Mängides mitmesuguste esemete ja leludega, õpivad lapsed tundma esemete omadusi ja funktsioone. Nukumängud ja mängud erinevate esemetega on väga olulised väikelapseeas sõimerühmas, kus nende eesmärgiks on äratada huvi mängimise vastu üldse ja saada ka erinevate vahenditega mängimise kogemusi.

Mängud nukuga ehk nukumängud on omased väikelastele sõimeeas. Tavaliselt osaleb mängus üks kuni kolm last ning õpetaja juhendajaroll mängus on suhteliselt suur. Nukumänge peetakse väga oluliseks mitmel põhjusel. Kõigepealt õpib laps mänguvahenditega matkima mitmeid toiminguid, mida ta on ise näinud või kogenud, näiteks söömine, riietumine, jalutamaminek, magamapanek. Teiselt pool on selline mängudes kujutatav maailm lapsele lähedane ja huvitav. Nukkudele lisaks võib kasutada mitmeid muid mänguasju- koer, karu, jänes jt. Järk- järgult võib mängu rikastada mitmete täiendavate mänguvahenditega, nt nukunõud, rõivad, mööbel jne. Pikkamööda võib mängudesse lisada ka asendusmänguasju nt kuubik seebi asemel, kepp lusika asemel. Mängusituatsiooni võib laste jaoks luua ka õpetaja.
Järk- järgult laste mängud pikenevad, sisaldades endas kahte kuni kolme mänguepisoodi. Nt kodumäng on seotud lasteaia, kaupluse, tänaval liikumise episoodiga. Samuti suureneb kõne kui tegevuste asenduse tähtsus laste mängudes.

Erinevate esemete ja leludega mängitavate mängude eesmärgiks on eelkõige arendada laste sensoorseid võimeid. Neis mängudes õpetatakse lapsi tegelema erinevate esemetega (karbid, nukud, püramiidid, kuubikud) ja tundma esemete erinevaid omadusi (värvust, vormi, suurust). Lapsed saavad teada, et mõned esemed on kõvad, teised pehmed, mõned esemed võivad kergesti puruneda, teiste kuju võib kergesti muuta. Mängides esemetega, võib kuulda erinevaid helisid ja hääli. Kuna esemed on erineva vormi ja suurusega, siis õpivad lapsed neid omavahel võrdlema, leidma nende ühiseid ja erinevaid omadusi. Lapsed õpivad erinevate meelte, nt kompimise, maitsmise, haistmise abil tundma esemete erinevaid omadusi. Põhiline nende mängude juures on, et õpetaja kõneleks sellest, mida tehakse, ja teiselt poolt suunaks lapsi ka oma mõtteid kõnes väljendama. Sellistes mängudes suureneb laste keskendumisvõime ja tahe saavutada eesmärk, samuti tunnevad nad rohkem rõõmu tulemustest. Soovitav on neid mänge seostada laste liikumisega, laulu ja muusikaga. Nt otsitakse ruumis teatud värvi esemeid või mänguasju ja seejärel lauldakse laul leitud mänguasjast.

Allikas:

• Ugaste, A. (2005) Laps ja mäng. Laps ja lasteaed- lasteaiaõpetaja käsiraamat. Atlex.