"Kodutud" planeedid vivad Linnuteele iseloomulikud olla.
Kaks rahvusvahelist teadlasterhma on judu hendades leidnud viimaks tendeid seni mrkamatuks jnud eksoplaneetide klassist, mis on oma emathega gravitatsiooniliselt rmiselt nrgalt seotud vi vivad isegi tiesti vabalt avakosmoses hljuda. Vaevalt kaks aastakmmet tagasi ei saanud astronoomid isegi tie kindlusega vita, et teiste thtede mber vivad planeedid leldse tiirelda, kuid nd on avastatud neid le 500 ning parimatel juhtudel on vimalik kindlaks teha nende atmosfrikoostis ja spekuleerida seal valitsevate ilmastikutingimuste le. 
Eksoplaneetide uurimisest on vaieldamatult saanud ks astronoomia teadusharu pioneeralasid, kirjutab ERR.

Kuna leitud eksoplaneedid asuvad lhimatest thtedest 10-500 A (Maa ja Pikese-vaheline kaugus) kaugusel, ei saanud nende leidmiseks kasutada tavaprasemaid lhenemisviise nagu the radiaalkiiruse mtmist. Selle asemel lhtusid trhmad gravitatsiooniltse nhtusest, mida rakendatakse peamiselt tumeaine jaotuse uurimiseks. Kui vabalt hljuv planeet vaatluse all oleva the ette satub, registreeritakse sltuvalt planeedi massist, liikumiskiirusest ning selle kaugusest the suhtes viimase heleduses mrgatavaid kikumisi.

Samas ei saa Poola ja Uus-Meremaa gravitatsiooniliste mikroltse observatooriumite mtmiste alusel tie kindlusega elda, kas avastatud objektid pole thtedega ldse gravitatsiooniliselt seotud, teistes uurimustes ksitlevate Jupiteri-klassi planeetide omaduste phjal saab t autorite phjal seda siiski oletada .