Ajalugu: Aatomituuma avastamine ja tuumafsika sai 100-aastaseks.
Inglise teadusajakirja Philosophical Magazine 1911. aasta mainumbris ilmus Ernest Rutherfordi artikkel Alfa- ja beetaosakeste hajumine aines ja aatomi ehitus (The Scattering of ? and ? Particles by Matter and the Structure of the Atom). Selle kirjat ilmumist vib tinglikult pidada aatomifsika, htlasi tuumafsika snnidaatumiks. 
20. sajandi alguses arvas Inglise fsik Joseph John Thomson, et aatom on midagi rosinakukli taolist  positiivse laenguga saiakera, kus rosinateks negatiivsed elektronid. Srase mudeli lhtekohaks sai negatiivse laenguga elektroni avastamine, milleni judis seesama Thomson, kirjutab Horisont.

Katsed nitasid, et elektronid vljuvad aatomist, on aatomi koostisosad. Et aatom tervikuna on neutraalne, s.o elektrilaenguta, arvati, et aatomis peab olema positiivse laenguga osis, mis tasakaalustab elektronide negatiivse laengu. Lihtsaim oli oletada, et positiivne laeng on aatomikeras htlaselt jaotunud, on rosinakukli sai. Elektronid aga on tipitud kuklisse nagu rosinad, mida arvati kuklis ka liikuvat.

Tnapeva teadmiste valguses vib niisugune ettekujutus nida naiivne, kuid see oli ajalooliselt esimene aatomimudel.

Aine koosnemist lipisikestest aatomitest kahtlustasid juba antiikpetlased, kuid nemad ei mistnud arvata, et aatom koosneb veel viksematest struktuuriosadest, seda enam, et atomos thendab kreeka keeles jagamatut. Oletati kll, et ainete aatomid erinevad kuju poolest.
Thomsoni rosinakukli mudelist lhtus ka Rutherford oma uurimistkaaslastega. Seeprast oligi ta nii llatunud, kui katsetes selgus, et aatomil on tuum.

Phkel keset jalgpallivljakut

Raamatud, sealhulgas ka pikud, on ajapikku kujundanud vra ettekujutuse aatomi mtkavast. Tegelikult viksime aatomituuma kujutleda phklina keset jalgpallivljakut. Jalgpallivljak visualiseeriks siis aatomi mtmeid. Vrdlus on tinglik, sest aatom on kvantssteem ja selle mtmed hgune miste.

Rutherfordi artikkel tugines tema abiliste, Hans Geigeri ja Ernest Marsdeni paaril eelneval aastal sooritatud katsetele. Rutherford soovitas Geigeril ja Marsdenil vaadelda alfaosakeste (heeliumi aatomi tuumade) prkumist lihukeselt, mne aatomi paksuselt kullalehelt. Katsed olid vaevarikkad ja nudsid rmist psivust. Prkeid tuvastati linrkade vlgatuste jrgi, mis alfaosakesed tekitasid tsinksulfiidiga kaetud kilel. Neid jlgiti lbi kilele suunatud mikroskoobi. Et silm omandaks vajaliku tundlikkuse, pidi katsetaja viibima eelnevalt tund-paar pilkases pimeduses.

Kuid see oli tollal ainus viis aatomi sondeerimiseks.
Suur oli uurijate llatus, kui selgus, et mned osakesed prduvad kullakilelt tagasisuunas (vt skeemi). Tsi, tagasiprdujaid oli ksikuid, vaid mned 8000 prke kohta. Kuid hulgiti tehtud vaatlused ei jtnud kahtlust: mned alfaosakesed ei haju kullakilelt krvale, vaid prkuvad sellelt tagasi.

Rutherford on hiljem kirjutanud: See oli minu elu kige uskumatum sndmus. Peaaegu sama uskumatu, nagu oleks siidpaberisse tulistatud 15-tolline mrsk rikoetiga tagasi prdunud, tabades laskjat ennast. Jrele meldes taipasin, et see tagasihajumine peab olema ainsa prke tulemus. Arvutusi tehes veendusin, et midagi sellesarnast vib toimuda ainult juhul, kui suurem osa aatomi massist on koondunud pisikesse tuuma. Just siis tekkis mul kujutlus vikese massiivse, laengut kandva keskmega aatomist.

Rutherford kahtlustas algusest peale, et aatomituum peab peale positiivse laenguga osakeste sisaldama ka neutraalseid. Vastasel juhul lendaks see elektrostaatiliste tuketungide ajel kohemaid laiali. Neutraalsed osakesed tuumas  neutronid  avastas 1932. aastal ks teine inglane James Chadwick (18911974). Nobelistiks sai Chadwick selle avastuse eest 1935.