hel vi teisel phjusel on pea 60 protsenti Euroopa Liidu liikmesmaadest (aga eelkige Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa) hakanud pidama kliima soojenemist heks tsisemaks lhiaegade probleemiks maailmas. 
Euroopa suurriikide taktikepi all on nii europarlament kui ka Euroopa Liidu Nukogu saavutanud nii kliima- kui energiapaketi osas kokkuleppe, mida meie he liikmesmaana peame titma.

Aastaks 2020 tuleb tagada kasvuhoonegaaside vhenemine 20 protsendi vrra, energiathususe tstmine 20 protsendi vrra ja 20 protsendi energiavajaduste katmine taastuvate energiaallikatega. Vrdlusaastaks on aasta 1990. EL-i keskkonnaministrid on kokku leppinud selles, et, hoidmaks kliima soojenemist paari kraadi piires, tuleb kasvuhoonegaaside hulka vhendada lemaailmselt 50 protsenti. Peamiseks vahendiks CO2 emissiooni krpimiseks on kauplemine Euroopa emissioonibrsil.
Omanike Keskliit: Eestisse tuleb ehitada tuumajaam.
Kik elektrienergia tootjad peavad ostma alates 2013. aastast kogu vajaliku emissioonikvoodi oksjonilt. Seetttu lisandub CO2 hind otseselt elektrihinnale, muutes nii elektritootmise fossiilsetest ktustest oluliselt kallimaks. Seoses elektrituru avamisega 2013. aastal (ajal, mil Narva elektrijaamades toodetava elektri omahind on 43 senti/kWh ja niteks phjamaades 60 senti/kWh) on meid hvardamas peatne elektrihinna tus.

Arvestades ka seda, et 2013. aastal kivitub EL-i emissioonikaubanduse kolmas faas, mille raames peab Eesti Energia (edaspidi EE) plevkivist elektri tootmiseks ostma Eesti riigi kest 30 protsenti vajaminevast emissioonikvoodist turuhinnaga, on phjust arvata, et ka see tuleb tarbijal kinni maksta. Kuid see pole veel kik.

EE enda arengukavas kuni aastani 2018 on kavas kehtestada kigile tarbijatele nn julgeolekumaks. See oleks maks justkui selle eest, et EE tagab kigile tarbijatele vajaliku energiaressursi igal ajal. Muide, edaspidi kasvab turuhinnaga ostetava kvoodi osakaal 10 protsenti aastas, nii et aastal 2020 tuleb osta kogu vajaminev CO2 emissioonikvoot ties mahus turuhinnaga.

Mrgatava elektrihinna tusu prast ei ni valitsus meil siiski muret tundvat. EOKL on selle prast mures.

Eesti energeetiline seis

Eesti energeetika selgroog on olnud plevkivi, mis jb selleks kigele vaatamata ka lhitulevikus. Oleme ainus riik maailmas, kus le 90 protsendi elektrist toodetakse plevkivist.

Tsi, plevkivi on vilets ktus. Europarlamendi tellitud plevkiviuuring nitas, et plevkivis olevast energiast juab kodusesse lambipirni kigest 14 protsenti, lejnud lendab korstnasse ja takerdub traatidesse. Sellest saab ka kolm korda vhem energiat kui kivisest ja selle pletamisega kaasneb palju tuhka ja husaastet CO2 nol.

Vaatamata eeltoodule annab plevkivi meile teatava energiajulgeoleku. Plevkivivaru on meil suur: prognoosvaru umbes kaheksa miljardit tonni, millele lisandub veel tielikult uurimata Tapa maardla ligikaudu kolme miljardi tonniga. Kuid Eestis leidub lisaks praegu kasutatavale kukersiidile ka teine plevkivi  diktoneema kiltkivi, mille kttevrtus on veelgi madalam, keskmiselt 1400 kcl/kg ehk niisama suur kui seda on kukersiidi alampiir. Kuid sellest edaspidi.

Praegu kehtiva maapue seadusega on plevkivi kaevandamisele seatud piirang 20 miljonit tonni aastas. Kahjuks pole plevkivi ahju ajamisele seni veel alternatiivi (vaatamata sellele, et plevkivist li tootmine on selgelt majanduslikum). Seetttu nnestus meil ka EL-i liitumislbirkimistel saavutada elektrituru avamise edasilkkamine aastani 2013, mil Narva elektrijaamade renoveerimiseks vetud laenud peaks olema tagasi makstud ja seal toodetav elekter konkurentsivimeline.

Pea 95 protsenti Eestis tarbitavast elektrienergiast tuleb Narva plevkivielektrijaamadest, mille koguvimsus on 2350 MW. Tnaseks on nii Balti kui Eesti elektrijaamas ks energiatootmisblokk le viidud keevkihtpletustehnoloogiale, mis vastab tnapevastele nuetele ega saasta keskkonda sellisel kujul kui tolmpletuskatlad.

Aastaks 2015 on kavas juurde ehitada kaks keevkihtpletustehnoloogiaga energiablokki koguvimsusega 600 MW. Seega peaks aastaks 2015 olema kasutusel neli kaasaegset energiaplokki koguvimsusega 1000 MW, millest jb aga talvel tenoliselt vheks. Samal ajal ei saa neid krgete saastetasude tttu kasutada aastaringselt.

Praegu lisandub Narva elektrijaamadele veel energiaressurss Irust 150 MW, Kohtla-Jrvelt 45 MW, tuuleenergiast 35 MW ning hdroelektrijaamadest jt energiaallikatest 40 MW. Kuid juba aastal 2015 jb meil energiavimsust puudu ca 1000 MW.

Plevkivi alternatiiv on tuumaenergia

Tnu stabiilsele plevkivienergeetikale on olukord elektri tootmise ja jaotamise osas seni olnud hea, kuid saastemaksude karmistamine nuab plevkivile alternatiive. Selleks on kahtlemata taastuvenergia kasutuselevtt teatud piires, kuid ei maksaks ra unustada kogu maailmas kasutusel olevat tuumaenergeetikat.

EOKL hinnangul pole Eestil muud valikut, kui vtta ka meil kasutusele tuumaenergia. Parem, kui omamaine, sest nagu nitab lhiajalugu, vra peale ei saa loota. Selles osas on juba Eestis algust tehtud, eelkige tnu akadeemik Anto Raukase entusiastlikule ja laiaulatuslikule selgitustegevusele.

Kahjuks siiski venib kik riikliku otsustamatuse tttu lubamatult kaua. Valitsejate suutmatuse peab aga kinni maksma koduomanik.

On ilmselge, et vajame riiklikku energianukogu  energeetika juhtimiseks ei piisa riigikogu majanduskomisjonist ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. See peaks koosnema spetsialistidest, kes on asjatundjad valdkonnas, mis hlmab suurt hulka energiapoliitilisi teemasid, nagu energiakandjate ja tootjate paljusus, energiasst ja keskkonna hoid, energiatootmise hajutamine, elektri ja soojuse koostootmine, varustuskindlus ja hind, riigi energeetilise sltumatuse kindlustamine, hinemine Euroopa htse gaasi- ja elektrivrguga jpm.

Me ei saa lubada, et riigi energiapoliitikat juhib ja suunab EE, kelle lesandeks olgu elektri ja soojuse tootmine, mk ja kohale toomine tarbijatele, energiassteemide rajamine ja hooldus ning ssteemihalduri roll. EE on ikkagi ennekike kasumit taotlev aktsiaselts, mille eesmrgiks on kasumi saamine, elektrienergia mk suurtes kogustes ja vimalikult kallilt. Aga koduomanikest rahva mured erinevad EE muredest, sest viimane ei ole huvitatud odava elektri mmisest tabijale ja selle kokkuhoiust.

 