Unity kogukonna lahenduses kasutab varjutaja kahte tekstuuri : peegelduse tekstuuri ja põhitekstuuri. Varjutaja arvutab objekti igal pikslil, mis peaks olema selle värv kummagi tekstuuri järgi ja korrutab saadud väärtused lõpliku tulemuse määramiseks. [...] Peegelduse tekstuurist saadud värvi korrutamine valgega piksli lõplikku värvi ei muuda. [...] Varjutajat ja tekstuure otse objektile lisada ei saa. [...] Materjal on komponent, mis määrab, millise varjutajaga objekt renderdatakse ja millised tekstuure varjutaja kasutab. Vaadeldava meetodiga peegleid renderdades tuleb igale stseenis olevale peeglile luua eraldi materjal, sest muidu kasutaksid kõik sama peegelduse tekstuuri . [...] Algoritm loob peegelduse tekstuuri , mille annab enda objekti materjalile. Reaalajas peegelduste saamiseks uuendatakse peegelduse tekstuuri iga kaader

See meetod on mõeldud stseenis paljude ligikaudsete peegelduste kiireks renderdamiseks. [...] Lisaks on detailsete peegelduste renderdamine selle meetodiga aeglane, sest keskkonnas salvestatakse kuus vaadet, millest on vaja vaid ühte. See lahendus ei sobiks loodavas mängus, sest valitud mehaanikas on vaja reaalajas renderdada hea kvaliteediga peegeldusi . [...] See sisaldab varjutajat (shader) ja algoritmi täpse peegelduse loomiseks reaalajas (Joonis 5. [...] Peegelduse kvaliteet on valitud mehaanika töötamiseks piisav. [...] Peegelduste renderdamise meetodite võrdlus. Vaadeldava meetodiga peegelduse renderdamise jaoks on vaja üles seada neli Unity komponenti

Vaadeldava meetodiga peegleid renderdades tuleb igale stseenis olevale peeglile luua eraldi materjal, sest muidu kasutaksid kõik sama peegelduse tekstuuri. Neljandaks on vaja peegelduse algoritmi. See tuleb lisada peegelduse materjaliga samale objektile. Algoritm loob peegelduse tekstuuri, mille annab enda objekti materjalile. Reaalajas peegelduste saamiseks uuendatakse peegelduse tekstuuri iga kaader.

Mängus kasutatud mustrite juures tähendaks see, et sisendpildiga võrreldakse palju piksleid , millel mustrit ei ole. [...] See tähendab kõik peale mustrit sisaldavate pikslite ja nende lähemate naabrite. [...] Mustad pikslid maskil vastavad pikslitele mallpildis, mida sarnasuse arvutamisel arvesse ei võeta

Mustrid koosnevad tükkidest, millest osad on liikumatud ja ülejäänud mängija poolt liigutatavad. [...] Mängija karakteril on võimalik tükke ja teisi liigutatavaid objekte hoida ning kohendada. Hoitavate objektidega toimuvast annab mängijale tagasisidet pealistus (overlay). [...] Hoitud objekti positsioon jääb igasugusel liikumisel mängija suhtes samaks kuni see kuskile kinni ei jää. Objekti kinni jäämine mängija liikumist ei takista, ainult objekt ise jääb liikumatuks. Mängija jõudmisel hoitavast objektist liiga kaugele, see pillatakse maha ja pealistusel ilmneb vastav efekt (Joonis 4). [...] Kohendamisrežiimis saab mängija liigutatavat objekti pöörata kahe telje ümber ning liigutada seda enda suhtes üles-alla

Vaatleja positsioon on hoidmise ajal sama mängija tegelase positsiooniga ja seda hoides ei ole võimalik minna kohendamisrežiimi. Kuni mängija karakter Vaatlejat hoiab, näidatakse ekraani nurgas hetkel pakutavat vaatenurka. Tükkide ja Vaatleja paigutamine on keeruline, kui mängija liigub liiga kiiresti. Selle pärast muutub õigest kohast tasemel määratud kaugusele jõudes mängija liikumine aeglasemaks. [...] Mängija aitamiseks asetatakse tükk või Vaatleja õigesse kohta, kui mängija karakter laseb objektist lahti sellele kohale piisavalt lähedal. Mängijale antakse tüki õiggesse kohta jõudmisest märku pealistusega (Joonis 4)

Mängijale on vaja õpetada ebatavalisi tegevusi nagu objektide hoidmist ja kohendamist ning kiikamist. [...] D.1 Mängija peaks tundma, et tal on kontroll mängu üle tervikuna (mängu alustamine, salvestamine jne). [...] Taseme täitmise ajal on võimalik panna mäng pausile ja pausimenüüst saab mängija taset uuesti alustada, minna tagasi avaekraanile või mängu sulgeda. [...] D.4 Mängijal ei tohi olla võimalust teha viga, mis mängu jätkamise võimatuks muudab. Tükke ei ole võimalik paigutada kohtadsse, kust mängija neid enam kätte ei saa. [...] D.5 Mängija peab tundma, et nende tegevused on mängumaailmas olulised. [...] F.1 Mängija peaks saama tagasisidet eesmärgile lähemale jõudmise kohta. [...] F.2 Mängija peaks saama tegevustele kohest tagasisidet

5] Kui teha mäng kindla mehaanika põhjal, tuleb valida lugu, mis selle mehaanika mängijatele arusaadavaks muudab [1]. [...] Loo abil võib anda mängija tegudele mängumaailmas mõtte, mis ei ole seotud mängu võitmisega (tingimus D.5). [...] Ilma loota on väga keeruline saavutada emotsionaalset sidet mängijaga (tingimus G.4) ja ka mängija eneseteadlikkuse vähenemist ja igapäevamurede unustamist (tingimus G.2)

Tasemete disainimisel püüti täita järgnevad tingimused mänguvoo mudelist: A.3 Mäng peaks kiiresti püüdma mängija tähelepanu ja seda säilitama terve mängu jooksul. Mängija on terve mängu jooksul hõivatud mustrite kokku panemise ülesandega. [...] A.4 Mängijale ei tohiks anda mõttetuna tunduvaid ülesandeid. Mängijal on ainult kaks ülesannet: paigutada vaatleja ja paigutada tükid. [...] A.5 Mängu töökoormus peaks olema suur, kuid mängija võimete piirides. Mängijal on palju tükke mida paigutada, kuid ta peab tegelema korraga ainult ühe tükiga. B.1 Väljakutsed mängus peavad olema vastaval tasemel mängija oskustega. [...] Esialgu piisab sellest, et eeldada, et mängija ei oska enne alustamist üldse tükke paigutada ning sealt edasi kasvatada väljakutset sujuvalt

C.1 Mängija peaks saama mängimist alustada ilma juhendit lugemata. [...] Mängijale püütakse sissejuhatavas tasemes ette öelda ainult nii palju kui mängu alustamiseks vajalik. [...] On olemas sissejuhatav tase, kus mängija peab kasutama sama mehaanikat, mis teistes tasemetes. C.5 Mäng peaks suurendama mängija oskusi mängu jooksul. Mängija paigutab tükke igal tasemel mitu korda, seega eeldatakse, et ta muutub selles tegevuses osavamaks. C.6 Mängijale tuleb tasuda arengu eest. [...] Kui mängija proovib sama taset mitu korda, siis salvestatakse tema parim aeg. D.3 Mängija peaks tundma, et tal on kontroll mängu üle tervikuna (mängu alustamine, salvestamine jne)

Mängijale neist alguses kõige lähemal oleval, on selle kohta sümbol (Joonis 8.A). [...] Seega enamus mängijaid tõenäoliselt püüab pöörata tükke igat võimalikku pidi ja telgede erinevus ei tohiks probleeme tekitada. Siiski on hea mängijale sellest märku anda, et ta ei arvaks, et tegemist on veaga. [...] Üks paigutatud nii, et mängijal ei ole võimalik Vaatlejani pääseda ilma seda liigutamata

Vaatenurga otsimiseks ja tähistamiseks on igal tasemel Vaatleja objekt (edaspidi Vaatleja ). [...] Vaatleja on liigutatav objekt, millel on mitu erilist omadust. Vaatleja vaatab alati peegli suunas. Vaatleja positsioon on hoidmise ajal sama mängija tegelase positsiooniga ja seda hoides ei ole võimalik minna kohendamisrežiimi. Kuni mängija karakter Vaatlejat hoiab, näidatakse ekraani nurgas hetkel pakutavat vaatenurka. Tükkide ja Vaatleja paigutamine on keeruline, kui mängija liigub liiga kiiresti. [...] Mängija aitamiseks asetatakse tükk või Vaatleja õigesse kohta, kui mängija karakter laseb objektist lahti sellele kohale piisavalt lähedal

Nendeks tegevusteks on Vaatleja paigutamine, esemete liigutamine, kohendamisrežiimi kasutamine ja kiikamine. Kõigepealt suunatakse mängija noolega Vaatleja juurde, mis on otse tema ees. Kui Vaatleja on üles võetud, siis esimene nool kaob ja tekib uus nool, mis juhatab Vaatlejaga sarnast värvi ringini. Selle ringi raadius on piisavalt väike, et sinna sisse Vaatleja paigutamisel liigutatakse ta õigesse kohta. [...] Vaatleja vaates on terve taseme jooksul näha taseme muster ja seal juures kiri “ma tahan näha seda pilti” (“I want to see that image”). [...] Tüki ja Vaatleja üles võtmine käib samat moodi – selles osas pole vaja mängijat aidata. [...] Vaatleja juurde suunab nool sarnaselt sissejuhatavale tasemele. [...] Ring on suurema raadiusega kui kaugus, kust Vaatleja õigesse kohta liigutataks

Keskendumise alguses otsitakse malltuvastusega Vaatleja vaatest täielikku mustrit . Sellega kontrollitakse, et mängija on mustri edukalt kokku pannud. Malltuvastuse kasutamise suurim eelis loodud mängus on see, et lisaks tükkide paigutusele, see ühtlasi kontrollib, et midagi mustrit ei varjaks. See teeb Vaatleja mehaanika loogilisemaks, sest Vaatleja vaatab alati peegli suunas ja ei tea midagi mustri tükkidest.

Mängus kasutatud mustrite juures tähendaks see, et sisendpildiga võrreldakse palju piksleid, millel mustrit ei ole. Mask varjab need osad mallist, mis ei ole mustri tuvastusel olulised. See tähendab kõik peale mustrit sisaldavate pikslite ja nende lähemate naabrite.

Mustrid on valitud selle järgi, et neist saaks sobiva suuruse ja kujuga tükke lõigata (Joonis 9). Tasemetel null kuni kaks on kõik mustri osad ühenduses. Tasemetel kolm ja neli on võimalik lõigata välja tükke, mis ei puutu kokku ühegi teise mustri osaga. Tasemele paigutatud mustri tükid on musta värvi, et olla selgelt äratuntavad. Tasemele paigutatud pildid tervest mustrist on silmapaistvat värvi (tingimus A.2) (Joonis 9). [...] Mängus kasutatud mustrid

Läbivaks eesmärgiks on vaikimise mängu võitmine, ehk kõikide mustrite kokkupanek. Sissejuhatavas tasemes annab vaatleja märku, et tahab näha kokkupandud mustrit . Järgnevad tasemed on sissejuhatusele piisavalt sarnased, et mängija võiks aru saada, et hoolimata mustri muutumisest tuleb see endiselt kokku panna. [...] Vahepealne eesmärk on taseme muster kokku panna. Selle edasi andmiseks on tasemel toodud mustri näidised (Joonis 9)