Tulikalaadsete seltsi kuuluvad peamiselt parasvöötme rohttaimed, kuid leidub ka puid ja põõsaid. Lehed on sageli lõhestunud ja taimes esineb mürgiseid alkaloide. Tolmukaid ja emakaid on tavaliselt palju. Tegemist on ühe primitiivseima seltsiga päriskaheiduleheliste seas. Seltsi kuuluvad suuremad sugukonnad on tulikalised (Ranunculaceae), magunalised (Papaveraceae) ja kukerpuulised (Berberidaceae).

Tulikalised on rohtsed mürgise taimemahlaga taimed. Lehed on sageli lõhestunud, õiekate on 3-8tine, õis on lahklehine ja tomukaid on palju. Sugukonda kuuluvad perekonnad käoking (Aconitum), ülane (Anemone), kurekell (Aquilegia), sinilill (Hepatica), karukell (Pulsatilla), tulikas (Ranunculus), kullerkupp (Trollius) jt. Tulikalised on oma nime saanud ladina keelsest sõnast „Ranunculus" - väike konn, sest enamus taimi kasvab niiskes kohas või suisa veekogu ääres.

Magunalised sisaldavad lisaks alkaloididele ka opiaate. Juhtsoontes voolab alkaloide (oopium, morfiin) sisaldav piimmahl. Erinevalt tulikalistest koosneb nende õiekate 2 tupplehest ja 2 + 2 kroonlehest, tolmukaid 4 või palju. Sugukonnas on 700 enamasti põhjapoolkeral levinud liiki, suurimad perekonnad on lõokannus (Gorydalis) ja magun (Papaver). Siia kuulub ka meie põldudel levinud üheaastane umbrohi harilik punand (Fumaria officinalis).