Amazonases elab suguharu, mil puudub arusaam ajast.
Teadlased vidavad, et hel Amazonase himul ei ole aja kulgemise abstraktset kontseptsiooni. Nimelt puuduvad amondawade keeles aja ja ruumiga seonduvad lingvistilised struktuurid  niteks arusaam  lbi ttamisest. Ajakirjas Language and Cognition ilmunud uurimus nitab, et ehkki amondawad saavad aru sellest, et sndmused leiavad aset ajas, pole neil olemas eraldist mistet selle vljendamiseks. 
Taoline arusaam on vastuokslik ning edasised uuringud peaksid kinnitama, kas sama kehtib ka teiste Amazonase keelte puhul. Esmakordselt sattusid amondawad vlismaailmaga kontakti 1986. aastal. Nd on Suurbritannia Portsmouthi likooli ning Brasiilia Rondonia fderaallikooli uurijad hakanud analsima arusaama ajast sellisel kujul, nagu see esineb amondawade keeles, vahendab BBC.

Me ei vida midagi sellist, et tol rahval puudub ajataju vi et nad elavad vljaspool aega, rhutas Portsmouthi likooli keelepshholoogiaprofessor Chris Sinha. Amondawa rahvas suudab sndmustest ja sndmuste jrgnevusest rkida sarnaselt kigile teistele rahvastele. Mida me nende keeles aga kohanud ei ole, on arusaam ajast kui millestki, mis seisab toimuvatest sndmustest eraldi; neil puudub kujutelm ajast kui keskkonnast, mille sees sndmused ilmnevad.

Amondawa keeles puudub sna aeg; samuti ei kasutata ajaperioode thistavaid termineid nagu kuu vi aasta.

Suguharu esindajad ei rgi enda vanusest, vaid vtavad eri eluperioodidel vi kogukonnas teistsuguse staatuse saavutamisel endale lihtsalt uue nime.

Kige rabavam on aga uurimisrhma kinnitus, et amondawadel puudub aja kulgemise ja ruumis liikumise vaheline kaardistusfunktsioon.

Paljudes keeltes rgitakse minevikusndmustest kui millestki, mis on jnud selja taha, samas kui tulevik asub eespool. Taolise fenomeni kikjaldasus on pannud aluse nn kaardistushpoteesile.

Amondawade keeles sellised konstruktsioonid puuduvad.

Miski ei anna mista, et taoline kaardistamine jks vljapoole selle rahva esindajate kognitiivse suutlikkuse piire, selgitas prof Sinha. Lihtsalt, igapevases elus seda ei toimu.

Amondawade jaoks, kes on omandanud portugali keele  mida juhtub ha sagedamini , pole selliste keeleomaste kaardistuskonstruktsioonide rakendamine mingi probleem.

Trhma hpoteesi kohaselt johtub ajakontseptsiooni puudumine ajatehnoloogia  kalendrissteemi vi kellade  puudumisest, mis omakorda vib olla seotud asjaoluga, et sarnaselt paljudele Amazonase suguharudele on amondawade numbrissteemi ksikasjalisus piiratud.

Nood argumendid ei veena aga Prantsuse riikliku teadusuuringute keskuse CNRS teoreetilist lingvisti Pierre Picat, kes on keskendunud amondawa sugulaskeelele, mida nimetatakse mundurucuks.

Arvestades mulle tuttavat keelelist mitmekesisust, tundub arvude, aja, keelelise ajavormi, meeleolu ja ruumi hlmamine htsesse phjuslikku suhtesse tiesti lootusetu, rkis Pica, nentides, et ehkki vrske uurimus sisaldab kll vga huvitavaid andmeid, ei thenda vimetus demonstreerida ruumilis/ajalise kaardistamise olemasolu veel kaardistushpoteesi kummutamist.

Viksed hiskonnad nagu amondawade oma kalduvad normaalsete ruumiliste suhete vljendamiseks pruukima absoluutseid termineid  viidates niteks konkreetse je asukohale, millega kik samasse kultuuri kuulujad on lhedaselt tuttavad, kasutamata seejuures ldiseid termineid je vi jekalda kohta.

Taoliseid absoluuttermineid ei ole hlbus hlmata aja kulgemise kirjeldusse.

Kui snavara on absoluutne  vee juures, lesvoolu, allavoolu, jne , ei saa seda lihtsalt kasutada muudes valdkondades, mistttu sellisel puhul ei saa kasutada ka kaardistushpoteesi, tles ta.

Teisisnu: ehkki amondawad ise vivad end tajuda lbi aja liikumas ning olvata aja ruumilisi asetusi, ei pruugi nende keel seda ometi ilmsel viisil vljendada.

Konflikti vib lahendada edasine uurimist, arvas prof Sinha.

Me sooviksime minna tagasi ja kontrollida seda enne, kui keel tielikult kaob  enne, kui suurem osa elanikkonnast on kasvanud les kalendrissteemist teadlikuna.