Keskkonnamõju

iDevice ikoon

Maagaasi kasutamist peetakse keskkonnaohutumaks, võrreldes söe ja nafta kasutamisega.

Maagaasi kasutamisega kaasneb märgatavalt vähem heitmeid ja jäätmeid võrreldes teste fossiilsete kütuste põletamisega (tabel 3): maagaasi põletamine põhjustab atmosfääris peamiselt CO2, lämmastikoksiidide ning põlemata jäänud metaani emissioone.

Tabel 3. Saasteühendite emissioonid atmosfääri maagaasi, nafta ja kivisöe põletamisel
 

Erinevate kasvuhoonegaaside potentsiaalse pikaajalise mõju iseloomustamiseks töötati 1990.a välja näitaja globaalne soojenemispotentsiaal (GWP - Global Warming Potential), mis näitab gaasi suhtelist kasvuhooneefekti tekitavat mõju võrreldes CO2-ga (tabel 4). Metaani kontsentratsioon atmosfääris on märgatavalt madalam kui süsinikdioksiidi sisaldus, samuti on metaani eluiga atmosfääris kõigest kümme aastat, kuid selle aja jooksul neelab ta 20-25 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid terve sajandi jooksul. Seega metaan seob atmosfääris enam energiat ja on ühikulise kontsentratsiooni kohta palju tugevam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid.

Vaadates 20-aastast perioodi on sama koguse metaani globaalne soojenemispotentsiaal 62 korda suurem kui süsinikdioksiidil, 100-aastase perioodi jooksul ligikaudu 20 korda suurem ja 500-aastase perioodi jooksul 8 korda suurem. Tabelis 4 on toodud ka mitmete teiste gaaside potentsiaalne toime kasvuhooneefektile: näiteks selgub, et dilämmastikoksiidi emissioon atmosfääri põhjustab 100-aastase perioodi vältel umbes 300 korda suuremat kasvuhooneefekti, kui sama koguse süsinikdioksiidi eraldumine. Globaalse soojenemispotentsiaali leidmisel arvestatakse gaasi viibeaega atmosfääris ja seetõttu kiiresti lagunevate (hajuvate) gaaside korral saadakse madalam GWP väärtus võrreldes pika elueaga gaasidega.

Tabel 4. Kasvuhoonegaaside eluiga atmosfääris ja globaalne soojenemispotentsiaal
 

*Süsinikdioksiidi viibeajad atmosfääris sõltuvalt sellest, kuidas võetakse arvesse CO2 lahustumist maailmameres.

Maagaasi ammutamise ja kasutamisega seotud veeheitmed tekivad peamiselt vaid juhul, kui maagaasi põletavad seadmed vajavad vesijahutust. Viimane eeldab vee ammutamist lähedal olevatest veekogudest ning selle hilisemat tagasijuhtimist sinna. Protsessi käigus mõjutatakse veekogudes paiknevaid ja elutsevaid organisme.

Maagaasi ammutamine ning maagaasil töötavate jaamade ehitamine rikub piirkonna looduslikku seisundit ning mõjutab negatiivselt vastavas piirkonnas paiknevaid ja elutsevaid elusorganisme. Lisaks puuraukude rajamisele rikutakse loodust ning maastikku ka torujuhtmete paigaldamisega, et maagaasi tarbijateni transportida. Samuti rajatakse torujuhtmeid ka veekogude põhja, pöörates segamini põhjakihid ning suurendades ohtu põhja sadestunud saasteühendite retsirkulatsiooni ülemistesse veekihtidesse (eriti aktuaalne Läänemere puhul). Õnnetuse korral võtab ka aega, enne kui jõutakse lekkiva või purunenud torujuhtme juurde. Seetõttu võib olla tarne tarbijani seisatud pikemaks ajaks.

Maagaasi torujuhe. Autor Ulrichulrich (CC-BY-SA-3.0), http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pipline_Erdgas_800.JPG


iDevide ikoon Küsimus

Miks peetakse metaani kasvuhoonegaasiks?