Eluklbulikke planeete vib olla seniarvatust rohkem.
Rahvusvaheline astronoomide trhm on leidnud veenvaid tendeid, mille kohaselt on kaljused planeedid meie Linnuteel laialt levinud. 
Leicesteri likooli teadlased eesotsas Jay Farihiga jlgisid valgeid kbuseid, kunagi meie Pikesele sarnanenud thtede kokkusurutud jnukeid, ja avastasid, et paljud neist ilmutavad mrke reostatusest raskemate elementide ja vib-olla koguni veega, mis omakorda suurendab maavlise elu leidmise ansse, vahendab PhysOrg.

Valged kbused kujutavad endast rohkem kui 90 protsendi Linnutees leiduvate thtede  nende seas ka meie Pikese  jaoks evolutsiooni lpp-punkti. Kuna kbuse atmosfr peaks koosnema phimtteliselt puhtast vesinikust ja heeliumist, vib arvata, et kui sellest leitakse raskemaid elemente (mida astronoomias nimetatakse metallideks ja mille hulka kuuluvad niteks kaltsium, magneesium ja raud), siis peab tegu olema vliste saasteainetega. Aastakmneid oletati, et reostatud valgete kbuste metallid prinevad thtedevahelisest gaasist.

Farihi ja tema trhm kasutasid digitaalse infrapuna-ruumiseire projekti SDSS (ingl Sloan Digital Sky Survey) raames kogutud andmeid, mis saadi enam kui 100 miljoni teavekeha vaatluste ja miljoni spektraalanalsi tulemusena.

SDSS-i tuvastatud valgete kbuste asukohti, liikumist ja spektreid analsides nitasid Farihi ja trhm, et thtedevahelise gaasi teooria enam ei pde. Enamikul juhtudel, selgus, on peaaegu kindlasti peamiseks sdlaseks planeetide kivised rusud.

Uus uurimus osutab, et vhemalt 3% ja vimalik, et kuni 20% kigist valgetest kbustest on sel moel saastatud, ning et tiendav aines prineb kige tenolisemalt vikestest kiviplaneetidest, millesarnaste mass pole suurem 140 km lbimduga asteroidi omast.

See annab mista, et meie Pikesele sarnaste mtmetega thed, aga ka mnevrra kaalukamad thed nagi Vega ja Fomalhaut konstrueerivad endale Maa-laadsete planeetidega ssteeme. Nii etendavadki astronoomid kiviplaneetide varemeid ja nende ehitustelliseid uurides taeva-arheoloogide rolli.

Teadlased mtsid ka planeedirusude koostist nende keemiliste signatuuride phjal, mis valgete kbuste muidu puhtas atmosfris teravalt esile kerkivad.

Pnev on asjaolu, et mrkimisvrne osa taolistest thtedest on saastatud sellise ainega, mis on sisaldanud vett, mis omakorda tleb ht-teist olulist eluklbulike planeetide esinemissageduse kohta teiste thtede mber. Kui vrthtede orbiidil leidub vett arvestataval osal asteroididest, on meldav, et vhemalt lihtsakoeline elu vib olla levinud kogu meie koduse theparve ulatuses.

Meie Pikesessteemis, kus leidub vhemalt ks vedela veega eluklbulik planeet, koosneb asteroidiv  maa-laadsetest planeetidest le jnud ehitusmaterjal  mitme protsendi ulatuses veest. Meie valgete kbuste uuringud nitavad, et teiste thtede mber tiirlevad asteroidilaadsed kehad on elementaarsel tasandil sarnased. Seega on ka tenoline, et teatud osa mber neist valgetest kbustest on kunagi tiirelnud veekattega ja vib-olla koguni bioloogiliste eluvormidega asustatud planeete, kommenteerib Farihi.