Kui igapäevaselt saadetakse kantseliiti täis teksti , siis ei hakka ka keeleteadlikumad inimesed teksti õigsuses kahtlema ja nii sulandub kantseliit meie igapäevasesse keelekasutusse [4].

Järgnev on refereeritud Krista Kerge artikli põhja [7], kus osutatakse, et teksti süntaksi keerukus ja abstraktsus on üks-ühele seoses teksti ametlikkusega.

Tihti määrab teksti autor oma sõnavara kasutamisega, kas tekst on loetav ainult eriala tundvale inimesele või saab tekstist informatsiooni kätte ka mitteasjatundja.

Heaks näiteks on statistikakeel, kus loetakse kantseliidiks teksti keerukust, ümberütlemisi, ületäpsustamisi, stampkeelendeid, võõrmõjulisust ning piiratud sõnavara.

Sealhulgas kasutatakse selliseid tegusõnu, mis on oma algse tähenduse kaotanud ning nüüd laiuvad ametlikes keeltes ning tekstides , näiteks sõnad: läbi viima, tegelema, teostama, sooritama ja toimuma.

Suuremat tähelepanu tuleks korrektsele sõnakasutusele pöörata tekstides , mis nõuavad täpsust [2].

Arusaadavate ja konkreetsete tekstide loomisele pööratakse aina rohkem tähelepanu.

Siinses peatükis kirjeldatu tugineb Katrin Halliku tekstile „Selge keele liikumisest maailmas“ [13].

Selgest keelest on eemaldatud mittevajalikud sõnad ning keerukas stiil, et tekst muuta lugejasõbralikumaks ning arusaadavamaks.

Saadi teada, et 50% Hollandi elanikest sai aru põhiseaduse tekstidest .

Eestikeelsete tekstide jaoks ei ole programmi, mis tuvastaks tekstist kantseliiti ja paronüüme.

Mõnede suuremate keelte tekstidele on selliseid rakendusi siiski arendatud.

[14] Microsoft Wordi rakendus suudab eestikeelsete tekstide jaoks küll õigekirja parandada, kuid ingliskeelse teksti jaoks on teda rohkem arendatud.

Näiteks saab Microsoft Wordi abil leida ingliskeelsest tekstist üles keerukamad sõnad ja seejärel soovitab programm kasutajale mõnda lihtsamat, kuid tähenduselt sama sõna.

Näiteks koostas Hollandi firma BureauTaal Euroopa keeleõppe raamdokumendi, mille põhjal tehti programm Texamen.

Eestikeelsete tekstide jaoks ei ole programmi , mis tuvastaks tekstist kantseliiti ja paronüüme.

Samuti pole teada ka sellist funktsiooni mõne teise programmi koosseisus.

Allpool kirjeldataksegi mõningaid selliseid programme .

Näiteks saab Microsoft Wordi abil leida ingliskeelsest tekstist üles keerukamad sõnad ja seejärel soovitab programm kasutajale mõnda lihtsamat, kuid tähenduselt sama sõna.

Programm kasutab paronüümide tuvastamiseks tekstidokumenti, mis on sobivale kujule viidud „Väike paronüümisõnastik“.

Selge keel on keel, mis on keskmisele inimesele arusaadav.

Selgest keelest on eemaldatud mittevajalikud sõnad ning keerukas stiil, et tekst muuta lugejasõbralikumaks ning arusaadavamaks.

See aga ei tähenda, et selge keel oleks lihtsustatud keel.

Peale selle nimetatakse selget keelt ka kantseleikeele ehk bürokraatliku keele vastandiks.

Tänapäeval on selge keele liikumine muutunud koordineeritud tegevusteks paljudes riikides üle maailma.

Ka selge keele akadeemilise koolituse vajadus on Euroopas suurenenud.

Selle projekti lõid Belgia Katholieke Hogeschooli õppejõud ja nende eesmärk oli koostada selge keelekasutuse ja infodisaini õppekava ning rakendada seda Euroopa ülikoolides üheaastaase diplomiõppe kursusena.

Sealhulgas kasutatakse selliseid tegusõnu, mis on oma algse tähenduse kaotanud ning nüüd laiuvad ametlikes keeltes ning tekstides, näiteks sõnad: läbi viima, tegelema, teostama, sooritama ja toimuma.

Kantseliit on tunginud ka suulisesse keelde – tihti kasutavad inimesed avalikel ülesastumistel kantseliitlikku keelt , „ametlikke“ väljendeid [4].

Kantseliit võib tekkida ka võõra keele lausemallide ning grammatika ülevõtmise kaudu, mistõttu võib eestikeelne lause muutuda raskesti loetavaks ning tihti ka liiga pikaks [8].

Euroopas tegeleb selgema keele arendamisega ühendus Plain Language Europe [12], milles osaleb 6 riiki, kuid mitte veel Eesti.

Selge keel on keel , mis on keskmisele inimesele arusaadav.

Selgest keelest on eemaldatud mittevajalikud sõnad ning keerukas stiil, et tekst muuta lugejasõbralikumaks ning arusaadavamaks.

See aga ei tähenda, et selge keel oleks lihtsustatud keel .

Peale selle nimetatakse selget keelt ka kantseleikeele ehk bürokraatliku keele vastandiks.

Tänapäeval on selge keele liikumine muutunud koordineeritud tegevusteks paljudes riikides üle maailma.

Ka selge keele akadeemilise koolituse vajadus on Euroopas suurenenud.

Clarity eesmärk on propageerida selget keelt seadusloomes, vältida arhailist, ebaselget ja keerukat juriidilist keelt .

Mõnede suuremate keelte tekstidele on selliseid rakendusi siiski arendatud.

Sealhulgas kasutatakse selliseid tegusõnu, mis on oma algse tähenduse kaotanud ning nüüd laiuvad ametlikes keeltes ning tekstides, näiteks sõnad : läbi viima, tegelema, teostama, sooritama ja toimuma.

Artiklist selgub, et kuna neid sõnu kasutatakse pea igal pool, siis jääbki tavalisele keelekasutajale väär mulje, et nende tegusõnade kasutamine on hea tava [7].

Kasutatakse tühisõnu ( sõnad , mis ei lisa lausele mõtet või tähendust), üle-tuletusi (tuletusliidetega liialdamine, liiteid on sõnas rohkem kui mõistmiseks tarvilik) ja liiaseid väljendeid (väljend, milles on sisukordus) – seda selleks, et kõne jätaks keerulisema ning targema mulje [4].

Paronüümid ehk sarnassõnad on sõnad , mis on kõlalt ja kirjapildilt lähedased, kuid tähendavad erinevaid asju.

Leidub paronüüme, mis on ka tähenduselt lähedased, ning sõnu , mis erinevad nii minimaalselt, et kõnekeeles neid ei eristata [10].

Vales tähenduses sõnade kasutamine võib muuta lause sisu.

Näiteks koolikirjandites kipuvad paronüümidega seotud vead esinema sellepärast, et kõnekeeles ei tehta neil sõnadel tihti vahet – näiteks võib tuua sõnad „kestus“ ja „kestvus“ [11].

Selgest keelest on eemaldatud mittevajalikud sõnad ning keerukas stiil, et tekst muuta lugejasõbralikumaks ning arusaadavamaks.

Näiteks saab Microsoft Wordi abil leida ingliskeelsest tekstist üles keerukamad sõnad ja seejärel soovitab programm kasutajale mõnda lihtsamat, kuid tähenduselt sama sõna .

EstNLTKd kasutatakse näiteks teksti lõikudeks, lauseteks või sõnadeks jupitamiseks.

Morfoloogilise analüüsiga saadakse sõnade sõnavorme ja sõnaliike.

Süntaktilise analüüsiga saadakse lauses olevate sõnade süntaktilised märgendid (nt sihitis, öeldistäide) ja sõnade süntaktilised ülemad süntaksipuus.

Mõlema sõna järel on sõnaseletus.

Heaks näiteks on statistikakeel, kus loetakse kantseliidiks teksti keerukust, ümberütlemisi, ületäpsustamisi, stampkeelendeid, võõrmõjulisust ning piiratud sõnavara.

Näiteks koolikirjandites kipuvad paronüümidega seotud vead esinema sellepärast, et kõnekeeles ei tehta neil sõnadel tihti vahet – näiteks võib tuua sõnad „kestus“ ja „kestvus“ [11].

Näiteks koostas Hollandi firma BureauTaal Euroopa keeleõppe raamdokumendi, mille põhjal tehti programm Texamen.

Näiteks saab Microsoft Wordi abil leida ingliskeelsest tekstist üles keerukamad sõnad ja seejärel soovitab programm kasutajale mõnda lihtsamat, kuid tähenduselt sama sõna.

EstNLTKd kasutatakse näiteks teksti lõikudeks, lauseteks või sõnadeks jupitamiseks.

Statistikakeeles, nagu ka õiguskeeles, kasutatakse liiga palju nominaalstiili – püütakse end väljendada väheste tegusõnade ning paljude nimisõnadega.

Sealhulgas kasutatakse selliseid tegusõnu, mis on oma algse tähenduse kaotanud ning nüüd laiuvad ametlikes keeltes ning tekstides, näiteks sõnad: läbi viima, tegelema, teostama, sooritama ja toimuma.

Artiklist selgub, et kuna neid sõnu kasutatakse pea igal pool, siis jääbki tavalisele keelekasutajale väär mulje, et nende tegusõnade kasutamine on hea tava [7].

Kantseliit on tunginud ka suulisesse keelde – tihti kasutavad inimesed avalikel ülesastumistel kantseliitlikku keelt, „ametlikke“ väljendeid [4].

Kasutatakse tühisõnu (sõnad, mis ei lisa lausele mõtet või tähendust), üle-tuletusi (tuletusliidetega liialdamine, liiteid on sõnas rohkem kui mõistmiseks tarvilik) ja liiaseid väljendeid (väljend, milles on sisukordus) – seda selleks, et kõne jätaks keerulisema ning targema mulje [4].

Eesmärk saavutati ning sellest ajast peale kasutatakse Hollandis ümberkirjutatud põhiseadust paralleelselt algse põhiseadusega.

See alapeatükk on refereeritud kasutades Microsoft Wordi ametlikku dokumentatsiooni.

EstNLTKd kasutatakse näiteks teksti lõikudeks, lauseteks või sõnadeks jupitamiseks.

Siinses töös kasutati morfoloogilist analüüsi, süntaktilist analüüsi ning lemmatiseerimist.