Järgnevates lausetes leidub mina- või meie-vormi:

mulle
Aga nad olid päris ja läksid päriselt ära, meeldis see mulle või ei.

ma, märkasin
Ainult aknaid ma märkasin.

ma, ehmatasin, vaatasin, märkasin
Igatahes ma ehmatasin, vaatasin ringi ja märkasin siis kuurihämaruses midagi valget.

ma, läksingi
Igatahes sellepärast ma sinna läksingi.

nägin, ma
Järsku nägin ma silmanurgast midagi liikumas.

Kangutasin, ma, sain
Kangutasin ukse lahti, see käis päris raskelt, ning ma sain paberi kätte.

mu
Kaunis melodramaatiline, jah, ent kuna kõik mu ümber oli omandanud teaterliku tragikoomilisuse, tundus see paslik.

Kobasin, nägin
Kobasin käsikaudu ringi, kui silmad ära harjusid nägin, et nurgas on puuriit ja kahe halu vahele on litsutud veel üks paber.

mu, me, käisime
Kunagi elas ühes nendest majadest mu sõber, me käisime tal sageli külas ja sealtkaudu sai kõige kiiremini tema juurde.

Ma, arvan, ma
Ma arvan, et see oli tuul, aga ma ei tea enam päriselt.

Ma, astusin
Ma astusin läbi aia maja poole.

Ma, astusin, nägin
Ma astusin lähemale ja nägin, et see oli naelaga seina külge löödud paberilipik, mis tuule käes võbeles.

Ma, ma, tahtsin
Ma ei läinud otse koju, sest ma tahtsin enne ärasõitu veel ringi kõndida ja oma linnaga hüvasti jätta.

Ma, ma, sirutasin, kukkusin
Ma ei pidanud enam vastu, ma sirutasin käe ja kukkusin pea ees pöörisesse.“ Klara pidas pausi.

Ma, mina, pidasin
Ma ei uskunud seda lugu, aga sellel polnud tähtsust, mida mina üksinda tõeks pidasin.

Ma, mäletan
Ma mäletan linnast lahkumise päeva üsna hästi.

Ma, olen
Ma olen hiljem toonaseid ajalehti sirvinud, aga võimatu on aru saada, kust algas kuulujutt, et veesüsteemides levib mürk.

Ma, olen
Ma olen üsna kindel, et tibutas.

Ma, suitsetasin
Ma suitsetasin mäest alla kõndides.

Ma, vinnasin, hüppasin
Ma vinnasin end müürile ja hüppasin teisele poole.

Minu, pidin
Minu bussipilet oli hilisõhtuks ja mõni minut pärast keskööd pidin linna selja taha jätma.

märkasin
Pead tõstes märkasin, et ühe boksi uksele on samuti kinnitatud paber.

mind, mul
Sa võib-olla ei usu mind, aga mul on sõna-sõnalt peas, mis seal kirjas oli.

ma, arvan, kõndisin, olin
See on pikk tänav, ma arvan, et ma kõndisin seda päris kaua ja olin ilmselt üsna mõtteisse vajunud.

Mul
Seesama teise linna arst ütles telekas: „Me ei tea, mis see on.“ Mul jäi see meelde, sest nüüd ta vaatas otse kaamerasse, mitte üle fotograafi õla.

Seisin, vaatasin
Seisin tol õhtul limonaaditehase vaateplatvormil ja vaatasin, kuidas autode voor linnast välja voolab.

Sikutasin, pidin
Sikutasin selle välja, pidin ukse juurde astuma et näeks lugeda.

Tahtsin
Tahtsin vist jälle seal üksinda olla.

ma
Tekst oli kirjutatud käsitsi, musta tindiga, aga midagi rohkemat ei oska ma paberi kohta öelda.

ma
Tuttavaid ma enam ei näinud.

ma
Tähendab, ma ei saanud palju tähele panna.

Vaatasin, nägin
Vaatasin otsivalt enda ümber ringi ning nägin järgmist paberit puukuuride viimase boksiukse juures, see oli ukse ja piida vahele kiilutud.

Valisin
Valisin mäejalamil vasaku põiktänava, selle, mis viib lõpuks tupikusse.

mul
Või meenutas see midagi paremat ja ehtsamat, kui mul too hetk oli.

mulle
Võib-olla on see tobe, aga see koht meenutas mulle kodu.

jõudsin, ma
„See on aare soolauka põhjas“, jõudsin ma veel mõelda, aga sellele enam mitte, mis juhtub nendega, kes aardeid soo põhjast üles tõmbavad.