Tuumareaktorite tüübid
Tehnoloogiliste uuenduste, säästlikkuse, efektiivsuse ja turvalisuse alusel jaotatakse tuumareaktorid nelja põlvkonda, kusjuures põhiosa praegu kasutusel olevatest reaktoritest kuulub teise põlvkonda. Kolmanda põlvkonna reaktorite puhul on oluliselt tõstetud nende passiivset ohutust - avarii korral on reaktor disainitud viisil, et passiivsete meetmete rakendamisel lõpetab reaktor ise töö. Oluliselt kütusesäästlikumad ning väiksemas koguses ja vähemohtlikke radioaktiivseid jäätmeid tootvad neljanda põlvkonna reaktorid ei ole tööstuslikus kasutuses, kuid see võib muutuda käesoleva sajandi keskpaigaks (vaata skeemi).
Mõningad kasutuses olevad II põlvkonna reaktorid:
- surveveereaktor PWR (Pressurized water reactor) ja WWER (Water-cooled water-moderated power reactor),
- keevveereaktor BWR (Boiling water reactor),
- surveraskeveereaktor PHWR (Pressurized heavy water reactor) või CANDU,täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR (Advanced gas-cooled reactor),
- kergevee grafiitaeglustiga reaktor RBMK (High power channel-type reactor).
Tuumareaktorite põlvkonnad (Gen) ning areng ajaskaalal.
Autor Lcolson põhjal, http://commons.wikimedia.org/wiki/File:GenIVRoadmap.jpg?uselang=et
Lisaks arendatakse tooriumil töötavaid reaktoreid, kuna maailma tooriumivarud on suuremad uraanivarudest ning vastava tehnoloogia väljaarendamine kommertskasutuseks võimaldaks tuumaenergeetika jätkusuutlikkust parandada. Samuti töötatakse selle nimel, et lähima paarikümne aasta jooksul võtta kommertskasutusse fusioonireaktorid.