Tartu Ülikoolis toimus esimene programmeerimise MOOC aastal 2014, mille nimeks sai „Programmeerimisest maalähedaselt” ning mis osutus ootamatult populaarseks.

Jälgides viimaste aastate statistilisi andmeid Tartu Ülikoolis pakutavate IT-alaste MOOCide kohta [3], võib öelda, et inimeste huvi infotehnoloogia ja programmeerimise vastu pole kahanenud.

Kursuse sihtrühmaks on õppijad, kellel kokkupuude programmeerimisega puudub või on vähene.

Esimese kahe kursuse sihtrühmaks on inimesed, kellel puudub eelnev kogemus programmeerimisega ning õppimist alustatakse baasteadmistest.

Mõlema kursuse eesmärgiks on tutvustada üldiselt programmeerimist ja algoritmilist mõtteviisi.

Kuna kursus kestab vaid neli nädalat ja on mahus 1 EAP ehk 26 tundi tööd, siis võib ka see olla üks põhjustest, miks kursus on Tartu Ülikooli programmeerimise MOOCide hulgas kõige populaarsem.

Kursusele „Programmeerimise alused” pakub Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ka jätkukursust „Programmeerimise alused II”, mis on suunatud inimestele, kellel eelnevalt on olemas kokkupuude programmeerimisega vähemalt kursuse „Programmeerimise alused” mahus [9].

Teadaolevalt on programmeerimine seotud nii väga paljude teadus- kui ka eluvaldkondadega.

Viimastel aastatel on huvi ja nõudlus programmeerimise õppimise järele oluliselt suurenenud ning samuti on suurenenud programmeerimisalaste MOOCide osalejate arv [14].

Vaatamata suurele huvile on enamikul algajatest programmeerijatest raskusi juba esimeste programmeerimisse sissejuhatavate kursustega, mida näitab ka programmeerimise MOOCide ja sissejuhatavate kursuste pidevalt kõrge väljalangemise protsent.

Järgnev lõik annab ülevaate, mis tegurid võivad mõjutada õpilaste tulemusi programmeerimise sissejuhatavas kursuses.

Õpilasega seotud mõjurite all on eelkõige mõeldud faktoreid, mida saab õpilane ise kontrollida ning mille alla Wilson liigitas 2002. aastal järgmised tegurid: õpilase taust, selle juures matemaatiline ja programmeerimise taust, vähene arvuti kasutamise oskus, inglise keele oskus ja halb varasem arvuti kasutamise kogemus [16].

Wilson väidab, et palju suuremat rolli õpilaste programmeerimisalaste soorituste juures kui matemaatiline taust omab õpilaste mugavus ja enesekindlus õppida programmeerimist ja seda just naissoost õpilaste hulgas.

Uurimus tehti Queenslandi ülikooli programmeerimisse sissejuhatava kursuse ümberstruktureerimisest eesmärgiga motiveerida õpilasi programmeerima ja vähendada kursuse kõrget väljalangevuse protsenti.

Tulemused peale kursuse muutmist olid positiivsed, õpilaste tagasisidest tuli välja, kui olulised on nende jaoks teadmised, miks programmeerimine on kasulik, ja langes ka kursuselt väljalangemise protsent.

MOOC (ingl Massive Open Online Course) on suuremahuline vaba ligipääsuga veebipõhine tasuta kursus , mis on praegu maailmas üks uuenduslikumaid arengusuundi kõrghariduses ning mille kiire areng sai alguse 2011. aastal [1].

Kursusele oli jõudnud registreeruda 650 inimest, kui registreerumine otsustati liiga suure osaluse kartusel sulgeda [2].

2017. aasta sügissemestril toimunud kursuse „Programmeerimise alused” osalejate arv küündis 1518 huviliseni ning populaarsuselt esimese koha saavutas samal aastal kursus „Programmeerimisest maalähedaselt”, kus osales 2247 inimest.

Huviliste vanus antud kursustel jääb vahemikku 8 kuni 76 eluaastat [4].

Kuna aga kõik ülesanded hinnatakse automaatkontrolli abil, siis ei ole teada, milliseid vigu kursusel osalejad tegelikult teevad ning kuidas nad ülesandeid lahendavad.

Töös analüüsitud kursuse „Programmeerimise alused” kestus on kaheksa nädalat ja kursus on mahus 3 EAP ehk 78 tundi iseseisvat tööd.

Kursuse sihtrühmaks on õppijad, kellel kokkupuude programmeerimisega puudub või on vähene.

Kursus on mitteeristava hindamisega ning kõiki ülesandeid hinnati automaatkontrolli abil.

Mõlemad ülesanded olid kohustuslikud kursuse läbimiseks.

Lõpuks analüüsib autor kursuse „Programmeerimise alused” kahe valitud ülesande lahendusi ning esitab analüüsi tulemused.

MOOC on haridusalane veebipõhine suuremahuline avatud kursus , mis on kõigile tasuta [1].

Avatud kursus tähendab, et osaleda saavad kõik, kellel on ligipääs internetile.

Kuid siiski tuleks ära märkida, et MOOC on kursus , kus õppejõudude toetus on minimaalne.

2016. aastal oli kõige populaarsem ja ühteaegu ka kõige suurem MOOCe pakkuv keskkond Coursera, millel oli 2016. aastal 23 miljonit registreerunud kasutajat ja mis andis valida rohkem kui 1700 erineva kursuse vahel [6].

Esimese kahe kursuse sihtrühmaks on inimesed, kellel puudub eelnev kogemus programmeerimisega ning õppimist alustatakse baasteadmistest.

Mõlema kursuse eesmärgiks on tutvustada üldiselt programmeerimist ja algoritmilist mõtteviisi.

Kuna kursus kestab vaid neli nädalat ja on mahus 1 EAP ehk 26 tundi tööd, siis võib ka see olla üks põhjustest, miks kursus on Tartu Ülikooli programmeerimise MOOCide hulgas kõige populaarsem.

„Programmeerimise alused” toimus esimest korda 2016. aasta kevadsemestril ning viimane 2017. aasta sügissemestril, kokku on kursus toimunud neli korda.

Kursusel osalemiseks ei ole kohustuslik läbida varasemalt kursus „Programmeerimisest maalähedaselt“, kuid see on soovituslik, kuna kursuse jooksul käsitletakse põhjalikumalt kursusel „Programmeerimisest maalähedaselt“ läbitud teemasid ning lisaks õpitakse ka uusi teemasid [3].

2017. aasta sügissemestril toimunud kursuse „Programmeerimise alused” osalejate arv küündis 1518 huviliseni ning populaarsuselt esimese koha saavutas samal aastal kursus „Programmeerimisest maalähedaselt”, kus osales 2247 inimest.

Kuna aga kõik ülesanded hinnatakse automaatkontrolli abil, siis ei ole teada, milliseid vigu kursusel osalejad tegelikult teevad ning kuidas nad ülesandeid lahendavad.

Töö eesmärgiks on välja selgitada tingimuslause ja tsükli teemade keerulisemate ülesannete vead ja erinevad lahendused ning selle põhjal anda soovitusi vastavate teemade materjalide ja ülesannete tekstide täiendamiseks, et vähendada edaspidi osalejate muresid ja küsimusi.

Edukaks läbimiseks tuli osalejatel iga nädal lahendada üks kuni neli kohustuslikku ülesannet hindele arvestatud ja sooritada kõik Moodle’i testid hindele arvestatud.

Materjalid on esitatud erinevate dokumentide, videote ja viktoriinide abil keskkonnas, mida osalejad saavad külastada neile sobivatel aegadel.

Nii osalejate omavahelise kui ka juhendajate ja osalejate vahelise suhtluse peamine vahend on foorum.

Iga nädal tuleb antud nädala teema kohta lahendada üks kuni neli iseseisvat ülesannet programmeerimiskeeles Python, mis tuleb esitada Moodle’i keskkonnas, nendest suurem osa on kohustuslikud ja viimane ülesanne on võimalik osalejatel valida pakutud ülesannete hulgast.

Õppurite lahendusi hinnatakse automaatkontrolli programmi VPL (ingl Virtual Programming Lab) abil, kuna suure osalejate arvu tõttu ei ole ajaliselt võimalik ja mõistlik kõiki lahendusi manuaalselt läbi vaadata.

VPL-i abil saab hinnata, grupeerida, salvestada, kopeerida osalejate esitatud ülesandeid [10].

Lisaks automaatkontrolli tagasisidele on võimalus osalejatel kasutada murelahendajat (ingl troubleshooter).

Programmi vihjed on koostatud kursusel osalejate e-kirjade põhjal, et ennetada tekkivaid probleeme ning vähendada õppejõududele laekuvate meilide hulka [11].

Kui 2016. aastal toimunud kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt” osalejad saatsid õppejõududele üle 1250 meili, siis 2017. kursusel „Programmeerimisest maalähedaselt” oli kirjade arv 750 [11].

Kuid siiski tuleks ära märkida, et MOOC on kursus, kus õppejõudude toetus on minimaalne.

Programmi vihjed on koostatud kursusel osalejate e-kirjade põhjal, et ennetada tekkivaid probleeme ning vähendada õppejõududele laekuvate meilide hulka [11].

Kaspar Hollo bakalaureusetöö raames koostatud vihjete abil vähendati õppejõududele laekunud kirjade arvu rohkem kui kolmandiku võrra [11].

Kui 2016. aastal toimunud kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt” osalejad saatsid õppejõududele üle 1250 meili, siis 2017. kursusel „Programmeerimisest maalähedaselt” oli kirjade arv 750 [11].

Hispaania Castilla-La Mancha ülikoolis tehtud uuringu käigus arvasid õppejõud , et õpilased ei kirjuta häid programme, sest nad püüavad probleeme lahendada nii kiiresti kui võimalik, mõtlemata nende kvaliteedile ja erinevatele võimalikele lahendustele [20].

Keskkonnaga on näiteks seotud õppejõud , kes määravad kursuse ülesehituse, õpetamise stiili ning kursuse keerukuse [16].

Sellest tulenevalt võib eeldada, et inimeste ülesannetele lähenemine ja ülesannete lahendused võivad varieeruda väga suures ulatuses.

Kuna aga kõik ülesanded hinnatakse automaatkontrolli abil, siis ei ole teada, milliseid vigu kursusel osalejad tegelikult teevad ning kuidas nad ülesandeid lahendavad.

Töös analüüsitakse Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi MOOCi „Programmeerimise alused” kahe kohustusliku ülesande lahendusi.

Töö eesmärgiks on välja selgitada tingimuslause ja tsükli teemade keerulisemate ülesannete vead ja erinevad lahendused ning selle põhjal anda soovitusi vastavate teemade materjalide ja ülesannete tekstide täiendamiseks, et vähendada edaspidi osalejate muresid ja küsimusi.

Eesmärgist lähtuvalt esitas autor järgmised uurimisküsimused: Milliseid lahendusi esines analüüsitud ülesannete lahenduste hulgas?

 Milliseid vigu tehti analüüsitud ülesannete lahendamisel?

Edukaks läbimiseks tuli osalejatel iga nädal lahendada üks kuni neli kohustuslikku ülesannet hindele arvestatud ja sooritada kõik Moodle’i testid hindele arvestatud.

Kursus on mitteeristava hindamisega ning kõiki ülesandeid hinnati automaatkontrolli abil.

Esimene analüüsitud ülesanne kuulub teise nädala teema „Tingimuslaused” hulka ning teine analüüsitud ülesanne kuulub kolmanda nädala teema „Tsüklid” hulka.

Mõlemad ülesanded olid kohustuslikud kursuse läbimiseks.

Lõpuks analüüsib autor kursuse „Programmeerimise alused” kahe valitud ülesande lahendusi ning esitab analüüsi tulemused.

Iga nädal tuleb antud nädala teema kohta lahendada üks kuni neli iseseisvat ülesannet programmeerimiskeeles Python, mis tuleb esitada Moodle’i keskkonnas, nendest suurem osa on kohustuslikud ja viimane ülesanne on võimalik osalejatel valida pakutud ülesannete hulgast.

VPL-i abil saab hinnata, grupeerida, salvestada, kopeerida osalejate esitatud ülesandeid [10].

Ülesannete automaatkontroll on seadistatud nii, et vigade esinemisel saab õpilane tagasisidet automaatkontrollilt: milliste parameetritega käivitati programm ning milline oli oodatud ja tegelik väljund.

Antud kursusel ei olnud automaatkontrollile ülesande esitamiste arv piiratud.

Murelahendaja on Vello Vaherpuu koostatud programm, mis annab abistavaid vihjeid ülesannete lahendamisel ja mille vihjed on koostanud Kaspar Hollo [11].

Murelahendajat on kõige efektiivsem kasutada probleemi tekkimisel, kuid samuti on soovituslik võrrelda peale ülesande lahendamist murelahendaja ja enda lähenemist probleemile [12].

Hiljem, kui asuti praktilisemate ülesannete juurde, võeti kasutusele ka paarisprogrammeerimine.

Ülesannete automaatkontroll on seadistatud nii, et vigade esinemisel saab õpilane tagasisidet automaatkontrollilt: milliste parameetritega käivitati programm ning milline oli oodatud ja tegelik väljund.

Järgnev lõik annab ülevaate, mis tegurid võivad mõjutada õpilaste tulemusi programmeerimise sissejuhatavas kursuses.

Al-Imam Mohammad Ibn Saud Islamic ülikoolis avaldatud artikli kohaselt võib õpilaste programmeerimiseoskust mõjutavad faktorid jagada kaheks kategooriaks: õpilasega seotud tegurid ja õpilasest mittesõltuvad ehk õpikeskkonnaga seotud tegurid [15].

Õpilasega seotud mõjurite all on eelkõige mõeldud faktoreid, mida saab õpilane ise kontrollida ning mille alla Wilson liigitas 2002. aastal järgmised tegurid: õpilase taust, selle juures matemaatiline ja programmeerimise taust, vähene arvuti kasutamise oskus, inglise keele oskus ja halb varasem arvuti kasutamise kogemus [16].

Wilson väidab, et palju suuremat rolli õpilaste programmeerimisalaste soorituste juures kui matemaatiline taust omab õpilaste mugavus ja enesekindlus õppida programmeerimist ja seda just naissoost õpilaste hulgas.

Hispaania Castilla-La Mancha ülikoolis tehtud uuringu käigus arvasid õppejõud, et õpilased ei kirjuta häid programme, sest nad püüavad probleeme lahendada nii kiiresti kui võimalik, mõtlemata nende kvaliteedile ja erinevatele võimalikele lahendustele [20].

Ka see võib olla üks õpilasest tulenev probleem.

Lisaks on leitud, et õpilaste tulemuste ja motivatsiooni vahel on tugev seos [15].

Uurimus tehti Queenslandi ülikooli programmeerimisse sissejuhatava kursuse ümberstruktureerimisest eesmärgiga motiveerida õpilasi programmeerima ja vähendada kursuse kõrget väljalangevuse protsenti.

Tulemused peale kursuse muutmist olid positiivsed, õpilaste tagasisidest tuli välja, kui olulised on nende jaoks teadmised, miks programmeerimine on kasulik, ja langes ka kursuselt väljalangemise protsent.

Tänu sellele, et kursuse sissejuhatav osa tehti pikemaks ja üldisemaks, selgitamaks õpilastele probleeme, mida saab lahendada programmeerimise abil, tõsteti õpilaste motivatsioonitaset lahendada programmeerimise ülesandeid ja osaleda kursusel lõpuni.

Teisalt võib õpilaste suhtumist õppetöösse mõjutada Wilsoni arvates õpikeskkond [16].

MOOCide õpetamise stiili juures tuleks arvestada, et õpetamise stiil ei mõjuta õppureid nii palju, kui seda teeb õppejõud klassiruumis, kuid õppematerjalide esitusviis mõjutab õpilaste õppimise stiili.

Kuna aga kõik ülesanded hinnatakse automaatkontrolli abil, siis ei ole teada, milliseid vigu kursusel osalejad tegelikult teevad ning kuidas nad ülesandeid lahendavad .

Edukaks läbimiseks tuli osalejatel iga nädal lahendada üks kuni neli kohustuslikku ülesannet hindele arvestatud ja sooritada kõik Moodle’i testid hindele arvestatud.

Iga nädal tuleb antud nädala teema kohta lahendada üks kuni neli iseseisvat ülesannet programmeerimiskeeles Python, mis tuleb esitada Moodle’i keskkonnas, nendest suurem osa on kohustuslikud ja viimane ülesanne on võimalik osalejatel valida pakutud ülesannete hulgast.

Samuti on iga teema kohta vaja nädala lõpus lahendada Moodle’i test, mis koosneb suures osas valikvastustega küsimustest.

Hispaania Castilla-La Mancha ülikoolis tehtud uuringu käigus arvasid õppejõud, et õpilased ei kirjuta häid programme, sest nad püüavad probleeme lahendada nii kiiresti kui võimalik, mõtlemata nende kvaliteedile ja erinevatele võimalikele lahendustele [20].

Sellest tulenevalt võib eeldada, et inimeste ülesannetele lähenemine ja ülesannete lahendused võivad varieeruda väga suures ulatuses.

Töös analüüsitakse Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi MOOCi „Programmeerimise alused” kahe kohustusliku ülesande lahendusi .

Töö eesmärgiks on välja selgitada tingimuslause ja tsükli teemade keerulisemate ülesannete vead ja erinevad lahendused ning selle põhjal anda soovitusi vastavate teemade materjalide ja ülesannete tekstide täiendamiseks, et vähendada edaspidi osalejate muresid ja küsimusi.

Eesmärgist lähtuvalt esitas autor järgmised uurimisküsimused: Milliseid lahendusi esines analüüsitud ülesannete lahenduste hulgas?

 Milliseid vigu esines analüüsitud lahendustes kõige rohkem?

Lõpuks analüüsib autor kursuse „Programmeerimise alused” kahe valitud ülesande lahendusi ning esitab analüüsi tulemused.

Õppurite lahendusi hinnatakse automaatkontrolli programmi VPL (ingl Virtual Programming Lab) abil, kuna suure osalejate arvu tõttu ei ole ajaliselt võimalik ja mõistlik kõiki lahendusi manuaalselt läbi vaadata.