н и я ф и з и ч е с к и х у п р а ж н е н и й в условиях соревнования. Теория и практика физической культуры, 1950, 7, lk. 501—506. 2 . С м и р н о в К . М . О п ы т ф и з и о л о г и ч е с к о г о и с с л е д о в а н и я п р е д с т а р т о в о г о состояния. Опыт изучения регуляций физиологических функций III. Изд. Академии наук СССР, Москва—Ленинград, 1954, lk. 274—310. 3. Физиологические основы физической культуры и спорта, под ред. Зимкина, Москва, 1953, lk. 194—205. 4 . Х а н н е X . , К р ы с т е в И . , I I л и е в И . К ф и з и о л о г и и с т а р т а . Т е о р и я и практика физической культуры, 1955, 7, lk. 540—546. 5 . Н о в о ж и л о в а А . Д . В л и я н и е с о с т я з а н и й п о и г р е в ш а х м а т ы н а с о с т о я ­ ние сердечно-сосудистой системы и мышечную силу шахматистов. Пле­ нум комиссии по вопросам физиологии спорта. Тезисы докладов. Москва, 18—22 мая 1956, lk. 12—13. 6. В а р д и ш в и л и И. А. О кортикальной регуляции сердечной деятель­ ности во время разминки. Теория и практика физической культуры, 195-8, 1, lk. 20—28. 43 7 . V i r u , A . S ü d a m e t e g e v u s e r e a k t s i o o n i d s t a r d i s e i s u n d i s . S u u r e S o t s i a l i s t l i k u Oktoobrirevolutsiooni 40-ndale aastapäevale pühendatud Eesti NSV kõr­ gemate õppeasutuste vabariiklik teaduslik-metoodiline konverents. Ette­ kannete materjalid, Tartu 1957, lk. 24—27. 8 . О л ь н я н с к а я Р . П . K o p a г о л о в н о г о м о з г а и г а з о о б м е н , М о с к в а , 1 9 5 0 . 9 . I m e l i k , О . H i n g a m i s e m u u t u s e d s e o s e s f ü ü s i l i s e t ö ö g a p n e u m o g r a a - filise uurimise alusel. Dissert., Tartu 1955. 10. Mõtlik, E. Sportlikul ujumisel kasutatavate hingainisjuhiste analüüs- pneumograafilise uurimise alusel. Dissert., Tartu 1954. 11. Цыганкова Ю. И. Изменение картины периферической крови у участ­ ников мотокроссов. Теория и практика физической культуры, 1955, 8. lk. 624-631. 12. Тарханова Е. П. Динамика сосудистых рефлексов в связи с различ­ ными спортивными нагрузками. Теория и практика физической культуры. 1956, 3, lk. 189—194. 13. Олейник С. Ф.» Рябуха Е. И. Сердечные шумы в предстартовом состоянии. Теория и практика физической культуры, 1958. 10. lk. 755—761. 14. Пуни А. Ц. К психологической характеристике предстартового состоя­ ния спортсмена. Теория и практика физической культуры. 1949, 7. lk. 519—526. 15. Рудик П. А. Психология, Москва, 1955. 16. Смирнов А. А., Леонтьев А. Н., Рубинштейн С. Л., Т е п л о в Б . М . П с и х о л о г и я , М о с к в а , 1 9 5 6 . 17. И в а н о в-С м о л е н с к и й А. Г. Очерки патофизиологии высшей нерв­ ной деятельности, Москва, 1952. 18. По вор и не кий Д. А. Методика исследования двигательных условных рефлексов по речевым указаниям, Ленинград, 1954. 19. Черникова О. А. К вопросу о значении физических упражнений и спорта в воспитании характера. Физ. ОЛИФК им. Сталина, Ученые за­ писки, 1949, изд. 4, lk. 3—12. 20. Ивашкявичене Я. И. Электрокардиографические исследования бас­ кетболисток в предстартовом состоянии. Тезисы докладов X итоговой научной конференции за 1955 год, Каунас, 1955, lk. 23—25. 21. Ивашкявичене Я. И. Изменение сердечной деятельности у спортс­ менов в поедстартовом состоянии по данным электрокардиографии. Тезисы докладов IX итоговой научной конференции за 1954 год. Каунас, 1954, lk. 32—34. 22. Г о л о в и н а Л. Л., 3 а к Э. Я., Коган С. Д., С м и р н о в К. М. Предстартовые изменения в организме у легкоатлетов перед состяза­ ниями. Тезисы докладов, Москва, 1956, lk. 68—70. 23. Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных. Изд. 7-ое, Москва, 1951. ХАРАКТЕРИСТИКА ПРЕДСТАРТОВОГО СОСТОЯНИЯ ЖЕНЩИН-ПЛОВЦОВ С. Оя Кафедра теории физического воспитания и спорта Р е з ю м е Предстартовое состояние у лучших пловцов-женщин Эстон­ ской ССР исследовалось как в зимних условиях закрытого бас­ сейна, так и в летних условиях. При этом обращалось внимание на изменение в треморе рук, частоте пульса, температуре тела, способности концентрации и распределения внимания. Наблюде­ ния производились в день тренировки приблизительно за 10 ми­ нут до прибытия в гардероб тренировочного места и во время со­ ревнований за 40—30 и за 10—5 минут до старта непосредствен­ но в условиях соревнований. Типологические особенности выс­ шей нервной деятельности наблюдаемых исследовали анамнести­ ческим методом, педагогическим наблюдением и методом обра­ зования двигательных рефлексов с речевым подкреплением. Результаты исследования всех применяемых методов показы­ вают, что предстартовые сдвиги выразительнее во время сорев­ нований, чем при тренировке, и что с приближением старта они делаются более интенсивными. Ярко дифференцированный ус­ ловно-рефлекторный характер предстартового состояния отра­ жается различно в предстартовых сдвигах у спортсменок высше­ го и низшего разрядов, и эти сдвиги зависят от масштаба сорев­ нований и дистанций. Различные типы высшей нервной деятель­ ности женщин-пловцов характеризуются показателями, специ­ фическими для предстартового состояния данного типа высшей нервной деятельности. Так как частота тремора рук характери­ зует типологические особенности женщин-пловцов, то исследова­ ние частоты тремора рук можно применять как подсобный метод при определении типа высшей нервной деятельности. CHARAKTERISTIK DES VORSTARTZUSTANDES DER SCHWIMMERINNEN S. Oja Z u s a m m e n f a s s u n g Der Vorstartzustand der besten Schwimmerinnen der Est­ nischen SSR wurde im Hallenschwimmbad wie im Freibad an Veränderungen im Tremor der Hände, in der Pulsfrequenz, der 45 Körpertemperatur sowie im Vertei lungs- und Konzentrat ionsver­ mögen der Aufmerksamkeit festgestel l t . Die Beobachtungen fan­ den sowohl an Trainingstagen etwa 10 Minuten nach Eintreffen der Versuchspersonen im Ankleideraum des Trainingsportes als auch bei Wettkämpfen, unmittelbar am Wettkampfort 40—30 und 10—5 Min. vor dem Start statt . Die typologischen Unter­ schiede der höheren Nerventät igkeit der Versuchspersonen wurden durch Anamnese, pädagogische Beobachtung sowie durch Auslösung einfacher motorischer Reflexe ermit tel t . Wie aus den Ergebnissen al ler angewandten Untersuchungs­ methoden hervorgeht , s ind die Verschiebungen im Vorstartzu­ stand bei sport l ichen Wettkämpfen weit ausgeprägter als beim Training und werden um so intensiver, je mehr sich der zei t l iche Abstand zum Start verringert . Der scharf differenzierte bedingt reflektorische Charakter des Vorstartzustandes spiegelt s ich in Verschiebungen von verschiedener Intensi tät wider, wie sie bei Sport lern der niedrigeren oder höheren Leistungsklassen durch den bevorstehenden Start zu Wettkämpfen und Distanzen von unterschiedlichen Schwierigkeitsgraden ausgelöst werden. Für jeden Typus der höheren Nerventät igkeit s ind die diesem Typus eigenen Merkmale des Vorstartzustandes charakterist isch. Da d i e T r e m o r f r e q u e n z d e r H ä n d e e i n k e n n z e i c h e n d e s M e r k m a l f ü r die typologische Eigenart der höheren Nerventät igkeit der Schwimmsport ler darstel l t , wäre die Anwendung diesbezüglicher Untersuchungen als Hilfsmethode bei der Best immung der Typen der höheren Nerventät igkeit durchaus möglich. A K T I I V S E S T P U H K U S E S T J A S E L L E R A K E N D A M I S E M Õ N I N G A T E S T V Õ I M A L U S T E S T K E R G E J Õ U S T I K U S J. Unger Kergejõustiku kateeder Füsioloogia- ja spordialases kir janduses on küllaltki pal ju tähelepanu pühendatud nn. akti ivse puhkuse küsimustele. A k t i i v s e p u h k u s e t e o o r i a r a j a j a k s t u l e b p i d a d a I . M . S e t š e - n о v i, kes 1903. a. teostatud katsetes [1] saavutas huvitava tulemuse — tavalisest passi ivsest puhkusest osutus efekti ivse­ maks puhkus, mil le a jal töötas mõni varasemast tööst mitteosa- võtnud l ihasrühm. I. M. Setšenov ei kasutanud nimetust «akti ivne puhkus», vaid rääkis tundenärvide ärritamise mõjust töövõime tõusule. Nimetuse «akti ivne puhkus» tõi esmakordselt kir jandusse M. J. Maršak 1932. a. [2], kes analoogil iselt I. M. Setšenovile võrdles ergograafi l sooritatud kordustööde vaheliste puhke- interval l ide erineva s isustamise toimet järgneva töö efekti ivsu­ sele. Erit i hoogustus ülalmainitud probleemi uurimine pärast Suure Isamaasõja lõppu. Enamik vaatlustest vi idi läbi labora­ toorsetes t ingimustes, kusjuures kasutati kõige mitmekesisema k o n s t r u k t s i o o n i g a e r g o g r a a f e . M . J . M a r š a k [ 2 ] , S . I . K r a p i - vintseva [3] vi is id oma vaatlused läbi Mosso konstrueeritud s õ r m e r g o g r a a f i a b i l . S . P . N a r i k a š v i l i j a Š . A . T š a h n a š - vi l i [4, 5, 6], V. B. Lieber man [7] kasutasid nn. õlavarre ergograafi . Töö seisneb si in üle ploki r ippuva raskuse tõstmises käe kõverdamisega küünarl i igesest . Omaette rühma moodusta­ vad N. K. Vereštšagini [8] ja V. V. Rozenblati [9] kat­ sed staati l iste harjutustega. Töö süsteemi suhtes on enamik autoreid järginud I. M. S et - šenovi [1] klassikalist katset. Tööle väsimuseni järgnes pas­ si ivne puhkus, seejärel uuesti töö väsimuseni. Teistkordsele tööle järgnes akti ivne puhkus ning lõpuks, et anda võimalust võr­ relda passi ivse ja akti ivse puhkuse efekti töövõime taastamisele, sooritati kolmas töö. Kontroll iks teostati vaatlused kas vastu­ pidise puhkuse jär jekorraga või kasutati passi ivset puhkust kor- 47 duvalt . V. V. Rozenblat [9] rakendas vaatlustel kumbagi moodust erinevatel päevadel, vält ides seega võimalust, et erine­ vad puhkused rakendatakse erinevates t ingimustes. Esitatud andmed kasutatud töö raskuse kohta on küllaltki erinevad. Enamik autoreid jõuab si iski seisukohale, et akti ivne puhkus osutub kõige efekti ivsemaks väsimuse korral, mis on tek­ kinud töötamisel keskmiste koormustega. Huvitav on märkida, et S. P. NarikašviH ja S. A. Tšah- našvi l i [4] leidsid akti ivse puhkuse efekti sõltuvat müograa- fi l saadud väsimuskõvera iseloomust. Samad autorid seavad ak­ ti ivse puhkuse efekti sõltuvusse ka vaatlusaluste treenitusest, näidates, et treenituse tõustes akti ivse puhkuse efekt võrreldes passi ivse puhkusega suureneb. Enamikust vaatlustest i lmnes, et sooritatud töö hulk pärast akti ivset puhkust on suurem kui pärast passi ivset puhkust. Kõikides vaatlustes täheldati, et vaatlusaluse enesetunne töö alustamisel pärast akti ivset puhkust ol i parem kui pärast pas­ si ivset puhkust. Akti ivseks puhkuseks antava tööna kasutatakse tavaliselt nn. peegelharjutusi, s . t . parema käe töö korral samasuguseid har­ jutusi vasakule käele ja vastupidi. S . P . N a r i k a š v i l i [ 5 ] , S . I . K r a p i v i n t s e v a [ 3 ] j a S. A. Tšahnašvil i (6] väidavad oma vaatluste põhjal, et maksimaalse akti ivse puhkuse efekti võrreldes passi ivse puhku­ sega saame, kasutades puhkuseks keskmise intensi ivsusega, s . t . keskmise raskuse ja tempoga, eelnevast tööst rnitteosavõtnud l ihaserühmade tööd. N . K . V e r e š t š a g i n [ 8 ] j a V . V . R o z e n b l a t [ 9 ] k a s u t a ­ s id akti ivseks puhkuseks staati l is i harjutusi, saades võrrelduna dünaamiliste harjutuste kasutamisega tunduvalt suurema efekti . S. A. Tšahnašvil i [6] uurimused näitavad, et akti ivse puhku­ se eelised passi ivse puhkuse ees i lmnevad seda selgemini, mida iühem on puhkus. I. M. Setšenov, avastanud akti ivse puhkuse efekti, katsus sel lele anda ka seletuse, lähtudes oma järeldustest väsimuse ja sel le tekke kohta. Olles esimeseks füsioloogiks, kes mõist is väsi­ muse tsentraalset iseloomu, katsus ta ka akti ivse puhkuse efekti seletada antud seisukohalt . I . M. Setšenov järeldas, et tegevus seisab si in närvitsentrite energiaga laadimises. Enne I. M. Setšenovi poolt rajatud väsimusteooria laialdast levikut ning hil jem paral leelselt sel lega eksisteeris r ida teis i lokaalse iseloomuga väsimusteooriaid, mil lede järgi väsimuse tekke peamiseks põhjuseks loeti ka l ihasri ihmade puudulikku varustamist toitainete ja hapnikuga või ainevahetuse lagupro- duktide puudulikku kõrvaldamist töötavatest l ihastest . Need väsi- musteooriad olid abiks ka akti ivse puhkuse efekti olemuse sele­ t a m i s e l ( M . J . M a r š a k [ 2 ] , S . V . J a n a n i s [ 1 0 ] , S . P . N a r i ­ kašvi l i ja S. A. Tšahnašvil i [4] j t .) . 48 I. M. Setšenovi, A. A. Uhtomski ja I. P. Pavlovi poolt raja­ tud tsentraalse väsimusteooria järgi kujutab väsimus endast närvisüsteemi töövõime alanemise näitajat . I . P. P a v 1 о v [11] kir jutab: «Koore rakul on oma töövõime piir, mil le ületamisel saabub pidurdus, mis hoiab ära tema ülel i igse funktsionaalse kulumise. Pidurdusprotsess, mis ei kujuta endast väsimust, ol les seotud assimilatsiooniga, taastab närviraku funktsionaalse potentsiaal i ning vi imane on uuesti võimeline tööks.» Lähtudes väsimusteooria nendest seisukohtadest anti uus seletus ka akti ivse puhkuse efekti olemusele. Tööst osavõtnud l ihasrühma ning vastava närvikeskuse puhkuse ajal tööleraken- datud uus l ihasrühm kutsub l ihastest, s idemetest ja l i igestest saabuvate aferentsete impulsside kaudu kesknärvisüsteemis esi le uue eru'tuskolde tekke, mis vastavalt I. P. Pavlovi poolt formu­ leeritud närviprotsesside vastast ikuse induktsiooni seadusele indutseerib enda ümber pidurdusprotsessi . «Toimub», nagu väl­ jendab S. P. Narikašvi l i [5], « . . . parema käe närvirakkudes areneva kaitsepidurduse summeerimine teistest koorepunktidest indutseeritava pidurdusega.» Pidurdusprotsessi süvenemine toob enesega kaasa taastumisprotsesside ki irema kulgemise. G. V. Fol bort [12] märgib nimetatud akti ivse puhkuse teooria kohta: «. . . teise kül je tegevuse poolt esi lekutsutud pidurduse tugevnemine väsinud jäseme närvikeskuses on sel leks teatavaks momendiks, mida I. M. Setšenov oma katsetes nimetas närvi- tsentrite energia laadimiseks.» Nimetatud seisukohtadele vaidleb vastu A. D. Bernštein [13]* seletades akti ivse puhkuse efekti kui aferentsete impulsside mõjutamisel toimuvat närvikeskuste pidurdusest vabastamist. A. D. Bernšteini seisukohta toetab ka I. A. Kulak [14], öeldes: « . . .akti ivse puhkuse juures on töö­ võime taastumise aluseks pidurduse kõrvaldamise protsess l i ikumisanalüsaatori koorerakkudest.» Enamik füsioloogide uurimusi mainitud probleemi alalt on I. M. Setšenovi eeskujul läbi vi idud laboratoorsetes t ingimustes ning suhtel iselt väikestel l ihasrühmadel meie igapäevases elus harva kasutatavate tööli igutuste alusel . Sisuliselt tähendab akti ivne puhkus nende tööde põhjal ümberlülitumist ühelt töölt teisele, seega näitab saadud efekt vahelduva töö eel iseid võrrel­ d e s ü h e l a a d s e t ö ö g a . Õ i g e s t i m ä r g i b A . D . B e r n š t e i n [ 1 3 ] , e t akti ivne puhkus ei kujuta endast puhkuse erisugust vormi, vaid l ihtsalt ühte töö faasi . Teisit i käsit levad mainitud probleemi kehakultuuri ja spordi alal töötajad, kes püstitasid küsimuse märksa laiemalt ja anna­ vad sel lele uue sisu. Akti ivset puhkust ei käsit leta ainult vahen­ dina kordustööde intensi ivsuse tõstmisel ühe katse või vaatluse raamides, vaid akti ivse puhkuse printsi ipidest lähtudes planeeri­ takse üksikute treeningute, treeningutsüklite ja isegi treeningu­ perioodide s isu. Tänapäeva treeningut iseloomustab harjutuste vaheldumine, harjutuspaikade ja -vahendite mitmekesisus, erine- 4 Töid kehakultuuri a la l t 49 vate spordialade ja spordimängude sisselülitamine. G. Ко r o b - к о v ja N. О z о 1 i n [15, lk. 4] kirjutavad: «Treeningu planeeri­ mine ei näe ette ühesuguste treeningute kordamist, nagu seda tehti veel mõni aeg tagasi, vaid suunalt, sisult ja koormuselt erinevate treeningute tsükli l ist vaheldumist.» Treeningutsüklite õigel koostamisel luuakse orgaaniline side üksikute treeningute vahel. Iga järgnev treening aitab kaasa eelneva poolt põhjus­ tatud füsioloogiliste nihete l ikvideerimisele, taastamisprotses­ side efektiivsemale kulgemisele. Eriti pal ju räägitakse aktiivsest puhkusest seoses treeningu üleminekuperioodiga. Viimase põhiliseks ülesandeks on võimal­ dada sportlastele pärast pidevat ja töörohket võistlusperioodi puhkust ja säil itada samal ajal sportlase füüsil iste võimete ja tehnilise meisterlikkuse osas möödunud pohiperioodil saavutatud tase. Parimaks vahendiks nimetatud ülesande täitmisel loetakse aktiivset puhkust (V. M. Djatškov, G. N. Korobkov, A. S. Homen- kov, N. G. Ozolin, D. A. Semjoniv jpt.). Nõutakse, et ülemineku­ perioodil muutuksid sportlase treeningu vorm ja sisu. Sportlased ei tohi katkestada sportlikku tegevust, vaid peavad muutma selle iseloomu. Harjutusi ei tohi sooritada tagajärjele, tuleb raken­ dada kõrvalspordialasid, tegevus tuleb viia uutesse välistingi- mustesse — staadionilt metsa või võimlasse. Ei saa aga samastada spordipraktikas rakendatavat aktiivset puhkust I. M. Setšenovi ja paljude teiste poolt laboratoorsetes t ingimustes ergograafidel saadud efektiga. Tundub, et mõiste «aktiivne puhkus» on endale klhakultuuri- ja spordipraktikas leidnud uue, tõelise sisu. Et sportliku treeningu ja osalt ka võistluste sisuks on keha­ liste harjutuste korduv sooritamine, tekib tahtmatult mõte, kas ei oleks spordipraktikas võimalik kasutada ka Setšenovi efekti, s . t . aktiivset puhkust tema kitsamas mõttes. On ju sportlasele tähtis sooritada kõik harjutused kõrgele tagajärjele, sporditehni- lises mõttes täiuslikult, sooritada need harjutused kiirelt, võima­ likult lühikeste puhkeinterval Iidega, sooritada neid harjutusi palju. Järelikult peab spordipraktikut huvitama iga vahend, mis kas või ainult natukene kiirendab organismis tööjärgselt toimu­ vaid taastumisprotsesse. Erialases kir janduses käsitletakse kordustööde vaheliste puhkeintervall ide sisustamise küsimust veel vähe. Aktiivse puhkuse rakendamisest harjutuste korduval sooritamisel võime lugeda ainult üksikute autorite töödest. J . D . G a g u j а [ 1 6 ] t õ e s t a s k a t s e l i s e l t , e t p u h k u s , m i l l e a j a l sooritatakse harjutusi hoojalale, on tõukejala töövõime taastu­ mise suhtes efektiivsem passiivsest puhkusest. Positi ivne toime i lmneb nii tõukejala suhtelise kui ka täieliku väsimuse korral ning on seda suurem, mida kõrgem on väsimuse aste. NSV Liidu koondvõistkonna treener kõrgushüppes V. M. Djatškov [17] kir jutab: «Treeningu mahu suurenda­ 50 mise eesmärgil hüpetes üle lati me kasutame aktiivset puhkust, lülitades hüpete vahele heiteid, tõukeid, kiir jooksu ja isegi hüp­ peid äratõukega teiselt (hoo-) jalalt. See aitab hüppajatel pare­ mini puhata, täidab hüpetevahelised pausid ning on samaaegselt hüppajate üldise füüsil ise ettevalmistuse tõstmise vahendiks.» Arvesse võttes küsimuse aktuaalsust, spordipraktikas valit­ sevat ebaselgust ning kirjanduslike materjalide vähesust, püsti­ tasime endile ülesande — selgitada, kas on võimalik kasutada Setšenovi efekti kergejõustikuvõistlustel ja treeningutel. Koos üliõpilaste L. Repponeni ja A. Lil lestikuga teostasime vaatlusi 10 suuremal kergejõustikuvõistlusel, nende hulgas NSV Liidu rahvaste II spartakiaad, matškohtumine NSV Liit—USA, Eesti esivõistlused jt . Vaatluste eesmärgiks oli selgitada, millega tegelevad heit jad ja hüppajad võistluskatsete vaheajal. Vaatlus­ andmete täpsustamiseks teostasime 20 võistleja kohta võistlus­ katsete vahelise tegevuse kronometraaži. Nägime, et võistlejate tegevus võistluskatsete vaheajal on väga erinev. Vaatlusaluste hulgas ei olnud ühtegi võistlejat, kellel oleks väl ja kujunenud kindel süsteem võistluskatseteks valmistumiseks. Võistluskatsete vaheajal istuti, kõnniti, joosti, sooritati hüppe- ja heiteharjutusi (mitte peegelharjutusena), sooritati erialaseid ja imiteerivaid harjutusi, kasutati ka kerget massaaži. Täheldada võis si iski paari üldist joont võistluskatsete vahe­ lise aja sisustamisel, mille põhjal võib teha mõningaid üldistusi. 1. Võistlejate tegevus võistluskatsete vaheajal sõltub i lmastikutingimustest ja momendi õhutemperatuurist. Sajuse ja jaheda i lma korral olid võistlejad tunduvalt erksamad ja tege­ lesid pidevalt kõnni, jooksu ja mitmesuguste harjutustega. 2. Võistleja tegevus sõltub sellest, kas võistleja on juba saavutatud tagajärjega rahul või soovib ta seda parandada. Viimasel juhul kasutab ta katsetevahelist aega mitmesuguste harjutuste sooritamiseks. 3. Finaalkatsete vaheaegadel võrreldes eelvõistlustega on võistlejad tunduvalt passiivsemad. 4. Heit jad sooritavad katsete vaheajal palju imiteerivaid harjutusi ning kergeid heiteid-tõukeid. Analüüsides 20 kergejõustikuvoistluse (nende hulgas kahed viimased olümpiamängud, matškohtumine NS\ Liit LJ SA jt.) tehnilisi tagajärgi hüpetes ja heidetes näeme järgmist: kaugus- hüppevõistlustel, kus võistlejad omavad kõrget sportlikku kvalif i­ katsiooni, on kõige efektiivsemaks katseks eelvõistluse vii­ mane, s. t . kolmas hüpe. Paremuselt järgnevad võistluste esi­ mene ning viimane, s. o. kuues hüpe. Võistluste kõige halve­ maks katseks on finaalvõistluse esimene, s. o. nel jas hüpe, mille juures esineb ka kõige rohkem ebaõnnestumisi, nimelt hüppe- pakust üleastumist. Madala sportliku kvalif ikatsiooniga kaugus­ hüppajatel on võistlustel tavaliselt parimateks viies ja kuues hüpe. Et esimestel katsetel esineb suur hulk hüpete ebaõnnest um isi 4* 51 hoojooksu ebatäpsuse tõttu, võib oletada, et tagajärgede parane­ mine viimastel hüpetel on seoses hoojooksu stabiliseerumisega. Erinev on pilt võistlustel kolmikhüppes. Parimateks katseteks on kõrge sportliku kvalif ikatsiooniga sportlastel eel- ja i inaal- võistluse teine hüpe. Halvimaks katseks on enamikul hüppajatest f inaalvõistluse viimane, s. o. kuues hüpe. Tunduv tagajärgede halvenemine ja ebaõnnestunud hüpete arvu kasv on märgatavad ka eelvõistluse viimasel katsel. Madala sportliku kvalif ikatsioo­ niga kolmikhüppajatel i lmneb selgesti tagajärgede halvenemine võistluste viimastel hüpetel. Heitetagajärgede analüüs näitab, et enamikul^ võistlejatest võistluste esimene ning mõningatel juhtudel ka võistluste teine katse kuluvad n. ö. s issetöötamiseks. Edasi aga sõltub võistleja tagajärg peaasjalikult sellest, kuivõrd ta suudab katseks kont­ sentreeruda ning kuivõrd katse sooritamisel välditakse vigu heitetehnikas. Võistluste parimad tagajärjed^ jagunevad peaaegu võrdselt eelvõistluse viimasele ning finaalvõistluse kolmele kat­ sele. Vaatlustulemused näitavad, et võistlustel hüpetes ja heide­ tes ei teki võistlejatel vaatamata suurele närvipingele väsimust, mis avalduks võistlustagajärgede languses. See on ka loomu­ lik, sest tänapäeval rakendatakse treeningutel koormusi, mis mitmekümnekordselt ületavad võistluskoormuse. Väsimist aitab vältida ka võistluskatsetevaheliste puhkeintervall ide pikkus, mis on küllaldane sportlaste töövõime taastumiseks. Järelikult ei ole võistlustel hüpetes ja heidetes eri l ist perspektiivi Setšenovi aktiivse puhkuse efekti rakendamiseks, sest selle i lmnemise esimeseks tingimuseks on töövõime langust põhjustav väsimus. Aktiivse puhkuse eelised passiivse puhkuse ees aga tulevad n ä h t a v a l e s e d a p a r e m i n i , m i d a l ü h e m o n p u h k u s ( S . A . T š a h - našvil i [6]) ja mida selgemalt on väl ja kujunenud väsimus (J. D. G agu j a [16]). Aktiivse puhkuse rakendamine võistlustel võib kõne alla tulla kolmikhüppes, kus keskmiselt võetuna halve­ nesid nii eelvõistluse kui ka finaalvõistluse viimaste katsete tagajärjed. See on ka mõistetav, sest kolmikhüpe nõuab võist­ lejalt suurt närvipinget ning võistleja jalgadele langeb ülisuur koormus. Väsimust viimaste võistluskatsete ajal täheldavad kolmikhüppajad ka ise. Otsustanud selgitada aktiivse puhkuse rakendamise võima­ lusi kolmikhüppevõistlustel, valisime harjutuse, mis oma tehni­ lise sooritamise poolest on l ihtsam, sisult aga lähedane kolmik­ hüppele. Hoota kolmikhüpe selleks ei sobinud, sest hoota kolmikhüppe võistluste protokollid ning meie poolt teostatud vaatluste tule­ mused näitasid, et kuue võistluskatse jooksul võistlejate kesk­ mised tagajärjed ei alane. Katsetasime kuuikhüpet, s . t . kuut hüpet jalalt jalale. Kuuik- hiippe võistlused viisime läbi sarnaselt kolmikhüppevõistlustega. 52 Võistlejatele anti kuus võistluskatset. Pärast järjekordse katse sooritamist kõndis võistleja tagasi ärahüppepaigale ning ootas pingil istudes järgmist katset. Võistlusele eelnes 20-minutil ine sportlik soojendus. Vaatlusalusteks 'olid ДО kehakultuuriosa- konna ja Matemaatika-Loodusteaduskonna üliõpilast, kes kõik vähemalt aasta olid süstemaatil iselt tegelnud kergejõustikuga. Võistluste tulemused olid järgmised. T a b e l 1 Võistluskatsed 1. 2. 3. 4. 5. 6. 10 vaatlusaluse keskmine tagajärg 15.00 15.05 15.04 14.79 14.71 14.69 Et võistlustagajärgede keskmised alates kolmandast hüppest pidevalt langesid, otsustasime kasutada aktiivset puhkust. Võist­ luse kuuikhüppes aktiivse puhkuse kasutamisega viisime läbi nädal aega hil jem kahes seerias, kusjuures samadele vaatlus­ alustele l isandus veel 10 kehakultuuriosakonna üliõpilast. Võistlused viisime läbi eelmise võistlusega täpselt samades tin­ gimustes, ainult pärast 5. võistluskatset sooritasid võistlejad aktiivse puhkusena intensiivseid jõuharjutusi kätele (varbseinal rippes käte kõverdamine ning eestoenglamangus käte kõverda­ mine). Võistluste tagajärjed olid järgmised. T a b e l 2 Võistluskatsed 1. 2. 3. 4. 5. 6. 20 võistleja keskmine tagajärg 14.93 15.01 14.95 14.91 14.83 15.34 Aktiivse puhkuse efekt osutus üllatavalt heaks. 8 võistlejat saavutas viimasel katsel oma parima tulemuse. 10 võistleja 6. katse tagajärjed olid paremad samade võistlejate 5. katse taga­ järgedest ning ainult üks võistleja saavutas kuuendal katsel päeva halvima tagajärje. Eranditult kõik vaatlusalused märkisid, et pärast aktiivset puhkust oli hüpata tunduvalt kergem. Sportliku treeningu metoodika näeb tänapäeval ette üksikute sportlike harjutuste sooritamist ühe treeningu raamides väga suure korduste arvuga. Harjutusi sooritatakse seeriatena 5—10- minutil iste puhkeintervall idega. Otsustasime selgitada, kuidas mõjub üksikute harjutusseeriate vaheliste puhkepauside erinev sisustamine järgneva töö efektiivsusele. Vaatlustel kasutasime jällegi kuuikhüpet paigalt, mida vaat­ lusalused nimekirja järgi ühes hüpete seerias sooritasid kuuel korral. Pärast järjekordset hüpet vaatlusalune kõndis tagasi ära- 53 hüppepaigale, kus seistes või kõndides ootas järgmist hüpet. Üksikute hüpete vaheaeg oli 50—70 sekundit. Hüpete seeriale järgnes 5-minutil ine puhkus. Kokku sooritati neii seeriat hüp­ peid. Esimese ja teise hüpete seeria järel vaatlusalused puhka­ sid passiivselt: istusid, lamasid jalad ülal, kõndisid. Pärast kol­ mandat hüpete seeriat sooritasid vaatlusalused mtensiivseid jõu- harjutusi kätele (varbseinal rippes käte kõverdamine suut­ likkuse piirini; eestoenglamangus, jalad varbseinal, käte kõverda­ mine). Vaatluse algul teatati, et kõik hüpped tuleb sooritada maksimaalsele tagajärjele. Selle stimuleerimiseks kuulutati väl ja võistlus, kus arvestati võistleja poolt saavutatud kõigi hüpete keskmist tagajärge. Kolmele paremale pandi väl ja auhinnad. Vaatlusalusteks olid 17 TRÜ kergejõustiku fakultatiivrühma kuuluvat kergejõustiklast, nende hulgas 1 NSV Liidu meister­ sportlane ja 2 esimese järgu kergejõustiklast. Vaatlustele eelnes organiseeritult läbiviidud sportlik soojendus. Vaatluste tulemused olid järgmised. T a b e l 3 J Q-. p QJ —; .5 Ir* aJ . =СЛ : 2 го Ё i a - .2 i 2 •- ̂ G.^ QJ СЛ Ег-^ ^ E —• Vi j* S 'õ. £:a — = Si . ф СЛ — — % J* 'EL — V) -П Q. о о --j •— I. M. K. Ms. 16.50 16.09 15.62 16.72 2. P. R. I 15.64 15.60 15.28 15.45 3. T. H. I 17.52 18.13 17.78 17.78 4. V. T. I I I 17.07 16.61 16.36 16.40 5. K. M. I I I 17.05 16.79 17.09 17.00 6. P. R. I I I 16.14 16.14 15.98 16.18 7. M. I. I I I 15.12 14.85 14.88 15.00 8. P. T. I I I 15.38 15.16 15.25 15.37 9. А. H. II 16.61 16.28 16.33 16.74 10. K. K. II 16.61 16.32 16.29 16.32 11. M. T. I I I 16.35 16.37 16.16 16.59 12. K. V. II 16.54 16.43 " 16.81 16.50 13. S. T. — 13.75 13.35 13.33 13.87 14. E. K. I I I 16.52 16.05 15.51 15.75 15. K. J. I I I 15.79 15.68 15.58 15.90 16. R. T. — 14.29 14.15 13.92 14.03 17. L. K. Ш 16.17 16.68 16.61 16.85 keskmised 16.07 15.92 15.81 16.02 Vaatlustulemused näitavad, et hüpete seeriate keskmised tagajärjed enamikul vaatlusalustest pidevalt langesid. 5-minuti­ l ine passiivne puhkus ei osutunud küllaldaseks töövõime täie­ likuks taastumiseks. Neljal vaatlusalusel, kes treeningus arvu­ kalt sooritasid hüppeharjutusi, oli vaatlustel antud koormus 54 veel väike ning nendel esines tunduv tagajärgede paranemine teises või kolmandas hüpete seerias. Kolmanda ja neljanda hüpete seeria vahel aktiivse puhkusena kasutatud intensiivsed jõuharjutused tõstsid märgatavalt nel­ janda seeria keskmisi tagajärgi. Neljateistkümnel vaatlusalusel oli nel janda hüpete seeria keskmine tagajärg kõrgem kolmanda seeria vastavast tagajärjest, kuuel vaatlusalusel aga isegi kõr­ gem kõigi eelnevate seeriate vastavatest ' tagajärgedest. Ühel vaatlusalusel võrdus neljanda seeria keskmine tagajärg kol­ manda seeria keskmise tagajärjega, kahel vaatlusalusel oli spe aga madalam. Huvitav on märkida, et aktiivse puhkuse posi­ ti ivne efekt puudus vaatlusalustel, kelledel kolmas hüpete seeria oli parim ning kelledel me ei täheldanud väsimuse tõttu tekki­ vat töövõime langust. Kümme vaatlusalust sooritasid oma pikima hüppe esimeses hüpete seerias, kuus vaatlusalust aga neljandas, s. t . vi imases hüpete seerias. Ainult üks vaatlusalune saavutas oma parima tagajärje teises hüpete seerias. Koos üliõpilase A. Lil lestikuga otsustasime selgitada Setše­ novi aktiivse puhkuse efekti kasutamise võimalusi tõstekangiga sooritatavatel jõuharjutustel. Et vältida üksikute vaatluskatsete ebaõnnestumisi, valisime tõstekangiga sooritatavatest jõuharju­ tustest ühe l ihtsama — klassikalise kahe käega surumise. Kangi raskuseks /võtsime 3 / 4 vaatlusaluse isiklikust rekordist. Vaatlusalused surusid kangi vabas tempos korduste arvule, «kuni suutlikkuse piirini». Järgnes kaheminutil ine passiivne puh­ kus ning uus tõstete seeria. Teise seeria järel vaatlusalused sooritasid jalgade jõuharjutusi (kükid, hüplemised). Pärast sel­ list kaheminutil ise kestusega aktiivset puhkust sooritati kolmas tõstete seeria. Vaatlusaluseid oli neliteist, nendest kolm NSV Liidu meistersportlast ning kolm I järgu sportlast. Vaatlustele eelnes sportlik soojendus. Vaatluste tulemused olid järgmised. T a b e l 4 II seeria I I I s e e r i a I seeria (pärast passiivset (pärast aktiivset puhkust) puhkust) Keskmine tõstete a r v 6,5 4,8 5,9 Kõigil neljateistkümnel vaatlusalusel oli teises seerias tõs­ tete arv väiksem kui esimeses seerias. Üheteistkümnel vaatlus­ alusel oli kolmandas seerias tõstete arv suurem kui teises see­ rias, nendest kahel oli see suurem ka esimeses seerias sooritatud tõstete arvust. Kahel vaatlusalusel ,võrdus kolmandas seerias sooritatud tõstete arv teises seerias sooritatud tõstete arvuga ning ühel vaatlusalusel oli aktiivse puhkuse järel tõstete arv väiksem kui teises seerias. 55 Seitsme vaatlusalusega kontrollrühmas, kus samades tingi­ mustes rakendasime ka teise ja kolmanda tõstete seeria vahel passiivset puhkust, oli kõigil vaatlusalustel kolmanda seeria tõs­ tete arv väiksem teise seeria tõstete arvust. Üliõpilane A. Lil lestik, viies samalaadsed katsed läbi noorte spordikooli kergejõustiklastega, täheldas, et noortel pärast aktiiv­ set puhkust sooritatavas kolmandas seerias tõstete arv oli väik­ sem eelneva, s. t . pärast passiivset puhkust sooritatud seeria tõstete arvust. Võrreldes aga kontrollrühma kolmanda seeria tõstete arvuga on pärast aktiivset puhkust sooritatud tõstete arv si iski märgatavalt suurem. Vaatlused näitavad, et kergejõustikupraktikas on eeldusi ka nn. kitsamas mõistes aktiivse puhkuse, s . t . Setšenovi efekti kasutamiseks. Vaatlustulemuste alusel võib soovitada kolmik­ hüppajatele viimaste võistluskatsete eel i lmneva väsimuse kõr­ valdamiseks ülakeha haaravate jõuharjutuste sooritamist. Vaat­ luste tulemused räägivad ka sellest, et kergejõustikutreeningul võib üksikute harjutusseeriate vahelisi puhkeintervalle kasu­ tada teiste harjutuste sooritamiseks üldkehalise ettevalmistuse tõstmise eesmärgil . Harjutuste vahelduv kasutamine aitab meil kokku hoida treeninguks kuluvat aega, kahjustamata seejuures meie ees seisva põhiülesande täitmist. Harjutuste vaheldumine, treeninguvahendite ja -paikade mitmekesisus — need on abi­ nõud, mis tagavad meile suurte treeningukoormuste ohutu rakendamise. KIRJANDUS 1 . С е ч е н о в И . M . К в о п р о с у о в л и я н и и р а з д р а ж е н и я ч у в с т в у ю щ и х н е р ­ вов на мышечную работу человека. — Сеченов, И. М., Павлов, И. П., Введенский, Н. Е. Физиология нервной системы. Избр. труды, Москва, 1952, вып. III, книга I, lk. 158—164. 2 . М а р ш а к М . Е . О в л и я н и и а к т и в н о г о о т д ы х а н а р а б о т о с п о с о б н о с т ь ч е ­ ловека. Физкультура и соц. строительство, 1932, вып. 10—11, lk. 52—61. 3 . К р а п и в и н ц е в а С . И . С е ч е н о в с к и й э ф ф е к т п о в ы ш е н и я р а б о т о с п о с о б ­ ности при динамической работе. Бюллетень эксп. биологии и медицины, 1951, т. 32, 11, lk. 334—339. 4 . Н а р и к а ш в и л и С . П . , Ч а х н а ш в и л и Ш . А . О ф и з и о л о г и ч е с к и х основах активного отдыха. Теория и практика физической культуры, 1947, 7, lk. 317—325. 5 . Н а р и к а ш в и л и С . П . П р о б л е м а а к т и в н о г о о т д ы х а . Т е о р и я и п р а к т и к а физической культуры, 1953, 7, lk. 424—428. 6 . Ч а х н а ш в и л и Ш . А . О ф и з и о л о г и ч е с к и х о с н о в а х а к т и в н о г о о т д ы х а . Теория и практика физической культуры, 1950, 2, lk. 109—118. 7 . Л и б е р м а н В. Б. Материалы к физиологии сеченовского эффекта. Те­ зисы докладов второй научной конференции по вопросам физиологии труда, Киев, 1955, lk. 55—57. 8 . В е р е щ а г и н Н . К . Данные об активном отдыхе после статических на­ пряжений. Теория и практика физической культуры, 1953, 9, lk. 559—603. 9 . Р о з е н б л а т В . В . И с с л е д о в а н и е ф е н о м е н а С е ч е н о в а П р и с т а т и ч е с к о й работе. Бюллетень эксп. биол. и медицины, 1951, т. 32, 11, • lk. 339—348. 10. Я н а н и с С. В. Активный отдых и отвлекающие упражнения при трени­ ровке. Ученые записки инст. физической культуры им. Лесгафта, Москва, 1944, lk. 63—66. 11. Pavlov, I. Р. Valitud teosed, Tallinn 1955, lk. 175. 12. Фоль борт Г. В. Физиология процессов утомления и восстановления, Киев, 1951, lk. 3. 13. Берн штейн А. О. О механизме активного отдыха. Тезисы докладов конференции по вопросам физиологии спорта, Ленинград, 1955, lk. 12—15. 14. Кулак И. А. Динамика восстановления работоспособности человека после утомления. Тезисы докладов конференции по вопросам физиоло­ гии спорта, Ленинград, 1955, lk. 74. 15. Коробков Г., О з о л и н И. Современная методика спортивной трени­ ровки. Легкая атлетика, 1956, 2, lk. 6. 16. Гагу я Е. Д. Об эффективности различных вариантов активного отдыха для восстановления работоспособности толчковой ноги после относи­ тельного и полного утомления. Теория и практика физической культуры, 1953, т. 16, вып. 5—6, lk. 357—364. 17. Дьячков В. М. Прыжок в высоту, с разбега, Москва, 1958, lk. 161. ОБ АКТИВНОМ ОТДЫХЕ И О НЕКОТОРЫХ ВОЗМОЖНО­ СТЯХ ЕГО ПРИМЕНЕНИЯ В ЛЕГКОЙ АТЛЕТИКЕ Ю. Унгер Кафедра легкой атлетики Р е з ю м е В физиологической и спортивной литературе много внимания уделено вопросу так называемого «активного отдыха». Создате­ лем теории активного отдыха является И. М. Сеченов. Изучение проблемы активного отдыха стало особенно интенсивным после Великой Отечественной войны. Начиная с этого времени можно констатировать два различных направления в рассмотрении это­ го вопроса. Многие авторы, главным образом физиологи, рассматривают этот вопрос аналогично с Сеченовым, сравнивая различное воз­ действие на последующую мышечную работу пассивной и актив­ ной обстановки интервалов отдыха между повторными работа­ ми. По содержанию активный отдых представляет собой пере­ ключение с одной работы на другую. Полученный эффект пока­ зывает нам преимущество неоднородной работы над однородной. Иначе рассматривают проблему активного отдыха работни­ ки физкультуры и спорта. Исходя из принципа активного отдыха планируется содержание тренировок, тренировочных циклов и даже тренировочных периодов. Особенно много говорят об актив­ ном отдыхе в связи с переходным периодом тренировки. 57 Трудно отождествлять такой активный отдых, применяемый в спортивной практике, с эффектом, полученным Сеченовым и многими другими в лабораторных условиях на эргографе. Поня­ тие «активного отдыха», по-видимому, получило новое, более широкое содержание в физкультурной и спортивной практике. Так как содержанием спортивной тренировки, отчасти и соревно­ ваний, является повторное выполнение физических упражнений, в спортивной практике не ограничены также возможности приме­ нения активного отдыха в так называемом узком смысле. С целью выяснения возможностей использования эффекта Се­ ченова на соревнованиях по легкой атлетике, мы вели наблюде­ ния над поведением прыгунов и метателей между отдельными по­ пытками и исследовали изменение результатов отдельных попы­ ток в рамках одного соревнования. Наблюдения показали, что в поведении участников соревнова­ ния между попытками имеется мало общих черт и что это зави­ сит от условий погоды и конкретных ситуаций соревнования. В соревнованиях по прыжкам и метаниям, за исключением трой­ ного прыжка, несмотря на большое нервное напряжение, не воз­ никает такого утомления, которое привело бы к ухудшению ре­ зультатов. Следовательно, здесь нет особой перспективы для применения сеченовского эффекта активного отдыха, так как первым условием для его успешного применения является утом­ ление, приведшее к упадку трудоспособности. Стремясь выяснить возможности применения эффекта актив­ ного отдыха на соревнованиях по тройному прыжку, мы органи­ зовали соревнования, где вместо тройного прыжка применялось технически менее сложное упражнение — шестерной прыжок с места. Активный отдых в виде интенсивных силовых упражнений для рук, который применялся перед последней, т. е. шестой со­ ревновательной попыткой, дал неожиданный эффект. У боль­ шинства подопытных результаты после активного отдыха замет­ но повысились. В контрольной группе, где активный отдых не применялся, наблюдалось обратное явление — результаты по­ следних прыжков ухудшились. Современная методика спортивной тренировки предусматри­ вает выполнение отдельных спортивных упражнений с большой повторностью в рамках одной тренировки. Упражнения выпол­ няются в виде серии с 5—10-минутными интервалами отдыха между сериями. Нами было принято решение выяснить, как влияет на эффективность последующей работы проведение пауз отдыха между сериями в виде активного отдыха. Для наблюдений использовался шестерной прыжок. Подопыт­ ные проделывали его шестикратными сериями. Между сериями был 5-минутный интервал отдыха. Всего совершали четыре се­ рии прыжков. Перед последней серией прыжков подопытные для активного отдыха проделывали интенсивные силовые упражне­ ния для рук. Активный отдых заметно повысил средний резуль­ 58 тат последней серии прыжков. У большинства подопытных сред­ ний результат четвертой серии прыжков был выше соответствую­ щего результата третьей серии; у шести подопытных — даже выше средних результатов всех предыдущих серий. Положительный эффект активного отдыха по сравнению с пассивным отдыхом проявлялся и при силовых упражнениях со штангой. Результаты наблюдений показывают, что в тренировках по легкой атлетике имеется возможность использовать интервалы отдыха между сериями отдельных упражнений для проведения других упражнений с целью повышения общей физической под­ готовки. Попеременное использование упражнений дает возмож­ ность экономить тренировочное время без вреда для основной цели тренировок. Ü B E R D I E A K T I V E E R H O L U N G U N D E I N I G E M Ö G L I C H K E I T E N I H R E R A N W E N D U N G I N D E R L E I C H T A T H L E T I K J. Unger Z u s a m m e n f a s s u n g Mit dieser Arbeit hat sich der Verfasser die Aufgabe gestell t , zu ermitteln, inwieweit die aktive Erholung nach Setschenow in der Leichtathletik bei Wettkämpfen wie auch beim Training anwendbar ist . Einschlägige Beobachtungen haben ergeben, daß bei Wettkämpfen im Springen und Werfen, mit Ausnahme des Dreisprunges, praktisch keine Aussichten zur Anwendung der aktiven Erholung bestehen, da hier keine Müdigkeit entsteht, die sich bei den letzten Kampfproben als Verschlechterung der Ergebnisse bemerkbar machen könnte. Bei Sechssprung-Wett­ kämpfen ergab die aktive Erholung in Form von intensiven Kraftübungen der Hände, die vor dem letzten Kampfversuch ausgeführt wurden, einen überraschend großen posit iven Effekt. Diese Beobachtungsergebnisse gestatten es anzunehmen, daß die aktive Erholung auch bei Dreisprung-Wettkämpfen an­ wendbar ist . Die Methode des sportl ichen Trainings sieht heutzutage die Ausführung einzelner Übungen in einer sehr großen Anzahl von Wiederholungen im Rahmen eines Trainings vor. Die Übun­ gen werden serienweise ausgeführt , wobei die Serien von Ruhe­ pausen (5—10 Minuten) unterbrochen sind. Die Beobachtungen haben ergeben, von welcher Art die Wirkung ist, die eine aktive Gestaltung der Ruhepause auf die darauffolgende Arbeit übt. Kraftübungen der Hände, zwischen die Sprungserien ein­ 59 geschoben, erhöhten merklich die Resultate der folgenden Serie. Die posit ive Wirkung der aktiven Erholung im Vergleiche zur passiven zeigte sich auch bei Kraftübungen, die mit der Stange ausgeführt wurden. Die Ergebnisse der Beobachtungen beweisen die Möglichkeit beim Leichtathletikstraining die Ruhepause zwischen den Übungsserien zur Ausführung von andersartigen, auf die Hebung der allgemeinen körperlichen Leistungsfähigkeit hin­ zielenden Übungen zu benutzen, was eine Zeitersparnis bedeutet , ohne daß dabei das Hauptziel des Trainings eine Schädigung erfährt . о ПРЕДСТАРТОВЫХ ИЗМЕНЕНИЯХ В СЕРДЕЧНОМ РИТМЕ А. Виру Кафедра спортивных игр и научно-методическая лаборатория физкультуры Характерным предстартовым изменением является ускоре­ ние сердечной деятельности, отмеченное уже в 19Ю году И. X. Барахом (J. Н. Bar ach [1]). Повышение частоты сердца обыкновенно сопровождается резким уменьшением дыха­ тельной аритмии, что было отмечено после атропинизации (А. П о н г с — А. Р о n g s [2] и др.), при эмоциональных состоя­ ниях (А. Флейш — А. Fleisch [3]), во время физических у п р а ж н е н и й ( Б . В и л ь г е л ь м с о н — В . W i l h e l m s o n [ 4 ] , М . Т и й т с о и А . П е х а п — T i i t s o u . P e h a p [ 5 ] , В . 3 е л и - гер и И. Голубарж — V. Seliger a. J. Н о 1 u b а г [6] и др.). То же самое наблюдается при действии условнорефлектор- ных раздражителей, связанных с физической работой (В. 3 е л и - г е р и И . Г о л у б а р ж [ 6 ] ) . Задачей настоящей работы является исследование колебаний длительностей сердечных циклов в предстартовом состоянии, при­ чем особое внимание уделяется связи между величинами ускоре­ ния сердца и дыхательной аритмии. Методика Наблюдения проводились у 22 спортсменов — перворазряд­ ников и мастеров спорта (возраст 18—28 лет) с разной спортив­ ной специальностью. С помощью специального усилителя реги­ стрировались интервалы между зубцами R электрокардиограммы в виде ординат. 5—10-минутная регистрация, проведенная в сидя­ чем положении, имела место за 30—90 мин. перед соревнованиями разной значимости и в дни отдыха в то же время дня. У 12 иссле­ дуемых в 44 наблюдениях дополнительно определялся и дыха­ тельный газообмен при помощи газовых часов и газоанализато­ ра Гольдена. Несколько наблюдений проводилось со студентами также перед экзаменами. Вообще было проведено 108 наблю­ дений. 5 Töid kehakultuuri alalt 6 1 В качестве показателя величины дыхательной аритмии ис­ п о л ь з о в а л с я и н д е к с р и т м а И . Р . ( Г . Ш л о м к а и X . Р е й н - делл — G. Schlomka u. Н. Rein dell [77]), который представляет собой среднюю разность между самыми длинными и самыми короткими сердечными циклами, выраженную в про­ центах от среднего длительностей сердечных циклов. Для повы­ шения точности этого показателя при вычислении средней раз­ ности не исходили из 4—5 случайных самых длинных и самых коротких циклов, как Шломка и Рейнделл, но определяли ампли­ туду 12—20 дыхательных волн и отсюда вычисляли среднюю. Результаты наблюдений В наблюдениях, произведенных в дни отдыха, частота сердца, соответствующая среднему длительностей сердечных циклов, варьировала у разных спортсменов от 53 до 80, в среднем 67,7 уда­ ров в минуту. Средней величиной индекса ритма было 16,2%. Кро­ ме дыхательных волн на хронограммах сердечных циклов ясно были видны более продолжительные колебания. По длительности эти т. н. длинные волны разделялись на две группы — длитель­ ностью 8—11 и 15—28 секунд. Нередко уже накануне соревнования или же у студентов во время экзаменационной сессии наблюдалась повышенная часто­ та сердечных сокращений. Например, у исследуемого Р. А. в дни, предшествующие соревнованиям, частота сердца была 68—72 удара в минуту, а спустя три дня после соревнований — 55 уд./мин. У студента J1. П. частота сердца была перед началом экзаменационной сессии 58—64, во время сессии 72—75 и после сессии 57 ударов в минуту (см. рис. 1). Из 48 предстартовых наблюдений в 33 оказалась частота, соответствующая среднему длительности сердечных циклов, по­ вышенной на 6—31 ударов по сравнению с частотами, отмечен­ ными у данного исследуемого в дни отдыха (см. табл. 1). Т а б л и ц а I Повышение частоты сердца: 6—10 11—15 16—20 21—25 выше Удары в мин. 25 Число случаев 15 12 15 3 2 1 Особенно высокие частоты сердца (до 100 ударов в мин.) на­ блюдались перед более ответственными соревнованиями. В 7 из 9 наблюдений, проведенных перед экзаменами, частота сердца оказалась повышенной на 5—25 ударов в минуту. Перед соревнованиями и экзаменами индекс ритма в 35 слу­ чаях уменьшался, но в 8 случаях повышался. В остальных слу­ 62 0 С1Л чаях величины И. Р., отмеченные перед соревнованиями, не от­ личались от результатов , полученных у данного исследуемого в дни отдыха. На табл. 2 показаны изменения И. Р., в зависимо­ сти от значимости предстоящего соревнования и субъективного выражения предстартового состояния (на основе устного анам­ неза). 76 72 72 70 70 68 t2.IV 13.IV 14.IV 15IV t6.IV t7. IV te.IV <9IV 22IV 72 64 56 57 tt.IV 12 IV 29 IV t6.V 16 VI 17. VI 2.2.VI Рис. I. Частота сердечных сокращений в сидячем положении в покое. Чер­ ные столбики — частота сердца в дни соревнования, белые — в дни отдыха. Верхняя кривая — баскетболист I разряда Р. А. Частота сердца регистри­ ровалась каждый день в 18 часов. 12, 18 и 19 апр. в 19 часов имели место соревнования в розгрыше первенства ЭССР, 14 и 16 апр. — тренировочные занятия. Нижняя кривая — фехтовальщик I разряда Л. П. Частота сердца регистри­ ровалась утром перед занятиями. 11 и 12 апр. — первенство ЭССР; 29 апр. и 16 мая — в дни отдыха перед экзаменационной сессией, 16 и 17 июня — во время сессии и 22 июня — после сессии. При анализе этих данных не удалось показать каких-либо за­ кономерностей. При сопоставлении изменений И. Р. с изменениями в частоте сердца, у 13 из 22 исследуемых было ясно видно, что ускорение сердечной деятельности сопровождается уменьшением дыхатель­ ной аритмии, причем у 7 исследуемых наблюдалась сравнитель­ но хорошая корреляция (коэффициент корреляции варьировал от —0,65 до —0,95) между изменениями этих двух величин (см. рис. 2). У остальных исследуемых наблюдались случаи, где 5* 63 Т а б л и ц а 2 Значимость Субъективное выражение пред­ соревнования стартового состояния Характер чувствует изменения И. Р. не чувст­ чувствует не­ сильное большое большое апатия вует воз­ воз­ буждение воз­буждения буждение Уменьшение 20 8 5 3 16 4 (число случаев) Неизменность 6 2 1 2 3 1 (число случаев) Повышение 6 2 2 1 4 а (число случаев) вместе с изменением в частоте сердца в сторону увеличения уве­ личивалась и дыхательная аритмия. В тех случаях изменения частоты сердца не были значительны. В случаях предстартового увеличения И. Р. частота сердца повышалась в среднем только Г =-0,65 Г=-0,95 \ X• \ I I I I i i l i l 56 60 64 68 72 76 80 56 60 64 68 72 Рис. 2. Зависимость индекса ритма от частоты сердечных сокращений. На ординате — индекс ритма в %%, на абциссе — частота сердца. Белые точки — в дни отдыха, черные — перед соревнованиями, получерные — во время экзаменационной сессии. Левая кривая — фехтовальщик I разряда Л. П., правая кривая — мастер спорта по баскетболу Э. К. на 6,0± 1,50 ударов в мин. При уменьшении дыхательной арит­ мии частота сердца была повышена в среднем на 11,2± 1,41 уда­ ров в мин. Разность между этими двумя средними статистиче­ ски достоверена. У 5 исследуемых было возможно прямо кон­ статировать, что в случаях умеренного повышения частоты 64 сердца дыхательная аритмия увеличивается, а в случаях значи-, тельного повышения — уменьшается (см. рис. 3 и 4). Между изменениями индекса ритма и дыхания не было пря­ мой зависимости. При сопоставлении изменения частоты сердеч­ ных сокращений и средней глубины дыхания выявилось, что в одних случаях сравнительно большое предстартовое повышение частоты сердечных сокращений сопровождается относительно- 32 °/ N\ \ 30 V \ 28 V 26 V V 24 V V V t \ 22 V / t I • 20 V о' \ / <8 V V 16 • V U \ 68 72 76 80 84 62 66 70 74 78 80 Рис. 3. Зависимость индекса ритма от частоты сердечных сокращений (см. объяснения к рис. 2). Левая кривая — исследуемая Э. Р., высту­ пающая по программе мастеров по художественной гимнастике, правая кривая — мастер спорта по баскетболу А. В. небольшим увеличением глубины дыхания, но в других случаях при небольшом повышении частоты сердца имеет место значи­ тельное увеличение глубины дыхания (см. рис. 5). Из пяти слу­ чаев четыре случая увеличения индекса ритма, отмеченные в этой части предстартовых наблюдений, совпадали с случаями, где увеличение глубины дыхания относительно превышало повы­ шение частоты сердца, но в 8 наблюдениях, при том же соотно­ шении между изменениями глубины дыхания и частоты сердца, выявилось уменьшение дыхательной аритмии. Кроме того, пя­ тый и особенно выразительный случай предстартового увеличе­ ния дыхательной аритмии был зарегистрирован при противопо­ ложном соотношении между изменениями глубины дыхания и частоты сердца: частота сердца увеличивалась на 20%, но сред­ няя глубина дыхания даже уменьшалась. Взаимосвязи между 65 изменениями индекса ритма и их соотношением с частотой сердца и глубиной дыхания, с одной стороны, и изменениями частоты дыхания и того, сколько сокращений сердца соответствовало од­ ному дыхательному циклу, с другой стороны, не обнаружено. Данные газообмена показывают значительные колебания ве­ личин потребления кислорода даже в дни отдыха и только в 16 случаях из 27 можно было в предстартовом состоянии обнару­ жить более высокий уровень потребления кислорода, чем в дни отдыха. В большинстве случаев повышение газообмена про- _ шщт -WWWW '4MWVVK Рис. 4. Сверху вниз: 1) пневмограмма, 2) вертикальные линии, длина которых, считая от нулевой линии, соответствует дли­ тельности сердечного цикла в сек. (на оригинале 1 мм = = 0,01 сек.). Исследуемая Э. Р., выступающая по программе мастеров по художественной гимнастике. I — запись длительностей сердечных циклов в день отдыха. Частота сердца — 75 ударов/мин., индекс ритма 10,6%. II — запись длительностей сердечных циклов перед соревно­ ванием. Частота сердца—90 ударов/мин., индекс ритма — 6,4%. I I I — з а п и с ь д л и т е л ь н о с т е й с е р д е ч н ы х ц и к л о в п е р е д с о р е в н о ­ ванием. Частота сердца — 81 ударов/мин., индекс ритма — 15,0%. изошло за счет увеличения вентиляции легких, при этом в 7 пред­ стартовых наблюдениях обнаруживалось уменьшение коэффи­ циента утилизации кислорода. Только в 3 случаях было возмож­ но констатировать, что 'повышение потребления кислорода про­ изошло главным образом за счет повышения коэффициента утилизации кислорода. При сопоставлении предстартовых изме­ нений частоты сердечных сокращений и потребления кислорода 66 данные опять разделились на две части: в 13 случаях т. н. кисло­ родной пульс (соотношение потребление кислорода в мл. \ частота сердечных сокращений [уд./мин.]' увеличивался и в 14 случаях уменьшался. Увеличение кисло­ родного пульса всегда сопровождалось повышением выделения CO L>, дыхательный коэффициент при этом уменьшался в 7 на­ блюдениях, повышался в 4 наблюдениях и в 2 наблюдениях не отличался от данных, полученных в дни отдыха. При уменьшении кислородного пульса наблюдалось повышение выделения С0 2 только в 4 случаях; дыхательный коэффициент повышался в 7 наблюдениях, уменьшался в 4 наблюдениях и не изменялся в 3 наблюдениях. 7= 70 60 - 50- 40' зок ?/• •>„ »/ • L JL 10 20 30 40 50 60 70 80 90 % Рис. 5. Соотношение между изменениями часто­ ты сердечных сокращений и глубиной дыхания. На ординате изменения частоты сердечных сокраще­ ний, на абсциссе изменения глубины дыхания. Из­ менения выражены в процентах в отношении сред­ них величин наблюдений, проведенных в дни отдыха. При предстартовом увеличении дыхательной аритмии кисло­ родный пульс уменьшался в 3 случаев и повышался в 2 случаев. Перед соревнованиями и экзаменами в продолжительности длинных волн времен сердечного цикла выявлялась тенденция к укорочению (см. рис. 6). В 44% случаев укорачивались как бо­ лее короткие, так и более продолжительные волны, причем самые короткие волны оказались укороченными на 1—2 секунды и са­ мые длинные волны на 2—8 секунд. В 34% случаев уменьшалась только продолжительность самых коротких волн и в 15% слу­ чаев только продолжительность самых длинных волн. В 7% слу­ чаев не наблюдалось никакого укорочения т. н. длинных волн. 67 Рис. 6. Объяснение кривых см. рис. 4. Исследуемая Л. Ю., выступаю­ щая по программе мастеров по спортивной гимнастике. Верхняя кри­ вая — перед соревнованием, нижняя — в день отдыха. Обсуждение результатов Полученные данные показывают, что при предстартовом ус корении сердечной деятельности, как и обыкновенно при ускоре нии сердца, в большинстве случаев имеет место уменьшение ды 68 хательной аритмии. Но помимо этого полученные нами данные показывают, что при умеренном повышении частоты сердца мо­ жет вместо уменьшения проявиться увеличение дыхательной аритмии. Предстартовое увеличение дыхательной аритмии на­ блюдалось главным образом в тех случаях, где глубина дыха­ ния повышалась относительно больше, чем частота сердечных сокращений. Можно думать, что как произвольно углубленное дыхание, так и предстартовое повышение глубины дыхания яв­ ляется фактором, которым вызывается увеличение дыхательной аритмии сердца. По-видимому, более сильным фактором является противоположно действующее ускорение сердца и, в связи с этим, увеличение дыхательной аритмии обнаруживается только при умеренном ускорении сердца. Но полученные факты — слу­ чай значительного увеличения дыхательной аритмии сердца при уменьшении глубины дыхания и случаи уменьшения дыхатель­ ной аритмии при наличии доминирующего повышения глубины дыхания — указывают, что, кроме названного механизма, пред­ стартовые изменения дыхательной аритмии сердца связаны и с действием каких-то других факторов. Хотя в акутных опытах на животных после перерезки легоч­ ных ветвей вагуса (А. Рул ли — А. Rulli [8]) и двойной ва- г о т о м и и ( М . Т и й т с о и Э . Т о о т с о н — М . T i i t s o и . Е. Tootson [9]) дыхательная аритмия сохраняется, все же не исключается возможность, что в более физиологических условиях нейрогенные механизмы, в частности вагальная иннервация, ока­ зывают свое влияние на дыхательную аритмию сердца. Наблю­ дения, произведенные у людей, показывают, что при торможе­ нии блуждающего нерва атропином дыхательные волны пульса ослабляются, малые дозы атропина, повышающие возбудимость б л у ж д а ю щ е г о н е р в а , у с и л и в а ю т и х ( А . Ф л е й ш и Р . Б е к м а н [10], А. П о н г с — А. Pongs [2]). На фоне замедления пульса, вызванного около-кардиальным рефлексом или же связанными с ними условнорефлекторными сигналами, также наблюдается п о в ы ш е н и е р е с п и р а т о р н ы х к о л е б а н и й п у л ь с а ( Г . И . С о р о х т и н и д р . [ 1 1 ] , М . Э п л е р — М . Е p i e r [ 1 2 ] ) . Приведенные данные указывают, что увеличение дыхательной аритмии в предстартовом состоянии может иметь связь с усилен­ ным действием блуждающего нерва. Такая возможность потвер- ждается данными лаборатории Э. Гелл горн а (Е. G е 1 1 - horn), согласно которым как при гиперкапнии, аноксии, асфик­ сии, гипоглюкемии, так и при эмоциональных состояниях имеет место усиленная импульсация как по симпатической иннервации, так и по парасимпатической. В связи с превалированием симпа­ тических реакций, в обычных условиях парасимпатических не об­ наруживается, но последние избегают резких изменений в орга­ низме и поддерживают симпатические реакции в оптимальных границах (13, 14). С этим согласуется и соображение А. И. Смирнова (15), по которому блуждающий нерв явля­ 69 ется между корой головного мозга и сердцем особой буферной установкой, которая не допускает резких изменений в ритме сердца. Вероятно, что характер предстартового состояния, через особенности в взаимодействии корковых и подкорковых влия­ ний, обусловливает и характер регуляции сердечной деятель­ ности и других органов. Различный характер регуляции физиологических функций в предстартовом .состоянии выявляется и при анализе изменений газообмена. В одной части наблюдений усиление деятельности сердечно-сосудистой и дыхательной системы протекало главным образом за счет ускорения сердечной деятельности и изменения газообмена оказались мало выразительными. В другой части на­ блюдений выявилось и выразительное повышение газообмена. При этом наблюдаемое увеличение т. н. кислородного пульса может быть обусловлено повышением ударного объема сердца или же увеличением артерио-венозной разницы кислорода в ре­ зультате усиления тканевого дыхания. Так называемые длинные волны, т. е. периодические измене­ ния в длительности сердечных циклов, охватывающие несколько дыхательных волн, разделяются по длительности на три группы: I — средняя длительность 10 секунд; II — длительность 15—25 с е к у н д и I I I — д л и т е л ь н о с т ь п р и м е р н о 1 м и н у т а ( А . Ф л е й ш и Р. Бекмани — А. Fleisch u. R. Beckmann [10]). Очевид­ но, на наших хронограммах циклов сердца выявились волны, п р и н а д л е ж а щ и е к I и I I г р у п п а м . П о д а н н ы м А . Ф л е й ш а и Р. Бекманна [10], после инъекции адреналина длительность длинных волн сокращается. Так как усиленная секреция адрена­ лина является одной из более характерных реакций в эмоцио­ н а л ь н ы х с о с т о я н и я х ( В . Б . К э н н о н — X V . В . C a n n o n [ 1 6 ] и др.), можно отмеченное нами предстартовое укорочение этих волн ставить в связь с повышенной деятельностью мозгового слоя надпочечников. Выводы 1. Наряду с наблюдаемым в большинстве случаев уменьше­ нием дыхательной аритмии в предстартовом состоянии, при не­ значительном ускорении сердца можно отметить увеличение или же неизменность дыхательной аритмии. 2. Предстартовое увеличение дыхательной аритмии в некото­ рой степени связано со сравнительно более выразительным уве­ личением глубины дыхания, чем повышение частоты сердца, но помимо этого значение имеют и некоторые другие факторы, предположительно — усиление деятельности парасимпатической нервной системы. 3. Перед соревнованиями продолжительность т. н. длинных волн, выявленных в хронограмме циклов сердца, уменьшается. 70 ЛИТЕРАТУРА 1 . B a r a c h . J . H . P h y s i o l o g i c a l a n d P a t h o l o g i c a l E f f e c t o f S e v e r e Exertions (the Maraton Race) on the Circulation and Renal System. — Arch. Intern. Med., 1910, Vol. 5, No. 1, стр. 382—405. 2 . P o n g s , A . D e r E i n f l u s s t i e f e r A t m u n g a u f d e n H e r z r h y t m u s , B e r l i n 1 9 2 3 . 3 . F l e i s c h , A . U b e r d a s V e r h a l t e n d e r P u l s f r e q u e n z b e i s e e l i s c h e r Erregung, registriert mit einem neuen Zeitoidinatenschreiber. — Arch, f. d. ges. Psychol., 1933, В. 87, H. 3—4, стр. 534—540. 4. W i 1 h е I m s о n, B. Die Schwankungen der Pulsfrequenz bei Belastung des Herzens. — Zeitschr. f. d. ges. Exper. Med., 1932, B. 85, H. 1—2, стр. 248—261. 5. T i i t s о, M., P e h а p, A. Uber den Einfluss der Körperarbeit auf die Pulsfrequenz. — Arbeitsphysiologie, 1935, B. 9, H. 1, стр. 51—61. 6 . S e l i g e r , V . , H o l u b a r , J . C o n d i t i o n e d E x e r c i s e C h a n g e s i n R e s p i r a ­ tion and Cardiac Respiratory Arrythmia. — Physioiogica Bohemoslo- venica, 1954, Vol. 3, Fase. 4, стр. 401—405. / . S c h l o m k a , G . , R e i n d e 1 1 , I I . U n t e r s u c h u n g e n ü b e r d i e p h y s i o l o g i s c h e Unregelmässikeit des Heizschlages. — Zeitschr. f. d. Kreislauffcrsch., 1939, B. 28, стр. 473—492. 8 . R u l l i , A . R e s p i r a t o o r s e s t a r ü t m i a s t v a g o t o o n i a p u n u l . D i s s e r t . , T a r t u 1 9 4 7 . 9. T i i t s о, M., Tootson, E. Uber die Ursache der respiratorischen Arrythmie. — Pflügers Arch. f. d. ges. Physiol., 1935, B. 236, H. 2, стр. 251—260. 10. Fleisch, A., Beckmann, R. Die raschen Schwankungen des Puls­ frequenz registriert mit dem Pulszeitschreiber. — Zeitschr. f. d. ges. Exper. Med., 1932, B. 80, H. 3—4, стр. 487—510. 11. Co p о хт и н Г. И., Тур гель К. Ю., Мину т-С орохтина О. П. О сочетательных рефлексах сердца. Сообщ. 1. — Физиол. ж. СССР, 1934, т. 27, вып. 2, стр. 207—216. 12. Е р 1 е г, М. Okulokardiaalrefleks ja selle alusel kujundatavad tingitud seosed inimesel. Dissert., Tartu 1953. 13. Gell horn, E. Autonomic Regulation, Their Significance for Physiology, Psychology and Neuropsychiatry. New York, Intersc. publ. Inc., 1943. 14. Gellhorn, E. Physiological Foundations of Neurology and Psychiatry. Minneapolis, The University of Minnesota Press, 1953. 15. Смирнов А. К. К вопросу о влиянии экстракардиальной нервной систе­ мы на сердце. — Архив биол. наук, 1935, т. 37. вып. 1, стр. 213—232. 16. Cannon, W. В. Bodily Changes in Pain, Hunger, Fear and Rage. 2nd edit., Boston, Ch. T. Branford Co, 1953. STARDI EELS ETEST MUUTUSTEST SÜDAME RÜTMIS A. Viru Spordimängude kateeder ja kehakultuuri teaduslik-metoodiiine laboratoorium R e s ü m e e Südametsiikli aegade korduv registreerimine enne võistlust ja puhkepäevadel näitas, et stardieelsele_ löögisageduse tõusule, mis real juhtudel tuli i lmsiks juba võistluseelsetel päevadel (vt. joon. 1), kaasnevad muutused südame rütmis. 22 vaatlus­ 71 alusest 13-1 täheldati, et koos südame löögisageduse tõusuga respiratoorne arütmia väheneb. Ülejäänud vaatlusaluste juures võis võistluste eel täheldada respiratoorse arütmia suurenemist (vt. joon. 3 ja 4). Samuti esines juhte, kus respiratoorse arüt­ mia ulatus ei erinenud puhkepäevadel täheldatust. Respiratoorse arütmia suurenemine esines peaasjalikult si is, kui südametege­ vuse stardieelne kiirenemine ei olnud ulatuslik. Nendel juhtudel südame löögisageduse tõus oli keskmiselt vaid 6,0±1,50 lööki min., kuna respiratoorse arütmia vähenemise juhtudel — 11,2±1,41 lööki min. (keskmistevaheline erinevus statisti l iselt usutav). Südame tsükli aegade kronogrammis esinevate nn. pik­ kade lainete kestus enne võistlust osutus lühemaks kui puhke­ päevadel. Respiratoorse arütmia stardieelseid muutusi võis osaliselt seostada hingamise muutustega, kuid selle kõrval omasid oletata­ vasti tähtsust ka toonilise erutusseisundi muutused südame- tegevust reguleerivates närvikeskustes. Lähtudes sellest, näi­ tavad respiratoorse arütmia tõusu ja muutumatuse juhud, et stardieelses seisundis võivad esineda ka parasümpaatil ise pärit­ oluga muutused. O N C H A N G E S I N C A R D I A C R H Y T H M B E F O R E T H E S T A R T O F A S P O R T S C O N T E S T A. Viru S u m m a r y Repeated registrations of the duration of the cardiac cycle before the start of sports contests and on rest-days showed that a rise in the heart rate before the start of a contest (see Table 1), which in a number of cases appeared already on the days preceding a contest (Figure 1). is accompanied by changes in the cardiac rhythm. It was noted that in 13 persons out of 22, who were under observation, the heart rate was corre­ lated with a decrease in respiratory arhythmia (Fig. 2). I t was likewise noted that the rest of the persons under obser­ vation showed a rise in respiratory arhythmia before a start (Figs. 3 and 4). There were also a few cases where the extent of respiratory arhythmia did not differ from what had been observed on rest-days. An increase in respiratory arhythmia as well as lack of change in respiratory arhythmia occurred chiefly in case of non-extensive quickening of cardiac action. In case of a rise in respiratory arhythmia, the increase in the heart rate per minute before a start was on an average only 6.0±1.50 beats, whereas in case of a decrease in respiratory arhythmia it 72 was 11.2± 1.41 beats. (The difference in the mean values is statist ically reliable.) The duration of the so-called long waves in a chronogram of the heart cycle before a start turned out to be shorter than on rest-days (Fig. 5). The changes in respiratory arhythmia observed by us can presumably be related to the changes of tonic excitement in the centres regulating cardiac activity. On the basis of this one can draw the conclusion that a rise in respiratory arhythmia as well as lack of such a rise tend to show that changes of parasympathetic origin can also take place in -conditions prevailing before a start . SISUKORD — ОГЛАВЛЕНИЕ E. Kudu. Muusikalise saate mõjust voimlemisharjutuste õppimisele . 3 Э . К у д у . О в л и я н и и м у з ы к а л ь н о г о с о п р о в о ж д е н и я н а о б р а з о в а н и е д в и ­ гательных навыков при гимнастических упражнениях. Резюме 12 Е. Kudu. Wirkung der musikalischen Begleitung im Gümnastikunterrichi. Zusammenfassung 13 E. Mäepalu. Imiteerivate harjutuste kasutamise põhilised teaduslik-teoree- tilised alused sportlikus treeningus 14 Э. M я э п а л у. Основные научно-теоретические принципы применения имитационных упражнений в спортивной тренировке. Резюме 21 Е. Mäepalu. Die wesentlichen wissenschaftlich-theoretischen Grundlagen für die Anwendung imitierender Übungen im sportlichen Training. Zusammenfassung 22 E. Mõtlik. Portatiivne pneumograaf ja tähelepanekuid selle rakendamisel hingamise iseloomu tundmaõppimiseks ujumisel . . .. 23 Э. M ытли к. Портативный пневмограф и наблюдения за применением его для изучения характера дыхания при плавании. Резюме . . 32 Е. Mõtlik. Portative pneumograph and its application in studying the nature of breathing while swimming. Summary . . . 3 3 S. Oja. Naisujujate stardieelse seisundi iseloomustus 34 С. О я. Характеристика предстартового состояния женщин-пловцов. Резюме 45 S. Oja. Charakteristik des Vorstartzustandes der Schwimmerinnen. Zusammenfassung 45 J. Unger. Aktiivsest puhkusest ja selle rakendamise mõningatest võima­ lustest kergejõustikus 47 Ю . У н г е р . О б а к т и в н о м о т д ы х е и о н е к о т о р ы х в о з м о ж н о с т я х е г о п р и ­ менения в легкой атлетике. Резюме 57 J. Unger. Uber die aktive Erholung und einige Möglichkeiten ihrer Anwendung in der Leichtathletik. Zusammenfassung . . . 5 9 А. Виру. О предстартовых изменениях в сердечном ритме 61 А. Viru. Stardieelsetest muutustest südame rütmis. Resümee . . . . 7 1 A. Viru. On Changes in Cardiac Rhythm before the Start of a Sports Contest. Summary 72 ТАРТУСКИЙ ГОСУДАРСТВЕННЫЙ УНИВЕРСИТЕТ гор. Тарту, ул. Юликооли, 18 ТРУДЫ ПО ФИЗИЧЕСКОЙ КУЛЬТУРЕ, I На эстонском, русском, немецком и английском языках Toimetaja Н. Elken Tehni l i n e t o i m e t a j a Е . V õ h a n d u K o r r e k t o r i d S . K a e r a m a a j a A . P r a v d i n Ladumisele antud 15. V 1961. Trükkimisele antud 12. X 1961. Paber 60x92, l/ 1 6. Trükipoognaid 4,75 Trükiarv 500. MB-07903. Tellimuse nr. 4822. Hans Heidemanni nim. trükikoda, Tartu, Ülikooli tn. 17/19. III. Hind 33 kop. 33 кор.