[13] Käesolev uurimus käsitleb kõneaktiverbide esinemist Viivi Luige romaani “Seitsmes rahukevad” otsekõne saatelausetes.

Samuti tundub esmapilgul, et otsekõne saatelaused asuvad pigem otsekõne ees, kuigi tavapärasem on romaanides kasutada saatelauseid otsekõne järel.

Samuti tundub esmapilgul, et otsekõne saatelaused asuvad pigem otsekõne ees, kuigi tavapärasem on romaanides kasutada saatelauseid otsekõne järel.

Samuti tundub esmapilgul, et otsekõne saatelaused asuvad pigem otsekõne ees, kuigi tavapärasem on romaanides kasutada saatelauseid otsekõne järel.

Töö eesmärk on uurida otsekõne saatelausete kõneaktiverbide kasutust.

Täpsemalt, milliseid verbe on teoses kasutatud, kui palju esineb erinevaid verbe, kas rohkem on ekspressiivseid või neutraalseid verbe, kas saatelaused asuvad pigem otsekõne ees või taga ning kas verbide kasutus erineb sõltuvalt tegelasest.

Uurimistöö hüpotees on järgmine: Viivi Luige romaanis “Seitsmes rahukevad” on autor kasutanud otsekõne saatelausetes pigem ekspressiivseid verbe, samuti saatelaused pigem eelnevad kui järgnevad otsekõnele.

Uurimistöö hüpotees on järgmine: Viivi Luige romaanis “Seitsmes rahukevad” on autor kasutanud otsekõne saatelausetes pigem ekspressiivseid verbe, samuti saatelaused pigem eelnevad kui järgnevad otsekõnele.

Mingil määral võib otsekõne iseloomustada tegelase päritolukohta, kuid pigem kasutatakse allkeeli tegelase sotsiaalseks iseloomustamiseks.

Näiteks murde kasutus otsekõnes võib viidata sellele, et tegemist on maakohast pärit inimesega, aga ei viidata konkreetsele piirkonnale.

Kuna käesolevas uurimistöös uuritakse verbe, mida on kasutatud otsekõne saatelausetes, ning vähesel määral ka saatelausete paiknemist, siis selles peatükis antakse lühike ülevaade, kuidas üldse tegelaskõnet kirjanduses on võimalik edasi anda ning milline tähtsus on saatelausetel dialoogide puhul.

Kõige tavapärasem on suhtlust edasi anda otsekõnega, ent kasutatakse ka kaudset kõnet.

Mõningane kontroll kõne edastamise üle on juhul, kui kasutatakse kaudkõnet, vaba kaudkõnet või otsekõnet.

Jutustajal puudub kontroll, kui öeldu antakse edasi vaba otsekõne kaudu.

Kuna siinses uurimistöös on uuritavate objektidega ehk verbide ja saatelausetega seotud konkreetselt vaid otsekõne, siis teistel võimalustel pikemalt ei peatuta.

Küll aga kirjutatakse pisut täpsemalt nii kaudkõne kui ka otsekõne olemusest ja võimalustest.

Asesõnana on kasutusel he ehk tema, her ehk teda ning there ehk sinna, mis otsekõnes oleksid vastavalt I ehk mina, you ehk sind ning here ehk siia.

Otsekõnes kõlaks lause järgnevalt: He said, ’I’ll come back here to see you again tomorrow.’ (Ta ütles: „Ma tulen homme siia tagasi, et sind uuesti näha.“) Eesti keeles kaudkõne moodustamine erineb siiski inglise keeles kaudkõne moodustamisest.

Samuti tuleb teisendada isikulised asesõnad, mida on näha ka eelmise lõigu näites, ning kaudkõne ei ole ekspressiivne ja subjektiivne nagu otsekõne.

(Väljataga 2016: 682–683) Otsekõne võimaldab väljendada kellegi öeldut täpselt nende sõnadega, mida kõneleja kasutas (Direct Speech).

Otsekõnet antakse edasi jutumärkides ning sellele tavaliselt eelneb või järgneb saatelause.

Ilukirjanduslikes tekstides kasutatakse tüüpiliselt saatelauseid ka otsekõne vahel ning saatelause verbid ei esine tihti üksi, vaid on tihti kasutusel koos laiendiga, näiteks ütles vihaselt, küsis uudishimulikult.

On teada, et tegemist on väga olulise bakteriga inimese soolestikus ja mõjutab läbi oma elutegevuse inimese tervist, sest omab tugevat põletikuvastast toimet läbi oma ainevahetus-produktidega, ning aitab luua soolestikus teistele kommensaalidele immunotolerantset keskkonda.

On teada, et tegemist on väga olulise bakteriga inimese soolestikus ja mõjutab läbi oma elutegevuse inimese tervist, sest omab tugevat põletikuvastast toimet läbi oma ainevahetus-produktidega, ning aitab luua soolestikus teistele kommensaalidele immunotolerantset keskkonda.

Soolestiku mikrobiootal on äärmiselt oluline roll inimese homoöstaasi tagamisel, mikrobioota mõjutab inimese metabolismi, immunsüsteemi, vitamiinide ning lühikesete aheate rasvhapete hankel jpm(1,2).

Erinevate andmete kohaselt omab F. prausnitzii mikroob normaalses soolestikus võrdlemisi suurt osakaalu, nimelt umbes 5-10% (4).

Kui soolestikus häirub tasakaal “heade” ja “halbade” bakterite vahel, siis kutsutakse seda düsbioosiks.

Üldiselt on tuntud fakt, et PS-ga patsientidel on kõvasti madalam F. prausnitzii tase soolestikus (6).

On leitud, et suurenud hulk Bacteroidese ja E.coli liigi baktereid, ning vähenenud F. prausnitzii hulk soolestikus viitavad PS-dele, kus kindasti tuleb välja tuua Chroni tõbi (CT) ja haavandiline koliit (HK) (2).

F. prausnitzii on teada ka tugev põletikuvastane toime, mida on palju uuritud, ning hetkel on jõutud arusaamale, et F. prausnitzii on soolestikus butüraadi ja salitsüülhappe üheks põhitootjaks (1,7), mis omavad nõrka toimet nuclear factor kappa-B (NFKB) aktiveerimise takistamisel ja läbi selle inhibeerides tuntud põletikumediaatorite IL-8 ja IL-6 sünteesi.

On teada, et butüraat on üheks energiaallikaks soolestiku epiteelile (10,11), ning ühe teooria kohaselt võib butüraadi defitsiit põhjustada soolestiku rakkudes toitaine vaeguse, toitainete vaegus omakorda põhjustab lühiajaliselt rakkude atroofiat, ning pikemas perspektiivis kujuneb välja koliit ehk jämesoole põletik (11).

On teada, et butüraat on üheks energiaallikaks soolestiku epiteelile (10,11), ning ühe teooria kohaselt võib butüraadi defitsiit põhjustada soolestiku rakkudes toitaine vaeguse, toitainete vaegus omakorda põhjustab lühiajaliselt rakkude atroofiat, ning pikemas perspektiivis kujuneb välja koliit ehk jämesoole põletik (11).

Kuna F. prausnitzii on hapnikule äärmiselt tundlk (EOS), siis koloniseerib ta soolestikus pealmiselt käärsoole ülenevat ja alunevat osa (9,17), seega jõuavad F. prausnitzii’ni need ühendid, mida inimese enda seedesüsteem kasutada ei suuda.

Olulisel kohal F. prausnitzii soolestiku koloniseerimisel on uuringite kohaselt teised kommensaalid, kellest tasub mainida Lactobacillid ja Bifidobacterid, kuna toodavad enda ainevahetuse käigus produkte, mida F. prausnitzii saab kasutada energiaallikana ning vice versa (4,9).

Arvatakse, et PS on olemuslikult halvasti juhitud ning reguleeritud põletikuline reaktsoon soolestiku kommensiaalide vastu (21,22), sellest tulenevalt aitavad F. prausnitzii erinevad metaboliidid alla suruda põletikulist vastust (1,4,8–10) ja luua soolestiku mikrobiootale immunotolerantne keskkond.

Arvatakse, et PS on olemuslikult halvasti juhitud ning reguleeritud põletikuline reaktsoon soolestiku kommensiaalide vastu (21,22), sellest tulenevalt aitavad F. prausnitzii erinevad metaboliidid alla suruda põletikulist vastust (1,4,8–10) ja luua soolestiku mikrobiootale immunotolerantne keskkond.

Kolorektaalvähk Kroonilise koliidi ja kolorektaalse vähi vaheline seos on tuntud, kuid viimastel aastatel on täheldatud, et düsbioos ja bakterite vahekord soolestikus võib viidata kolorektaalvähi kujunemisele (10).

Seda seost on uuritud, ning leitud, et patsientidel, kelle soolestikust leiab rohkem F. prausnitzii’d, on elulevus suurem ja kolorektaalvähi diagnoosiga patsientidel viitab heale prognoosile (23).

Tsöliaakia Immuunsüsteemi poolt vahendatud haigus, mille puhul tekivad gluteeni tarbimisel soolestiku epiteelile iseloomulikud kahjustused (24).

Teise teooria kohaselt põhjustab immuunsüsteemi aktiveerimine F. prausnitzii languse soolestikus.

F. prausnitzii kõige olulisem funktsioon soolestikus on ilmselt põletikuvastaste metaboliitide sekretsioon, ning läbi selle luua teistele kommensiaalidele sobiv keskkond.

Kindlasti ei tohi unustada ka butüraadi sünteesi, kuna on oluliseks energiaallikaks soolestiku epiteelile, mis aitab kaasa normaalsetele soolestiku epiteeli funktsioonidele.

Kindlasti ei tohi unustada ka butüraadi sünteesi, kuna on oluliseks energiaallikaks soolestiku epiteelile, mis aitab kaasa normaalsetele soolestiku epiteeli funktsioonidele.

F. prausnitzii aktiivne ainevahetus mõjutab oma metaboliitidega inimese metabolismi erinevalt, kõige tähtsamaks ühendiks on ilmselt butüraat, mis on oluliseks energiaallikaks soolestiku epiteelile.

Samuti on mõned F. prausnitzii metaboliidid teistele soolestiku kommensiaalidele nagu Lactobacillidele ja Bifidobacteritele oluliseks energiaallikaks ning vice versa.

F. prausnitzii seos PS haigustega nagu CT või HK on korduvalt tõestatud ja PS diagnoosiga patsientidel on soolestikus palju vähem F. prausnitzii’d kui tervetel inimestel.

Nimelt esines selliseid lahendusi, kus loenduri algne väärtus oli negatiivne ja seetõttu oli tsükli sees loenduri suurendamine enne summa suurendamist (vt Lisa IV, Lahendus 2b), kuid sellegipoolest õige lahendus.

Nimelt esines selliseid lahendusi, kus loenduri algne väärtus oli negatiivne ja seetõttu oli tsükli sees loenduri suurendamine enne summa suurendamist (vt Lisa IV, Lahendus 2b), kuid sellegipoolest õige lahendus.

Seejuures vale loenduri liidetav ehk viga 9 esines vaid 31 korda (6,5%).

Võrreldes veaga 4, milleks oli vale loenduri algse väärtuse omistamine, esines seda viga siiski vähem kordi, 46 korda (9,7%).

Selle põhjal saab öelda, et jällegi tekitas lillede summa osalejatele rohkem probleemi kui loendur.

Loenduriga esines sarnaseid situatsioone.

Lisaks esines viga 7, summa ja loenduri suurendamist vales järjekorras, mida loeti kokku 44 korda (9,3%).

Sellegipoolest, ei saa kindlalt öelda, kumb lahendusviis on õige, kas summa suurendamine enne loenduri suurendamist või vastupidi, sest mõlemat viisi kasutades on võimalik ülesanne õigesti ära lahendada.

Esines rohkem lahendusi, kus loenduri suurendamine toimus alles pärast summa suurendamist.

Kasutades aga eelnevale vastupidist lahendust, tuleb õige tulemuse saamiseks loenduri algväärtuseks omistada -1 või summa algseks väärtuseks omistada 1.

Lisaks esines vigu, mida tehti vähem kui 10 korda (alla 2%) (vt Lisa VI): summa või loenduri üleväärtustamine vales kohas, trüki- või süntaksivead, vigane if-tingimus, lahendus for- tsükliga ja probleem tüüpidega.

Ülesande „Lillede arv” puhul tehti vigu seoses while-tsükli tingimuse ja selle võrdlusoperaatoriga, loenduri ja summa algse väärtuse omistamisega, loenduri ja summa väärtuse suurendamisega ning väljundlause sisu ja asukohaga.

Ülesande „Lillede arv” puhul tehti vigu seoses while-tsükli tingimuse ja selle võrdlusoperaatoriga, loenduri ja summa algse väärtuse omistamisega, loenduri ja summa väärtuse suurendamisega ning väljundlause sisu ja asukohaga.

Kuigi ma ise programmeerimisega ei tegele, on üks osa minu tööst anda tagasisidet programmides esinevate probleemide kohta, mis võimaldaks tööriistu arendada ja parandada.

Üha enam räägitakse tööl ka sellest, et kõigil töötajatel võiks mingiks hetkeks olla kasvõi baasteadmised programmeerimisest ja programmeerimiskeeltest, sest protsesside efektiivistamine toob endaga kaasa üha suurema digitaliseerumise.

Üha enam tekkis mul huvi programmeerimise vastu, mistõttu läbisin 2018. aasta kevadel avaliku netikursuse “Programmeerimisest maalähedaselt” ning 2018/19 õppeaasta sügissemestril läbisin aine programmeerimine (LTAT.03.001), mis mulle väga meeldis.

Üha enam tekkis mul huvi programmeerimise vastu, mistõttu läbisin 2018. aasta kevadel avaliku netikursuse “Programmeerimisest maalähedaselt” ning 2018/19 õppeaasta sügissemestril läbisin aine programmeerimine (LTAT.03.001), mis mulle väga meeldis.

Üha enam tekkis mul huvi programmeerimise vastu, mistõttu läbisin 2018. aasta kevadel avaliku netikursuse “Programmeerimisest maalähedaselt” ning 2018/19 õppeaasta sügissemestril läbisin aine programmeerimine (LTAT.03.001), mis mulle väga meeldis.

Tartu Ülikoolis toimus esimene programmeerimise MOOC aastal 2014, mille nimeks sai „Programmeerimisest maalähedaselt” ning mis osutus ootamatult populaarseks.

Jälgides viimaste aastate statistilisi andmeid Tartu Ülikoolis pakutavate IT-alaste MOOCide kohta [3], võib öelda, et inimeste huvi infotehnoloogia ja programmeerimise vastu pole kahanenud.

2017. aasta sügissemestril toimunud kursuse „Programmeerimise alused” osalejate arv küündis 1518 huviliseni ning populaarsuselt esimese koha saavutas samal aastal kursus „Programmeerimisest maalähedaselt”, kus osales 2247 inimest.

2017. aasta sügissemestril toimunud kursuse „Programmeerimise alused” osalejate arv küündis 1518 huviliseni ning populaarsuselt esimese koha saavutas samal aastal kursus „Programmeerimisest maalähedaselt”, kus osales 2247 inimest.

Töös analüüsitakse Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi MOOCi „Programmeerimise alused” kahe kohustusliku ülesande lahendusi.

Töös analüüsitud kursuse „Programmeerimise alused” kestus on kaheksa nädalat ja kursus on mahus 3 EAP ehk 78 tundi iseseisvat tööd.

Kursuse sihtrühmaks on õppijad, kellel kokkupuude programmeerimisega puudub või on vähene.

Lõpuks analüüsib autor kursuse „Programmeerimise alused” kahe valitud ülesande lahendusi ning esitab analüüsi tulemused.

Arvutiteaduse instituut pakub kolme programmeerimisteemalist MOOCi: „Programmeerimisest maaähedaselt”, „Programmeerimise alused” ning „Programmeerimise alused II”.

Arvutiteaduse instituut pakub kolme programmeerimisteemalist MOOCi: „Programmeerimisest maaähedaselt”, „Programmeerimise alused” ning „Programmeerimise alused II”.

Esimese kahe kursuse sihtrühmaks on inimesed, kellel puudub eelnev kogemus programmeerimisega ning õppimist alustatakse baasteadmistest.

Mõlema kursuse eesmärgiks on tutvustada üldiselt programmeerimist ja algoritmilist mõtteviisi.

„Programmeerimisest maalähedaselt” toimus juba kaheksandat korda [7].

Kuna kursus kestab vaid neli nädalat ja on mahus 1 EAP ehk 26 tundi tööd, siis võib ka see olla üks põhjustest, miks kursus on Tartu Ülikooli programmeerimise MOOCide hulgas kõige populaarsem.

„Programmeerimise alused” toimus esimest korda 2016. aasta kevadsemestril ning viimane 2017. aasta sügissemestril, kokku on kursus toimunud neli korda.

Kursusel osalemiseks ei ole kohustuslik läbida varasemalt kursus „Programmeerimisest maalähedaselt“, kuid see on soovituslik, kuna kursuse jooksul käsitletakse põhjalikumalt kursusel „Programmeerimisest maalähedaselt“ läbitud teemasid ning lisaks õpitakse ka uusi teemasid [3].

Kursusel osalemiseks ei ole kohustuslik läbida varasemalt kursus „Programmeerimisest maalähedaselt“, kuid see on soovituslik, kuna kursuse jooksul käsitletakse põhjalikumalt kursusel „Programmeerimisest maalähedaselt“ läbitud teemasid ning lisaks õpitakse ka uusi teemasid [3].

Kursusele „Programmeerimise alused” pakub Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ka jätkukursust „Programmeerimise alused II”, mis on suunatud inimestele, kellel eelnevalt on olemas kokkupuude programmeerimisega vähemalt kursuse „Programmeerimise alused” mahus [9].

Kursusele „Programmeerimise alused” pakub Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ka jätkukursust „Programmeerimise alused II”, mis on suunatud inimestele, kellel eelnevalt on olemas kokkupuude programmeerimisega vähemalt kursuse „Programmeerimise alused” mahus [9].

Kursusele „Programmeerimise alused” pakub Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ka jätkukursust „Programmeerimise alused II”, mis on suunatud inimestele, kellel eelnevalt on olemas kokkupuude programmeerimisega vähemalt kursuse „Programmeerimise alused” mahus [9].

Kursusele „Programmeerimise alused” pakub Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ka jätkukursust „Programmeerimise alused II”, mis on suunatud inimestele, kellel eelnevalt on olemas kokkupuude programmeerimisega vähemalt kursuse „Programmeerimise alused” mahus [9].

Nii kursus „Programmeerimise alused” kui „Programmeerimise alused II” kestab kaheksa nädalat ja on mahus 3 EAP ehk 78 tundi iseseisvat tööd [8, 9].

„Programmeerimise alused II” keskendub varasemalt omandatud teadmiste kordamisele, süvendamisele, programmide koostamisele ja testimisele [9].

Kui 2016. aastal toimunud kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt” osalejad saatsid õppejõududele üle 1250 meili, siis 2017. kursusel „Programmeerimisest maalähedaselt” oli kirjade arv 750 [11].

Kui 2016. aastal toimunud kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt” osalejad saatsid õppejõududele üle 1250 meili, siis 2017. kursusel „Programmeerimisest maalähedaselt” oli kirjade arv 750 [11].

Teadaolevalt on programmeerimine seotud nii väga paljude teadus- kui ka eluvaldkondadega.

Viimastel aastatel on huvi ja nõudlus programmeerimise õppimise järele oluliselt suurenenud ning samuti on suurenenud programmeerimisalaste MOOCide osalejate arv [14].

Vaatamata suurele huvile on enamikul algajatest programmeerijatest raskusi juba esimeste programmeerimisse sissejuhatavate kursustega, mida näitab ka programmeerimise MOOCide ja sissejuhatavate kursuste pidevalt kõrge väljalangemise protsent.

Vaatamata suurele huvile on enamikul algajatest programmeerijatest raskusi juba esimeste programmeerimisse sissejuhatavate kursustega, mida näitab ka programmeerimise MOOCide ja sissejuhatavate kursuste pidevalt kõrge väljalangemise protsent.

Järgnev lõik annab ülevaate, mis tegurid võivad mõjutada õpilaste tulemusi programmeerimise sissejuhatavas kursuses.

Õpilasega seotud mõjurite all on eelkõige mõeldud faktoreid, mida saab õpilane ise kontrollida ning mille alla Wilson liigitas 2002. aastal järgmised tegurid: õpilase taust, selle juures matemaatiline ja programmeerimise taust, vähene arvuti kasutamise oskus, inglise keele oskus ja halb varasem arvuti kasutamise kogemus [16].

Wilson väidab, et palju suuremat rolli õpilaste programmeerimisalaste soorituste juures kui matemaatiline taust omab õpilaste mugavus ja enesekindlus õppida programmeerimist ja seda just naissoost õpilaste hulgas.

Uurimus tehti Queenslandi ülikooli programmeerimisse sissejuhatava kursuse ümberstruktureerimisest eesmärgiga motiveerida õpilasi programmeerima ja vähendada kursuse kõrget väljalangevuse protsenti.

Tulemused peale kursuse muutmist olid positiivsed, õpilaste tagasisidest tuli välja, kui olulised on nende jaoks teadmised, miks programmeerimine on kasulik, ja langes ka kursuselt väljalangemise protsent.

Tänu sellele, et kursuse sissejuhatav osa tehti pikemaks ja üldisemaks, selgitamaks õpilastele probleeme, mida saab lahendada programmeerimise abil, tõsteti õpilaste motivatsioonitaset lahendada programmeerimise ülesandeid ja osaleda kursusel lõpuni.

Tänu sellele, et kursuse sissejuhatav osa tehti pikemaks ja üldisemaks, selgitamaks õpilastele probleeme, mida saab lahendada programmeerimise abil, tõsteti õpilaste motivatsioonitaset lahendada programmeerimise ülesandeid ja osaleda kursusel lõpuni.

Usutakse, et programmeerimine on oskus, mis vajab palju keskendumist ja harjutamist [18].

Sarnaselt on leitud ka 2005. aastal läbi viidud küsitluses, mis viidi läbi programmeerimise baaskursuse läbinud erinevate ülikoolide tudengite hulgas [19], mille tulemusel selgus, et õpilased hindasid üksinda õppimist efektiivsemaks kui loengutes osalemist ja üksi kursuse materjalidega töötamist kasulikumaks kui seminarides osalemist.

Kusjuures tegu oli üliõpilastega, kellest üle poolte olid enne kursuse algust kokku puutunud programmeerimisega.

Teisisõnu võib öelda, et programmeerimist ei ole võimalik „ära õppida” lühikese perioodi jooksul.

Programmeerimise oskus kujuneb välja pikema aja jooksul pidevalt uute probleemidega tegelemise, analüüsi ja lahendamise oskuse arendamise abil.

Antud töös on vaatluse all Tartu Ülikooli 2017. aasta sügissemestril toimunud MOOCi „Programmeerimise alused” kaks kohustuslikku ülesannet.

2017. aasta sügissemestril osales „Programmeerimise alused” kursusel kokku 1518 õppurit.

Andmete kogumiseks kasutati 2017. aasta sügissemestril kursuse „Programmeerimise alused” läbinud osalejate kahe erineva ülesande lahendusi.

Garneri jt läbi viidud uuringus selgus [21], et õpilastel esines mitme nädala jooksul probleeme baasmehhanismidega ning selles osas ühtivad uuringu tulemused antud ülesande analüüsi tulemustega, kuna „Spämm” ülesanne hõlmas erinevaid programmeerimise baasteadmisi, näiteks: muutujad, andmetüübid, tingimuslaused, loogilised tehted ja avaldised.

Ühtlasi vastanduvad selle ülesande lahenduste analüüsi tulemused Garneri jt koostatud Java sissejuhatava programmeerimise kursuse analüüsi tulemustele, kus selgus, et tsüklite teema seminar oli üks raskematest algajate programmeerijate jaoks [21.

Tartu Ülikool pakub kolme erinevat programmeerimise MOOCi: „Programmeerimisest maalähedaselt”, „Programmeerimise alused” ja „Programmeerimise alused II”.

Tartu Ülikool pakub kolme erinevat programmeerimise MOOCi: „Programmeerimisest maalähedaselt”, „Programmeerimise alused” ja „Programmeerimise alused II”.

Tartu Ülikool pakub kolme erinevat programmeerimise MOOCi: „Programmeerimisest maalähedaselt”, „Programmeerimise alused” ja „Programmeerimise alused II”.

Vaatamata sellele, et varem on püütud Tartu Ülikooli programmeerimise MOOCil osalejatel ülesannete lahendamisel tekkinud küsimusi ja muresid erinevatel viisidel lahendada ja ülesannete raskusastet ühtlustada, näiteks murelahendaja abil, on mõned programmeerimise ülesanded siiski osalejatele raskemad kui teised.

Vaatamata sellele, et varem on püütud Tartu Ülikooli programmeerimise MOOCil osalejatel ülesannete lahendamisel tekkinud küsimusi ja muresid erinevatel viisidel lahendada ja ülesannete raskusastet ühtlustada, näiteks murelahendaja abil, on mõned programmeerimise ülesanded siiski osalejatele raskemad kui teised.

Antud töös analüüsiti kursuse „Programmeerimise alused” kahe kohustusliku ülesande lahendusi, kus esimene ülesanne oli seotud tingimuslausetega ja teine while-tsükliga.

Antud tööd saab kasutada programmeerimise MOOCide materjalide ja ülesannete täiendamisel või muutmisel kui ka uute MOOCide loomisel, keskendudes rohkem töös analüüsitud ülesannete teemade sagedasemate vigade ennetamisele.

js teek on üles ehitatud objektorienteeritud programmeerimise tavasid järgides.

Olemasolevad tarkvaralised lahendused ja nende kasutamine nõuavad minult tihti kasutajalt lisaoskusi, näiteks programmeerimist või tugevat statistilist tausta.

Exceli kasutamiseks pole vaja spetsiifilisi oskusi, nagu näiteks programmeerimist, vaid piisab statistika ja analüüsi teadmistest.

Meta Augmented Reality22 oli tuntud kui liitreaalsuse peaseadmete tootja.

Meta asutati 2012. aasta detsembris.

Septembris aastal 2014 Meta tutvustas ja hakkas tarnima oma esimest arenduskomplekti Meta 1.

Septembris aastal 2014 Meta tutvustas ja hakkas tarnima oma esimest arenduskomplekti Meta 1.

Paar aastat hiljem, 14. detsembril 2016, hakkas Meta tarnima Meta 2 arenduskomplekti klientidele, kes tegid Metaga tihedalt koostööd.

Paar aastat hiljem, 14. detsembril 2016, hakkas Meta tarnima Meta 2 arenduskomplekti klientidele, kes tegid Metaga tihedalt koostööd.

Alates 2018. aasta septembrist on Meta olnud rahalistes raskustes.

Nüüdseks on Meta sulgenud oma uksed ja ettevõtte vara on müüdud tundmatule firmale [15].

Kuigi Meta puhul on tegemist liitreaalsuse fookusega tootega, kattuvad nii prillidepõhise liitreaalsuse kui ka virtuaalreaalsuse disainifilosoofiad väga suurel määral.

Tööl on viis sisulist peatükki, millest esimene peatükk tutvustab ilukirjanduskeelt ja tegelaskõne vahendamise võimalusi üleüldiselt.

Ühiskeelne kirjandus sisaldab erinevaid allkeeli, oluline vahe on autori- ja tegelaskõne vahel.

Eesti proosas sai 20. sajandi alguses tavaks, et autorikõne järgib kirjakeele norminguid, tegelaskõnes kasutasid mitmed autorid aga erinevaid allkeeli.

(Kern, Võik 2014: 44) Erinevaid allkeeli, peamiselt murdekeelt, kuid ka sotsiolekte ja suulist keelt, kasutatakse tegelaskõne iseloomustamiseks.

Kõige enam on tegelaskõnes kasutatud lõunaeesti murdeid, eeskätt Võru murret.

Viivi Luige „Seitsmendas rahukevades“ on kasutatud tegelaskõnes Mulgi murret.

Kuna käesolevas uurimistöös uuritakse verbe, mida on kasutatud otsekõne saatelausetes, ning vähesel määral ka saatelausete paiknemist, siis selles peatükis antakse lühike ülevaade, kuidas üldse tegelaskõnet kirjanduses on võimalik edasi anda ning milline tähtsus on saatelausetel dialoogide puhul.

Tegelaskõne vahendamiseks kirjanduses on mitmeid erinevaid võimalusi.

Geoffrey Leech ja Mick Short (2007: 257–258) on toonud tegelaskõne vahendamiseks välja järgmised võimalused: kõneakti esitamine jutustusena.

Kaudse kõne puhul saab jutustaja tegelaskõnet edasi anda oma sõnadega ning muutuvad asesõnad ja lisanduvad siduvad sõnad (Leech, Short 2007: 256).

Keelejooned, mis moodustavad püsivad kooslused, moodustavad ühe keele allkeeled.

(Hennoste, Pajusalu 2013: 11-13) Allkeele mõiste on Tiit Hennoste ja Karl Pajusalu (2013: 12) õpikus defineeritud järgmiselt: „Allkeel on keele variant, mida kasutatakse järjekindlalt teatud kasutussituatsioonides või inimrühmades ning millel on omad keelelised kasutusnormid või -normingud.“ Allkeeli liigitatakse peamiselt kolmelt aluselt, milleks on keelenormingute olemasolu, kasutussituatsioon ning kasutajate omadused.

(Hennoste, Pajusalu 2013: 11-13) Allkeele mõiste on Tiit Hennoste ja Karl Pajusalu (2013: 12) õpikus defineeritud järgmiselt: „Allkeel on keele variant, mida kasutatakse järjekindlalt teatud kasutussituatsioonides või inimrühmades ning millel on omad keelelised kasutusnormid või -normingud.“ Allkeeli liigitatakse peamiselt kolmelt aluselt, milleks on keelenormingute olemasolu, kasutussituatsioon ning kasutajate omadused.

(Hennoste, Pajusalu 2013: 11-13) Allkeele mõiste on Tiit Hennoste ja Karl Pajusalu (2013: 12) õpikus defineeritud järgmiselt: „Allkeel on keele variant, mida kasutatakse järjekindlalt teatud kasutussituatsioonides või inimrühmades ning millel on omad keelelised kasutusnormid või -normingud.“ Allkeeli liigitatakse peamiselt kolmelt aluselt, milleks on keelenormingute olemasolu, kasutussituatsioon ning kasutajate omadused.

Eesti keeles on mitmeid allkeeli, näiteks suuline keel, netikeel või murded.

(Hennoste, Pajusalu 2013: 13–15) Kirjanduses, eriti proosatekstides kasutatavat keelt peetakse kirjakeeleks, ent tegelikult on ka ilukirjanduse keel üks allkeel, mis hõlmab teisi allkeeli ja sisaldab nii kirjakeelt, murdeid kui ka erinevaid registreid.

(Hennoste, Pajusalu 2013: 13–15) Kirjanduses, eriti proosatekstides kasutatavat keelt peetakse kirjakeeleks, ent tegelikult on ka ilukirjanduse keel üks allkeel, mis hõlmab teisi allkeeli ja sisaldab nii kirjakeelt, murdeid kui ka erinevaid registreid.

Ühiskeelne kirjandus sisaldab erinevaid allkeeli, oluline vahe on autori- ja tegelaskõne vahel.

Eesti proosas sai 20. sajandi alguses tavaks, et autorikõne järgib kirjakeele norminguid, tegelaskõnes kasutasid mitmed autorid aga erinevaid allkeeli.

(Kern, Võik 2014: 44) Erinevaid allkeeli, peamiselt murdekeelt, kuid ka sotsiolekte ja suulist keelt, kasutatakse tegelaskõne iseloomustamiseks.

Mingil määral võib otsekõne iseloomustada tegelase päritolukohta, kuid pigem kasutatakse allkeeli tegelase sotsiaalseks iseloomustamiseks.

(Hennoste, Pajusalu 2013: 133-135; Pajusalu jt 2018: 130) Lisaks erinevatele allkeeltele loovad mõned kirjanikud ka täiesti oma keele.

(Hennoste, Pajusalu 2013: 138) Kindlasti saab ilukirjanduskeelest kõneleda kui ühest allkeelest, kuna ilukirjanduskeel erineb selgesti tarbetekstide kirjakeelest.

Mängija ülesanne on astuda töö simulaatorisse, et kogeda, mis tunne oli teha tööd.

Simulaatorisse sisenemiseks peab mängija valima simulaatori, mis on kujutatud kollaste kassettidena, ning sisestama valitud kasseti ees olevasse masinasse.

Simulaatorisse sisenemiseks peab mängija valima simulaatori, mis on kujutatud kollaste kassettidena, ning sisestama valitud kasseti ees olevasse masinasse.

Teise kontrolleri nupuga saab valitud simulaatorist minna tagasi algusesse, kus saab valida uue simulaatori.

Teise kontrolleri nupuga saab valitud simulaatorist minna tagasi algusesse, kus saab valida uue simulaatori.

Simulaatori sees näeb see välja järgmiselt: hoides all teatud nuppu (vt. joonis 7), tekib mängija ette kohver, mille sees on burrito kirjaga „exit“ (vt. joonis 8).

Simulaatorist väljumiseks peab mängija tooma burrito suu juurde.

Simulaatorisse sisenemiseks peab mängija valima simulaatori, mis on kujutatud kollaste kassettidena, ning sisestama valitud kasseti ees olevasse masinasse.

Simulaatorisse sisenemiseks peab mängija valima simulaatori, mis on kujutatud kollaste kassettidena, ning sisestama valitud kasseti ees olevasse masinasse.