D Keelekümbluse efektiivsus võõrkeele õppemeetodina ühe näite tulemuste põhjal Uurimistöö Juhendaja: Aive Roots Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1.

Keelekümblusega seotud teooriad 6 1.1.

Teise tasemetesti tulemused 22 Kokkuvõte 25 Summary 28 Kasutatud allikad 30 Autorideklaratsioon 34 Sissejuhatus Uurimistöö seisnes töö autori saksa keele oskuse ja selle arenemise jälgimises kolme kuu vältel, kui autor kasutas saksa keele õppimiseks keelekümbluse keeleõppemeetodit.

Uurimisprobleemiks oli, et kas võõrkeele õppimine, kasutades õppimiseks ainult õpitavat võõrkeelt (ehk kasutades keelekümbluse meetodit [2]) ja pidevat kokkupuudet õpitava keelega oleks efektiivne meetod keele omandamiseks ning et kas uuritava katse ja keeleõppega seotud kogemused vastavad varasematest uuringutest püstitatud keeleõppe teooriatele.

Mida paremad olid tulemused katsejärgse tasemetesti erinevates osades võrreldes esimese tasemetesti osadega, seda efektiivsem oli keelekümbluse meetod uuritava puhul.

Hüpoteesiks oli, et olnud kolme kuu jooksul pidevas kokkupuutes saksa keelega, on teises ehk katsejärgses tasemetöös igas valdkonnas (kuulamises, lugemises ja grammatikas) saavutatud tulemused kõrgemad võrreldes esimese, katse-eelse tasemetöö tulemustega, ning et kõik keeleõppele ja keelekümblusele omased teooriad kehtivad ka uuritava puhul.

Varasematest teaduslikest uurimustest (nt. Curtain & Dahlberg, 2010; Genesee & Jared, 2008) keelekümbluse meetodi efektiivsuse kohta on jõutud selgusele, et keeleõppijad, kes kasutavad keeleõppeks keelekümbluse meetodit, on võimelised omandama õpitava keele ja mõistma saadud informatsiooni sisu ilma, et peaksid õpitavat keelt eraldi keeletundides õppima [4, lk 160].

Koolitundides keelekümbluse kasutamise efektiivsuse kohta leiti, et keelekümbluse meetodit kasutavad õpetajad annavad tihti õpilastele edasi uusi keeleteadmisi sellega, et nad seovad õpilaste jaoks uue informatsiooni varasemalt teadaolevaga ning julgustavad õpilasi õpitavas keeles omavahel suhtlema [4, lk 160].

Lisaks on võrreldud keeletaseme testide tulemusi hispaania ja prantsuse keelt õppivate keeleõppijate puhul, kus üks grupp õppis valitud keelt keelekümbluse meetodiga ning teine grupp õppis keelt traditsioonilise ülesannetel põhineva keeleõppemeetodiga [4, lk 160].

Tulemustest selgus, et keelekümbluse meetodit kasutavad õppijad saavutasid tasemetestides tüüpiliselt paremad tulemused kui ülesannetel põhinevat õppemeetodit kasutavad keeleõppijad [4, lk 160].

Lisaks oli ka keelekümbluse õppemeetodit kasutavate õpilaste keskmine hinne tüüpilisest kõrgem [4, lk 160].

Keelekümblusega seotud teooriad Töö autor pidas ka oluliseks uurida keelekümblusega seotud teooriaid ning jälgida, kas teooriad kehtisid ka uuritava katse puhul.

Lisaks on oluline teha vahet keelekümbluse õppemeetodil ning ülesannetel põhineval keeleõppemeetodil.

Keelekümbluse õppemeetod oli uurimistöö raames defineeritud kui mittesihilik, alateadlik keele omandamine [5, lk 2] kasutades keeleõppeks õpitavat keelt, ning uuritav kasutas seda meetodit, olles oma kolme kuu pikkuse katse jooksul pidevas kontaktis õpitava võõrkeelega.

Uuritav kasutas ja uuris oma katse vältel saksa keele õppimiseks peamiselt keelekümbluse õppemeetodit, kuid katse esimese kahe kuu jooksul toimus uuritaval keeleõpe ka saksa keele tunnis, kus uuritav kasutas ülesannetel põhinevat keeleõppemeetodit lahendades erinevaid ülesandeid ja harjutusi.

Tuleb ka ära mainida, et ka keeleõppetunnid sisaldasid keelekümbluse elementi, kuna õpetaja kasutas õpilastega suhtlemiseks õpilaste poolt õpitavat keelt.

Keelekümbluse ja keeleõppega seotud esimene teooria, mille kehtivust uuritav jälgis oma katse vältel, oli see, et kui võõrkeele õppimise eesmärgiks on saavutada võõrkeeles emakeelerääkija keeleoskuse tase, siis tüüpiliselt õnnestub keeleõppijal see eesmärk poolikult [5, lk 15].

Ükskõik, kui palju keeleõppija võõrkeelt õpib (kasutades keelekümbluse meetodit ja/või harjutustel põhinevat õppemeetodit), toimub tüüpiliselt mingil tasemel (mis on allpool emakeelerääkija keeleoskuse taset) keeleõppe stabiliseerumine, ning keeleõppija areng võõrkeele omandamiseks aeglustub või peatub [5, lk 15].

Keelekümbluses esineb see juhul, kui keeleõppija kasutab oma õpitavas võõrkeeles teistele keeltele omaseid reegleid või omadusi.

Keeleõppe strateegiaks peetakse spetsiifilist käitumist või spetsiifilisi mõttekäike, mida keeleõppijad rakendavad oma valitud võõrkeele õppimise puhul [1, lk 8].

Need strateegiad on: kognitiivne strateegia ( keeleõppija manipuleerib keelematerjali otseselt, näiteks analüüsides oma keeleoskust, ning praktiseerib keelt ka loomulikus keskkonnas), metakognitiivne strateegia ( keeleõppija koostab võõrkeele õppimiseks plaani, kogub ja organiseerib materjali, mõõdab oma soorituse edukust), mälupõhine strateegia ( keeleõppija kasutab võõrkeele õppes akronüüme ja riime erinevate kontseptide meelde jätmiseks), kompenseeriv strateegia ( keeleõppija kasutab informatsiooni edasiandmiseks sünonüüme, asesõnu või žeste), afektiivne strateegia ( keeleõppija väljendab mõtteid, kasutades emotsioone ning võib kasutada ka rahustamismeetodeid), sotsiaalne strateegia ( keeleõppija suhtleb teistega oma õpitavas võõrkeeles) [1, lk 12-15].

Varasematest teaduslikest uurimustest (nt. Curtain & Dahlberg, 2010; Genesee & Jared, 2008) keelekümbluse meetodi efektiivsuse kohta on jõutud selgusele, et keeleõppijad , kes kasutavad keeleõppeks keelekümbluse meetodit, on võimelised omandama õpitava keele ja mõistma saadud informatsiooni sisu ilma, et peaksid õpitavat keelt eraldi keeletundides õppima [4, lk 160].

Lisaks on võrreldud keeletaseme testide tulemusi hispaania ja prantsuse keelt õppivate keeleõppijate puhul, kus üks grupp õppis valitud keelt keelekümbluse meetodiga ning teine grupp õppis keelt traditsioonilise ülesannetel põhineva keeleõppemeetodiga [4, lk 160].

Tulemustest selgus, et keelekümbluse meetodit kasutavad õppijad saavutasid tasemetestides tüüpiliselt paremad tulemused kui ülesannetel põhinevat õppemeetodit kasutavad keeleõppijad [4, lk 160].

Keelekümbluse ja keeleõppega seotud esimene teooria, mille kehtivust uuritav jälgis oma katse vältel, oli see, et kui võõrkeele õppimise eesmärgiks on saavutada võõrkeeles emakeelerääkija keeleoskuse tase, siis tüüpiliselt õnnestub keeleõppijal see eesmärk poolikult [5, lk 15].

Ükskõik, kui palju keeleõppija võõrkeelt õpib (kasutades keelekümbluse meetodit ja/või harjutustel põhinevat õppemeetodit), toimub tüüpiliselt mingil tasemel (mis on allpool emakeelerääkija keeleoskuse taset) keeleõppe stabiliseerumine, ning keeleõppija areng võõrkeele omandamiseks aeglustub või peatub [5, lk 15].

Teine teooria, mille kehtivust uuritav vaatles oma katse vältel, oli see, et keeleõppija edukust ning progressiooni õpitava võõrkeele täielikus omandamises mõjutavad keeleõppijale varasemalt teadaolev emakeel ning muud keeled, mida keeleõppija varasemalt juba ära on õppinud [5, lk 16].

Keeleõppija puhul on harilik nähtus see, kus võõrkeele kasutamise puhul on keeleõppija lausestruktuuris või häälduses (aktsendi puhul) kuulda näiteks emakeele või muu varasemalt teadaoleva keele mõjusid [5, lk 16].

Keelekümbluses esineb see juhul, kui keeleõppija kasutab oma õpitavas võõrkeeles teistele keeltele omaseid reegleid või omadusi.

Teoreetikud on jõudnud järeldusele, et keel koosneb nii teadmise komponendist („millegi teadmine“) kui ka oskuse komponendist („teadmise kasutamine“), ning et võõrkeele pidev kasutamine/praktiseerimine arendab keeleõppija võimekust teise, oskuse komponendi puhul [5, lk 18].

Keeleõppijad , kes suudavad harva täielikult omandada võõrkeelt (ehk nad on võimelised õpitavat keelt kasutama emakeeletasemel), unustavad sõnavara või keelele omase reegli ära, kuna nad ei ole tihtipeale reegleid täielikult püsimällu kinnistanud [9, lk 155].

Viies teooria, mille kehtivust uuritav vaatles oma katse vältel, oli see, et keeleõppija võib kasutada võõrkeelse saate/video vaatamisel või teksti lugemisel tõlkimist sellisel viisil, et keeleõppija ei üritagi tervest lausest täielikult aru saada, vaid proovib tõlkida endale arusaadavasse keelde ainult teatud sõnad või fraasid, mis aitavad lause peamisest mõttest aru saada [10, lk 18].

Tööprotsessi kirjeldamisel oli uuritaval oluline uurimistöö vältel pidada blogi [3], mis on ka internetis lugemiseks saadaval.

Blogisse pani töö autor kirja kõik kolme kuu jooksul uurimistööga seoses toimunu, nagu näiteks autori isiklikud arvamused seoses uurimusega, läbi vaadatud meelelahutusprogrammid, õpitud sõnavara.

Blogi kirjutamine oli abiks järelduste tegemisel ja tulemuste analüüsimisel.

Selle võrdluseks võiks mainida, et blogis oli uuritav uurimuse alguses kirjeldanud, et üle poole öeldust oli arusaamatu [16].

Sel päeval hakkas ta ka blogi [3] pidama.

Blogis mainis uuritav, et hommikul esimese asjana saksa keelt telefonis näha oli võõrastav.

Uuritav pani blogisse kirja ka sõnad ja väljendid, mida ta päeva või pikema ajaperioodi vältel oli meelde suutnud jätta.

Neljandal katsepäeval (24.12.2015) kirjutas uuritav blogisse : „Märkan, et mu sõnavara paraneb.

Ta oli blogisse kirjutanud: „Vahetevahel ajab pidev keelte erinevus ausalt öelda pea pööritama.

Katse 12. päeval kirjutas uuritav blogisse : „Esimene päev uuest aastast sai palaviku, nohu ja köhaga kodus veedetud.

Ta kirjutas sel päeval telesarja kohta blogisse : „Saade on enamjaolt saksakeelne, väga harva kasutatakse inglise keelt.

Ta kirjutas 16. päeval blogisse : „Leidsin, et kui keskendusin väga kuulamisele, sain päris paljugi aru.

Ta oli sarja kohta kokkuvõtlikult kirjutanud blogisse : „Üldiselt sarja järgimine ei olnud väga raske, kuna subtiitrid olid väga suureks abiks.

Ta oli esmamuljena LCS’i kohta kirjutanud blogisse : „Tunduvalt raskem on sellest aru saada kui sarjast.

Ta kirjutas blogisse : „Samal ajal, kui mängud reaalajas (live‘s) toimusid, otsisin definitsioone/tõlkeid uutele sõnadele.

Uuritav oli blogis välja toonud selle, kuidas ta oli pannud tähele oma suutlikkust tuletada teadaolevatest sõnadest või väljenditest tema jaoks tundmatute sõnade tähendusi.

Ta oli selle kohta blogisse kirjutanud: „Heameelt valmistas mulle täna see, kui panin tähele, et suudan juba tuletada tähendusi sõnadele, mida ma täpselt veel ei tea.

Edaspidi hakkas uuritav postitama blogipostitusi igal teisel päeval, kuna ta arvas, et ühe päeva vältel ei toimunud tema keeleoskuse arenguga seoses enam piisavalt märkimisväärseid arenguid või sündmusi, mida oleks pidanud blogisse postitama.

Ajapuudusega seoses oli uuritav blogisse kirjutanud: „Mulle tundub, et viimane nädal aega pole üldse saanud korralikult UPT’ga tegeleda, või vähemalt mitte nii palju, kui oleks soovinud.

Selle sarja puhul olid abiks ingliskeelsed subtiitrid , mis samaaegselt all olid.

Kuigi töö autor proovis subtiitrite lugemist vältida, olid subtiitrid algul sarjast arusaamiseks vajalikud.

Sõnavara ja väljendid olid niivõrd võõrad, et ilma subtiitriteta ei saanud millestki aru.

Sarja viimaste osade puhul suutis uuritav subtiitritele vähem tugineda kui esimeste osade puhul.

Uuritav ei olnud siiski võimeline sarja viimaseks osaks subtiitritest täielikult sõltumatuks jääda.

Kuigi uuritaval oli nüüd võimalik ka ilma subtiitrite abita sarjas räägitava peamisest mõttest ja kontekstist aru saada, oli tal endiselt vaja subtiitreid , et igast lausest ja lausetes leiduvatest nüanssidest täielikult aru saada.

Kuigi saate vaatamist lihtsustasid subtiitrid , oli enamik kõneldust siiski uuritavale arusaamatu.

Kompleksete ja pikemate lausete puhul pidi uuritav siiski kasutama subtiitreid , et öeldust täielikult aru saada.

Edaspidi proovis uuritav vältida ingliskeelsete subtiitrite lugemist.

Ta arvas, et see võis olla tingitud sellest, et hoidudes subtiitreid lugemast, sai ta ühele keelele rohkem keskenduda kui tavaliselt.

Sellistel puhkudel pidi uuritav kasutama subtiitrite abi.

Lisaks mainis uuritav, et proovis telesarja viimases episoodis täielikult vältida subtiitrite kasutamist.

Uuritav võrdles subtiitritega telesarja ja subtiitriteta LCS otseülekande vaatamist ning jõudis järeldusele, et subtiitritega vaatamisest oli rohkem kasu kui oli subtiitrite puudumisest.

Ta laiendas seda teemat samas blogipostituses edasi, tuues välja korrelatsiooni erinevates riikides võõrkeelsete telesaadete või filmide puhul subtiitrite kasutamise ja nendes riikides elavate inimeste kõrgel tasemel oleva võõrkeeleoskuse võrreldes riikidega, kus võõrkeelsetele saadetele või filmidele dubleeritakse peale rahva emakeel.

Peamiselt puutus uuritav saksa keelega internetis kokku selle kaudu, et ta vaatas erinevaid saksakeelseid videoid, otseülekandeid videomängudest (livestream’e) ja saateid, ning lisaks ta luges ka vähemal määral saksa keeles uudiseid.

Peamisteks meelelahutust pakkuvateks veebilehekülgedeks kujunesid saksakeelsete sätetega Youtube ja seal leiduvad saksakeelsed videod, otseülekannete ülekandmise veebileht Twitch ja suhtlemisfoorum Reddit.

Seda tegi ta vaadates peamiselt saksakeelseid videoid ja otseülekandeid (livestream’e), mängides saksakeelseid videomänge ning vähesemal määral ka lugedes uudiseid saksa keeles.

Kuna uuritaval on suur huvi E-spordi (videomängudel põhinevad võistlused, mida mängivad professionaalsed mängurid) vastu, otsustas autor ühendada oma hobid ja vaatas otseülekannete ülekandmise (streaming) veebilehel Twitch.

tv League of Legendsi videomängu League of Legends Championship’i otseülekannet (livestream’i).

Otseülekanded toimusid 4 korda nädalas, ning kestsid orienteeruvalt 5-6 tundi.

Mida rohkem uuritav vaatas ülekannet, seda lihtsamaks hakkas otseülekande jälgimine muutuma.

LCS’ist sai edaspidi uuritava jaoks peamine viis saksa keelt kuulata, kuna uuritav vaatas saksakeelsete kommentaatoritega otseülekannet .

Uuritav ei olnud võimeline pöörama täielikku tähelepanu otseülekande jälgimisele, kui proovis samaaegselt definitsioone leida.

Seetõttu lõpetas ta selle ja keskendus peamiselt otseülekande vaatamisele ning kuulamisele.

Uuritav hakkas peamiselt otseülekannet jälgima meelelahutusena, ning ei prioriseerinud uue sõnavara omandamist.

Kui varasemalt, ehk enne projekti alustamist, polnud ingliskeelse LCS’i vaatamine ja samaaegselt muu tegevusega tegelemine LCS’i vaatamise kõrvalt tekitanud uuritavale öeldust arusaamisega probleemi (ehk kõik öeldu oli arusaadav), siis saksakeelse otseülekande puhul see ei kehtinud.

Uuritav võrdles subtiitritega telesarja ja subtiitriteta LCS otseülekande vaatamist ning jõudis järeldusele, et subtiitritega vaatamisest oli rohkem kasu kui oli subtiitrite puudumisest.

Uuritav ei vaadanud küll igat mängu, kuid proovis päeva vältel kas otseülekandes või järele vaadates läbi vaadata vähemalt 3 mängu.

Peamiselt puutus uuritav saksa keelega internetis kokku selle kaudu, et ta vaatas erinevaid saksakeelseid videoid, otseülekandeid videomängudest (livestream’e) ja saateid, ning lisaks ta luges ka vähemal määral saksa keeles uudiseid.

Seda tegi ta vaadates peamiselt saksakeelseid videoid ja otseülekandeid (livestream’e), mängides saksakeelseid videomänge ning vähesemal määral ka lugedes uudiseid saksa keeles.

Kuna uuritaval on huvi videomängude vastu, siis toimus peamine kokkupuude saksa keelega videomängude kaudu.

Videomängud , mida uuritav mängis, olid League of Legends [12], Terraria [13] ja Civilization V [14].

Uuritav väitis, et iga kord, kui ta uut videomängu esimest korda proovis saksakeelsete sätetega, sattus ta alati segadusse.

Ajapikku muutus saksakeelsete sätetega videomängude mängimine lihtsamaks, kuna sõnastikke ning tõlkimisteenuseid kasutades said tundmatud sõnad selgeks.

Uuritav leidis, et peale kolme kuud oli saksakeelsete sätetega videomängu League of Legends mängimine muutunud sama loomulikuks, kui oli olnud mängu mängimine ingliskeelsete sätetega enne uurimuse alustamist.

Kuna uuritaval on suur huvi E-spordi ( videomängudel põhinevad võistlused, mida mängivad professionaalsed mängurid) vastu, otsustas autor ühendada oma hobid ja vaatas otseülekannete ülekandmise (streaming) veebilehel Twitch.

tv League of Legendsi videomängu League of Legends Championship’i otseülekannet (livestream’i).

Kuna sõnavara ja nende kontekst oli peamiselt mänguga seotud, kinnistusid kommentaatorite kasutatud keeles just selle League of Legends’i videomänguga seotud sõnad ja väljendid uuritava jaoks kõige kergemini.

Kuna sarja puhul olid valdkonnad ja sõnavara palju laiemad ja varieeruvamad kui mängude puhul, oli keelest ka raskem aru saada, kui videomängudega seotud keelest.

LoL on videomäng , kus kaks viieliikmelist tiimi proovivad vastastiimi baasi hävitada.

Kuna sarjas kasutatavad sõnad ja väljendid olid kõnekeeles rohkem kasutatavad, kui nad olid videomängu puhul, siis oli uuritaval kergem ka kõneldust aru saada.

21. katsepäeval hakkas uuritav mängima saksa keeles uut videomängu , Civilization V’te [14].

See on käikudel põhinev videomäng , kus eesmärgiks on luua oma impeerium ja vallutada oma impeeriumiga maailm erinevate võimalike võidutingimuste kaudu.

Ta arvas, et see võis olla seetõttu, et League of Legends on ülemaailmse populaarsusega videomäng ning seetõttu oli mängu kommentaatorite jaoks keelekasutuses inglise keele mõju suur, mistõttu nad ka tihtipeale ingliskeelseid väljendeid kasutasid [40].

Edaspidise katseperioodi vältel puutus ta saksa keelega kokku peamiselt saksakeelset LCS’i vaadates ja saksakeelseid videomänge mängides.

Uuritav kirjutas 49-51. päeva blogipostituses videomängu Civilization V kohta: „Ma alustan pidevalt mänge uuesti, mistõttu ma mängus eriti keskajast kaugemale ei jõua (mäng kestab ajastute poolest kiviajast lähitulevikuni).

Kolmanda kuu alguses hakkas uuritav mängima saksakeelset versiooni videomängust Terraria [13].

Keeleteadlase Rebecca L. Oxfordi uurimuse põhjal [1] on peamisi keeleõppe strateegiaid kuus.

Keeleõppe strateegiaks peetakse spetsiifilist käitumist või spetsiifilisi mõttekäike, mida keeleõppijad rakendavad oma valitud võõrkeele õppimise puhul [1, lk 8].

Uurimistöö vältel kasutas uuritav oma katses peamiselt metakognitiivset ja kognitiivset strateegiat (määrates endale ülesanded ja plaani, jälgides oma keele valdamise arengut, praktiseerides keelt), kuid uuritava katse jooksul esines ka teistele keeleõppe strateegiatele omaseid tunnuseid (näiteks sotsiaalse strateegia kasutamine koolitundides, kui uuritav suhtles klassikaaslaste ja õpetajaga õpitavas võõrkeeles).

Uurimisprobleemiks oli, et kas võõrkeele õppimine, kasutades õppimiseks ainult õpitavat võõrkeelt (ehk kasutades keelekümbluse meetodit [2]) ja pidevat kokkupuudet õpitava keelega oleks efektiivne meetod keele omandamiseks ning et kas uuritava katse ja keeleõppega seotud kogemused vastavad varasematest uuringutest püstitatud keeleõppe teooriatele.

Hüpoteesiks oli, et olnud kolme kuu jooksul pidevas kokkupuutes saksa keelega, on teises ehk katsejärgses tasemetöös igas valdkonnas (kuulamises, lugemises ja grammatikas) saavutatud tulemused kõrgemad võrreldes esimese, katse-eelse tasemetöö tulemustega, ning et kõik keeleõppele ja keelekümblusele omased teooriad kehtivad ka uuritava puhul.

Varasematest teaduslikest uurimustest (nt. Curtain & Dahlberg, 2010; Genesee & Jared, 2008) keelekümbluse meetodi efektiivsuse kohta on jõutud selgusele, et keeleõppijad, kes kasutavad keeleõppeks keelekümbluse meetodit, on võimelised omandama õpitava keele ja mõistma saadud informatsiooni sisu ilma, et peaksid õpitavat keelt eraldi keeletundides õppima [4, lk 160].

Selle tulemusel tekib efektiivseks keeleõppeks vajalik keskkond, kus õpilased saavad võimaluse rakendada äsja õpitud teadmisi sotsiaalsetes olukordades väljendades üksteisele oma mõtteid ja tundeid, ning saavad ka õpitud sõnadele ja teadmistele konteksti, mis arendab nende võimet pidada õpitavas võõrkeeles vestlust [4, lk 160].

Keelekümbluse õppemeetod oli uurimistöö raames defineeritud kui mittesihilik, alateadlik keele omandamine [5, lk 2] kasutades keeleõppeks õpitavat keelt, ning uuritav kasutas seda meetodit, olles oma kolme kuu pikkuse katse jooksul pidevas kontaktis õpitava võõrkeelega.

Uuritav kasutas ja uuris oma katse vältel saksa keele õppimiseks peamiselt keelekümbluse õppemeetodit, kuid katse esimese kahe kuu jooksul toimus uuritaval keeleõpe ka saksa keele tunnis, kus uuritav kasutas ülesannetel põhinevat keeleõppemeetodit lahendades erinevaid ülesandeid ja harjutusi.

Keelekümbluse ja keeleõppega seotud esimene teooria, mille kehtivust uuritav jälgis oma katse vältel, oli see, et kui võõrkeele õppimise eesmärgiks on saavutada võõrkeeles emakeelerääkija keeleoskuse tase, siis tüüpiliselt õnnestub keeleõppijal see eesmärk poolikult [5, lk 15].

Ükskõik, kui palju keeleõppija võõrkeelt õpib (kasutades keelekümbluse meetodit ja/või harjutustel põhinevat õppemeetodit), toimub tüüpiliselt mingil tasemel (mis on allpool emakeelerääkija keeleoskuse taset) keeleõppe stabiliseerumine, ning keeleõppija areng võõrkeele omandamiseks aeglustub või peatub [5, lk 15].

Kolmas teooria, mille kehtivust uuritav vaatles oma katse vältel, oli see, et keeleõppes on võõrkeele puhul ladususe arendamisel olulisel kohal keele pidev praktiseerimine [5, lk 18], mis peaks keelekümbluse puhul olema pidev.

Mõistete selgitus Harjutustel põhinev keeleõppemeetod – Keeleõppemeetod, mis seisneb sihilikus, teadlikus ja planeeritud keeleõppes keeletundides koos õpetajaga ning ülesannete ja harjutuste lahendamises [6, lk 226].

Ka selle programmi vaatamise puhul oli autoril algselt raskusi, kuna kommentaatorite keelekasutus oli kõnekeelses vormis ja seetõttu oli kuuldud keel erinev tavalisest keeleõppest , mida antakse koolis ja millega uuritav harjunud oli.

Uuritav pidas seda tol hetkel keeleõppe puhul positiivseks nähtuseks, kuna see näitas uuritavale, et tal olid baasteadmised selgeks saadud ja et mingisugune areng on siiski toimunud [44].

Siiski oli näha toetust uuritavale esimesele teooriale, kus tüüpiliselt toimub keeleõppijal mingisugusele tasemele jõudes oma keeleõppega seoses fossilisatsioon.

Kolmas kuu Kolmanda kuu algul lõppes uuritaval koolis ära periood, kus oli ka saksa keel, ehk edaspidi toimus keeleõpe ainult keelekümbluse meetodil.

Testide tulemusi ja uuritava arvamusi arvesse võttes on töö autor jõudnud järeldusele, et keelekümbluse meetod on keeleõppeks efektiivne, kuna igas tasemetesti osas (kuulamises, lugemises ja grammatikas) olid tulemused protsentuaalselt võrreldes katse-eelse tasemetesti osadega tõusnud.

Töö autor arvab, et keelekümbluse meetodi kasutamine koolides keeleõppes on õpilase keeleoskuse arendamiseks kasulik.

See on võrreldav tavalise spordiülekandega, kus mängudel on olemas oma kommentaatorid , kes kommenteerivad ning analüüsivad mängus toimunut.

League of Legends Championship’i vaatas uuritav saksakeelselt otseülekandmise kanalilt SummonersInnLive, mis kandis üle mänge koos saksakeelsete kommentaatorite ja analüüsijatega.

Ka selle programmi vaatamise puhul oli autoril algselt raskusi, kuna kommentaatorite keelekasutus oli kõnekeelses vormis ja seetõttu oli kuuldud keel erinev tavalisest keeleõppest, mida antakse koolis ja millega uuritav harjunud oli.

Emakeelekõnelejatest kommentaatorid rääkisid kiiresti ning uuritaval oli raske aru saada kõigest, mida öeldi.

Kuna sõnavara ja nende kontekst oli peamiselt mänguga seotud, kinnistusid kommentaatorite kasutatud keeles just selle League of Legends’i videomänguga seotud sõnad ja väljendid uuritava jaoks kõige kergemini.

Videos rääkis LoL’i mängule peale saksa keelt kõnelev Youtube’i kommentaator .

Uuritav arvas, et sai aru umbes poolest, mida kommentaator rääkis.

Seda arvas ta seetõttu, et kommentaatori keelekasutus oli suhteliselt lihtne ja arusaadav.

Kuid kuna selle kommentaatori isiksus uuritavale siiski väga ei meeldinud, ütles ta, et proovib edaspidiseks saksakeelsete videote vaatamiseks mõne teise kommentaatori leida [22].

LCS’ist sai edaspidi uuritava jaoks peamine viis saksa keelt kuulata, kuna uuritav vaatas saksakeelsete kommentaatoritega otseülekannet.

Kuna rääkimistempo oli kiirem, kui see oli olnud sarjas, oli uuritaval keeruline kommentaatorite rääkimisega järge pidada.

Lisaks pani uuritav LCS’i kommentaatorite puhul tähele, et kommentaatorid kasutasid tihti ingliskeelseid väljendeid, mida saksa kõnekeeles kasutusel ei ole.

Ta arvas, et see võis olla seetõttu, et League of Legends on ülemaailmse populaarsusega videomäng ning seetõttu oli mängu kommentaatorite jaoks keelekasutuses inglise keele mõju suur, mistõttu nad ka tihtipeale ingliskeelseid väljendeid kasutasid [40].

Kommentaatorid olid mõjutatud inglise keelest ja kasutasid seetõttu ka inglise keelele omaseid väljendeid.

Turniiri puhul olid teised saksakeelsed kommentaatorid , kui olid olnud eelnevalt LCS’i puhul.

Uuritav arvas, et kommentaatorite vahetumise tõttu öeldust aru saamisega probleemi ei tekkinud, kuna uuritav harjus uute kommentaatoritega kiiresti [49].