Eesti keele õigekirjutus on tihedasti seotud õigehääldusega: igale häälikule vastab kirjas kindel häälikuline väärtus ja kõiki häälikuid püütakse kirjas võimalikult täpselt tähtede abil edasi anda. Ometi ei erista eesti ortograafia palatalisatsiooni (peenendatud kaashäälikuid), näiteks jäme pal´k – kõrge palk; noot´, noodi – noot, nooda. Õppematerjalis "Palatalisatsioon eesti keeles" antakse ülevaade hääliku peenendamisest eesti omasõnades, tuletistes, võõrsõnades ja mõningates murretes. Samuti jagatakse nõuandeid, kuidas vältida vigu palataliseerimisel. Teoreetilisi teadmisi kinnistatakse praktiliste ülesannete abil – et eesti keele kõnelejad jõuaksid lähemale normeeritud ühishääldusele.

Õppematerjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks, aega kulub umbes neli tundi. Omandatud teadmisi saavad õppijad kontrollida erinevate ülesannete ja enesetestide abil.