kskikne suhtumine asendamatusse valvessteemi ehk ketikoerte piinarikas elu.
Eesti Loomakaitse Seltsile on 2011. aasta nelja esimese kuuga laekunud 169 teadet loomade vrkohtlemise kohta, millest 71% moodustavad koerte suhtes toime pandud lubamatud teod: halvad pidamistingimused, hlgamised, tapmised. Kogutud statistika nitab, et iga pev saabub Eesti Loomakaitse Seltsile vhemalt ks teade hooletust koeraomanikust, kes on oma lemmiku jtnud vajaliku liikumisruumi, varjumisvimaluse ja toiduta vi keti otsa surema. 
Eestis on endiselt valitsevaks probleemiks just ketikoerte halvad pidamistingimused. Ajast aega juurdunud arusaam, et ketikoer suudab asendada tipptasemel valvessteemi, on endiselt laialt levinud. Sadade koeraomanike meelest on tiesti normaalne pidada koera 1-2 meetrise keti otsas, temaga mitte tegeleda, mitte jalutamas kia ja kui koer kurjaks muutub, siis ta kaugemasse aianurka jtta, kus ta neb kord pevas kaikaga toidukaussi ettelkkavat inimest, vahendab Roheline Vrav.

Tihti on ketis peetavad koerad alatoitumuses ja varjumisvimaluseks olevad kuudid ei vasta mingitele nuetele (niteks on leitud koeri, keda on sunnitud elama pappkastis, klikupuuris, auklikus roostes metallvaadis, kanalisatsioonikaevus) vi puuduvad sootuks. Ainuksi koerte vrkohtlemise ja halbade pidamistingimustega seoses on Eesti Loomakaitse Selts selle aasta jooksul teinud ligi 40 avaldust Veterinaar- ja toiduametile, kellel on igus ja kohustus kontrollida loomade heaolu ja pidamistingimustingimuste nuetekohast titmist.

Veterinaar- ja toiduameti inspektoritel on igus pidamistingimuste nuete vastu eksinud loomaomanikele teha ettekirjutusi, mrata trahve ja vtta loomi ra. Sellel aastal on ELS koosts Veterinaarkeskuste ja varjupaikadega ra vtnud loomi neljal korral.

Enamikel juhtudel on ELS-i liikmed kinud vabatahtlikkuse alusel ise kohal, omanikega vestelnud, pranud thelepanu puudustele, teinud selgitustd jne. Tihti piisab juba vestlusest ning omanikud parandavad oma looma pidamistingimusi ja krvaldavad puudused.

Seda on raske elda, kas peale ametnike kohalkiku ka suhtumine oma loomasse muutub vi krvaldatakse puudused hirmust, et avalikkus ja sbrad-tuttavad saavad teada, milline vljastpoolt korralik inimene tegelikult on. Pigem tegeletakse loomaga endiselt vhe, sest koerte ketispidajad on enamasti madala emotsionaalse intelligentsustasemega ja sedavrd rohkem kivistunud arusaamadega inimesed, kelle koeravtmist ei ole ajendanud mitte soov saada spra, vaid kasu  majalukku, enese eksponeerimisvahendit, aretuslooma vms.

Hirm avalikkuse hukkamistu ees kll paneb teda kuuti muretsema, kuid ketispidamise asemel koera koolitamine tundub liialt ebamugav, tlikas ja mttetu.

Aga milliseid elementaarseid reegleid peaks ks koerapidaja teadma, kui soovib oma parimat spra ketis pidada Vljavte lemmikloomade pidamise nuete mrusest:

Lhtuvalt looma liigist ja vanusest, tuleb talle vimaldada: kohases koguses sta ja joogivett, sobiv hooldus, vajalik ravi, keskkond, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust, muu looma terviseks ja heaoluks vajalik.
Koerale tuleb tagada vimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti.
Aasta ringi vib ues pidada vaid sellist koera, kes on kohastunud pidevaks ues olemiseks.
Ketis peetava koera kaelarihm ei tohi olla metallist ega poov.
Kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi 10 m ulatuses ja vhemalt 2 m laiuti kummalegi poole.
Kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vhemalt 40 m2 ulatuses.
Kui koera kett on metallist, siis peab keti ja jooksutrossi vi muu sobiva vahendi henduskoht olema sellisest materjalist, mis koera liikumise ajal ei tekitaks koera hirivat heli.
Koera kett peab paiknema nii, et oleks vlistatud selle keerdumine puu vi muu eseme mber.
Vlistingimustes peetaval koeral peab olema kuut ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv muu ruum vi ehitis.
Kuudi suurus, ehitus ja varustatus peavad olema koerale sobivad. Kuudi seinad, katus ja prand ei tohi tuult lbi lasta ning peavad vajaduse korral olema varustatud
soojusisolatsiooniga. Kuudi phi peab asuma maapinnast krgemal.
Kuudi sissepsuava peab sobima seal peetava koera suurusega ning ei tohi phjustada koera vigastumist. Sissepsuava varustatakse vajaduse korral sobiva kattega, mis kaitseb koera ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.
Kuudi prand tuleb hoida puhta ja kuivana.
Koeral peab kuudis olema magamisalus.