	Euroopa esimene superlaser rajatakse Praha lhistele.
EL-i prioriteetide loendis on tugeva jalgealuse saavutamine ja silitamine nii Euroopa kui kogu maailma tehnoloogiaturgudel thtsal kohal. Seda eesmrki peaks aitama saavutada rmus-valgustaristu projekt ELI (ingl extreme light infrastructure), millele on EL-i seitsmenda srestikprogrammi (FP7) eelarveliinist eraldatud 6 miljonit eurot, vimaldamaks rajada sellise vimsusega laserit, mis suudab footoneid elektroni-positronipaarideks rebida. 
Ida-Euroopasse ehitatakse kokku neli livimsat laserit (esmalt ehitatakse valmis kolm; neljas on kavandatud kaugemasse tulevikku). Esimene superlaser, mis hakkab paiknema Tehhi pealinna Praha lhedal, peaks kndima eksavatt-klassi, mis thendab, et see kujuneb umbes sada korda vimsamaks seadmetest, mida kasutatakse praegu.
Projektipartnerid rhutavad, et eelkige kujutab ELI endast teaduslikku triista. Taoliste superlaserite roll vib kujuneda vtmethtsaks uute vhidiagnostika ja -ravimeetodite vljattamisel, aidates samas kaasa parema arusaamise tekkimisele molekulaarbioloogiast ja nanoteadusest. Samuti viks livimsate laserite abil lahendada terve hulga probleeme, mis praegu vaevavad keskkonnakaitsjaid  niteks, mida teha tuumajtmetega.

Tehhi allikad on osutanud, et ELI-laseri projekti meelitamine riiki oli keeruline vljakutse, kuna Tehhiga vistles laseri asukohamaa positsiooni prast veel viis riiki.

Tnu projektile ELI kujuneb Tehhi aga oluliseks tegijaks optiliste ja footon-uuringute vallas. Viimase kmnendi vltel on too ELi-i liikmesriik olnud koduks tppis-automaatssteemile PALS (ingl Precision Automated Laser Signals), hele Euroopa kige tipptehnoloogilisematest laserssteemidest.

Kava kohaselt alustab superlaser nelja aasta prast td Doln? B?eany linnas Prahast luna pool. Laser emiteerib lilhikeste ja mrkimisvrselt suure energiaga osakeste- ja kiirguskiiri.

Jrgmiste superlaserite koduriikideks on valitud Ungari ja Rumeenia. Allikate kinnitusel keskendub kumbki projekt uurimisvaldkondade laiale spektrile. Kik projektid kokku peaksid aga viima neljanda superlaseri rajamiseni, mille vimsus kujuneb kigi kolme varasema omast kaks korda suuremaks. Too neljas superlaser suudab tunnis toota kuni 200 petavatti energiat, mis ekspertide hinnangul on laserite vimsuse teoreetiliseks piiriks.

Kogu projekti hinnaks kujuneb allikate osutusel 700 miljonit eurot. ELI, mida koordineeritakse Prantsusmaa riiklikust teadusuuringute keskusest CNRS, koondab ligi 40 teaduslikku ja akadeemilist institutsiooni 13 EL-i liikmesriigist ning hlmab kolm haru: 1) likrge energiaga vljade teadus, mis uurib laserkiirguse ja aine interaktsioone energiavahemikus, kus relativistlikud fsikaseadused peaksid kehtivuse kaotama; 2) atosekund-laseriteadus, mille eesmrgiks on aatomite, molekulide, plasmade ja tahkiste dnaamika temporaalsed uuringud atosekundi-vahemikus; ning 3) krgenergeetilised kiireuuringud, mis keskenduvad lilhikesi krgenergeetilise kiirguse impulsse ning valguse kiirusele lhedaste kiirustega impulsse rakendavate erikiirejoonte arendamisele ja kasutamisele.

Projektile annavad toeka panuse Bulgaaria, Tehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Ungari, Poola, Portugal ja hendkuningriik.