Käändeid õpitakse algkoolis, põhikoolis ja gümnaasiumis.

Lisaks käänetele on vaja keelt õppides teadlikult harjutada ja kinnistada ka sõnavara.

Mängudesse saab integreerida mitmeid õpimaterjale: õpikuid, käänete , grammatika ja sõnavara töölehti ning ülesandeid.

Loodav veebirakendus peaks sobima algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi tasemel õppivatele eesti inimestele kui ka välismaalastele ja võimaldaks neil õppida grammatikat ning sõnavara, täpsemalt käändeid ja sõnade tähendusi sünonüümide kaudu.

Samuti kasutatakse Anneliis Hallingu valminud käänete õppimise mängu „Õpime käändeid “ [7].

Sobiv induktiivne grammatikaõppe harjutus on seega näiteks selline, kus antud lauses küsitakse ühe sõna käänet , sest sellises olukorras saab õpilane sisu abiga käände leida ning seeläbi õppida grammatikareegleid alateaduslikult.

Rakendus nõuaks aga õpilaselt eelnevaid baasteadmisi käänete kohta, sest õppeprogrammi eesmärk on lasta kasutajal harjutada ja teadmisi süvendada, mitte neid algusest seletada.

Mängu eesmärk on õpetada sihitise käände kasutust.

Käänuk teine nõrkus on tema piiritletlus sihitise käändele .

Rakenduses saab harjutada kõiki käändeid peale nimetava, sest sõnad on ette antud selles käändes , näiteks lauseta testides (joonis 2).

Lausetega testides on ette antud viis küsilauset, mis on küllaltki lihtsad, millele peab vastama sõnaga õiges käändes , näiteks: „Keda äi nägi?

kasutajale võimaluse õppida kõiki eesti keele käändeid peale nimetava ning on dünaamilise sisuga.

Veebimäng „Õpime Käändeid “, mille lõi Anneliis Halling oma bakalaureusetöö raames [7], on sisult sarnane Oahpa!

„Õpime Käändeid “ loob testid kasutades korpust, Estnltk 1.3 morfoloogilist analüsaatorit ja süntesaatorit, sagedussõnastikku ja ebasobivate sõnade nimekirja.

Testitüüpe on kaks: esimene testidest nõuab kasutajalt õiges käändes sõna sisestamist ning teine õige käände valimist valikvastustest.

Esimese puhul peab valima käänded , mida soovitakse õppida, ja seejärel antakse testid ükshaaval ette (joonis 3), teise puhul aga on valikvastustes kõik 14 eesti keele käänet ja piiranguid pole.

Lisaks käänetele on vaja keelt õppides teadlikult harjutada ja kinnistada ka sõnavara .

Mängudesse saab integreerida mitmeid õpimaterjale: õpikuid, käänete, grammatika ja sõnavara töölehti ning ülesandeid.

Loodav veebirakendus peaks sobima algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi tasemel õppivatele eesti inimestele kui ka välismaalastele ja võimaldaks neil õppida grammatikat ning sõnavara , täpsemalt käändeid ja sõnade tähendusi sünonüümide kaudu.

Eesti keele õpe Keele sõnavara ja grammatika õppimisele saab ligineda mitmeti.

Sõnavara õppimisele minev rõhk jääb mõnikord grammatika õppimisele alla, kuid tugev grammatikatunnetus ei korva kehva sõnavara ja laia sõnavaraga ning halva grammatikatunnetusega inimene ei saa end õigesti väljendada [13].

Kristin Saarso [13] on kirjutanud, et tõhus sõnavara õppimine tähendab seotud sõnaühendite kasutamist harjutustes, sest tähendustervik aitab materjali peaaegu 100% meelde jätta, ja õppimisel üksikute sõnade süstematiseerimist ja kategoriseerimist.

Selliseks sõnavara õppimiseks on veebimäng hea variant, sest ülesannetes olevad laused tulevad korpusest ning õpilane saab oma sõnavara laiendada konteksti ja sõnadevaheliste seoste abil.

Sünonüümide tundmine on tähtis osa sõnavarast , mida saab veebimängus harjutada lüngatäitmisülesannetega.

[19], samatähenduslike sõnade harjutus [10] ja vastandtähendusega sõnade ristsõna [11], kuid suurem osa neist on kas inglise või muus võõrkeeles ja omavad staatilist, kasutajale mitteadapteeruvaid harjutusi või on liiga pealiskaudsed.

Õppeprogramm valib harjutuses kasutatavad laused eesti keele tekstikorpustest ning peab meeles, milliste lausete puhul missuguseid vigu õpilane on teinud, et valida veaohtlikke lauseid või sõnu tihedamini.

Iga harjutuse läbimisel annab rakendus õppijale punktiskoori ja tagasiside vigade ning edusammude kohta.

Kristin Saarso [13] on kirjutanud, et tõhus sõnavara õppimine tähendab seotud sõnaühendite kasutamist harjutustes , sest tähendustervik aitab materjali peaaegu 100% meelde jätta, ja õppimisel üksikute sõnade süstematiseerimist ja kategoriseerimist.

Sobiv induktiivne grammatikaõppe harjutus on seega näiteks selline, kus antud lauses küsitakse ühe sõna käänet, sest sellises olukorras saab õpilane sisu abiga käände leida ning seeläbi õppida grammatikareegleid alateaduslikult.

Harjutused kesktasemele on nimisõnade, omadussõnade, tegusõnade, asesõnade, määrsõnade, kaassõnade ja sünonüümide tundmise testimiseks, kõrgtasemes homo-, paro-, süno ja antonüümide, fraseologismide, vanasõnade ning sõnatuletuse peale, kusjuures kõrgtaseme testide seas on ka varia grupeering, kuhu alla kuuluvad erinevad väiksemad valikvastustega või lünkharjutused.

Harjutuste sisu on staatiline, kuid seda korvab ülesannete kogus ja põhjalikkus.

Rakenduses kasutatakse morfoloogilist analüsaatorit, Eesti Wordneti, Word2Vec mudelit ning sagedussõnastikku testide loomiseks.

Rakenduses saab harjutada kõiki käändeid peale nimetava, sest sõnad on ette antud selles käändes, näiteks lauseta testides (joonis 2).

Peale testi sooritamist näidatakse kasutajale tema tulemus ning esitletakse võimalus näha õigeid vastuseid.

Lausetega testides on ette antud viis küsilauset, mis on küllaltki lihtsad, millele peab vastama sõnaga õiges käändes, näiteks: „Keda äi nägi?

püsivalt meelde õpilase vigu, vähendades nii genereeritud testide kasulikkust.

„Õpime Käändeid“ loob testid kasutades korpust, Estnltk 1.3 morfoloogilist analüsaatorit ja süntesaatorit, sagedussõnastikku ja ebasobivate sõnade nimekirja.

Testitüüpe on kaks: esimene testidest nõuab kasutajalt õiges käändes sõna sisestamist ning teine õige käände valimist valikvastustest.

Esimese puhul peab valima käänded, mida soovitakse õppida, ja seejärel antakse testid ükshaaval ette (joonis 3), teise puhul aga on valikvastustes kõik 14 eesti keele käänet ja piiranguid pole.

pakutud teste ning on lihtsama kasutajaliidesega, kuid testid on juhuslikud ja vigu meelde ei jäeta.

Kõige põhjalikumad testid kesk- ja kõrgtasemele asuvad Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) osakonna „Eesti keele ja kultuuri kursused“ leheküljel [8].

Mängudesse saab integreerida mitmeid õpimaterjale: õpikuid, käänete, grammatika ja sõnavara töölehti ning ülesandeid.

Loodav veebirakendus peaks sobima algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi tasemel õppivatele eesti inimestele kui ka välismaalastele ja võimaldaks neil õppida grammatikat ning sõnavara, täpsemalt käändeid ja sõnade tähendusi sünonüümide kaudu.

Eesti keele õpe Keele sõnavara ja grammatika õppimisele saab ligineda mitmeti.

Sõnavara õppimisele minev rõhk jääb mõnikord grammatika õppimisele alla, kuid tugev grammatikatunnetus ei korva kehva sõnavara ja laia sõnavaraga ning halva grammatikatunnetusega inimene ei saa end õigesti väljendada [13].

Elle Sõrmus ja Ingrid Krall [14] on kirjutanud, et grammatikat saab tõhusalt õppida induktiivselt näidete ja teksti sisu abil.

1.1 Grammatika õppeprogrammid ja –mängud Veebimäng Käänuk [18] on eesti keele grammatika õppeks B1- ja kõrgematele tasemetele (joonis 1).

Keeruliseks teeb eesti keele õppimise selle kääneterohkus, mis on probleemiallikaks nii eestlastest kui ka välismaalastest õppijate jaoks.

E-õppe üks alamliike on mängupõhine õpe, mis on ajaga muutunud aina populaarsemaks [5], ning loob viisi interaktiivseks ja lõbusaks õppimiseks [6].

Samuti kasutatakse Anneliis Hallingu valminud käänete õppimise mängu „Õpime käändeid“ [7].

Eesti keele õpe Keele sõnavara ja grammatika õppimisele saab ligineda mitmeti.

Sõnavara õppimisele minev rõhk jääb mõnikord grammatika õppimisele alla, kuid tugev grammatikatunnetus ei korva kehva sõnavara ja laia sõnavaraga ning halva grammatikatunnetusega inimene ei saa end õigesti väljendada [13].

Kristin Saarso [13] on kirjutanud, et tõhus sõnavara õppimine tähendab seotud sõnaühendite kasutamist harjutustes, sest tähendustervik aitab materjali peaaegu 100% meelde jätta, ja õppimisel üksikute sõnade süstematiseerimist ja kategoriseerimist.

Selliseks sõnavara õppimiseks on veebimäng hea variant, sest ülesannetes olevad laused tulevad korpusest ning õpilane saab oma sõnavara laiendada konteksti ja sõnadevaheliste seoste abil.

Eesti keelt õpetatakse välismaal rohkem kui 30 kõrgkoolis ning õppijaid nendes koolides on aastal 2019 ligikaudu 1000 [4].

Olulised õppijad on ka eestlased ise, kes õpivad eesti keelt emakeele ja teise keele tasemel.

Keeruliseks teeb eesti keele õppimise selle kääneterohkus, mis on probleemiallikaks nii eestlastest kui ka välismaalastest õppijate jaoks.

Iga harjutuse läbimisel annab rakendus õppijale punktiskoori ja tagasiside vigade ning edusammude kohta.

Induktiivse ülesande puhul tutvustatakse õppijale teooriat või antakse näpunäiteid ning siis lastakse iseseisvalt reegleid tuletada.

Õppeprogramm valib harjutuses kasutatavad laused eesti keele tekstikorpustest ning peab meeles, milliste lausete puhul missuguseid vigu õpilane on teinud, et valida veaohtlikke lauseid või sõnu tihedamini.

Selliseks sõnavara õppimiseks on veebimäng hea variant, sest ülesannetes olevad laused tulevad korpusest ning õpilane saab oma sõnavara laiendada konteksti ja sõnadevaheliste seoste abil.

Sõna vigase mõistmise korral jätab programm selle meelde ja oskab leida sarnaseid lauseid või sõnu, et luua olukord loovaks kordamiseks.

Sobiv induktiivne grammatikaõppe harjutus on seega näiteks selline, kus antud lauses küsitakse ühe sõna käänet, sest sellises olukorras saab õpilane sisu abiga käände leida ning seeläbi õppida grammatikareegleid alateaduslikult.

Käänuk koosneb erinevatest elulisi olukordi kirjeldavatest koomiksitest, kus peab täitma lauses oleva lünga ühe sõnaga mitmest variandist, näiteks: „Anneli vaatas Youtube’ist uue Rose Pink Hearti parfüümi ________.“ ja valikuteks on „esitlust“, „esitluse“ ja „esitlus“.

võimaldab harjutada sõnade käänamist ja pööramist nii eraldiseisvalt kui ka lause kontekstis.

Rakenduses saab harjutada kõiki käändeid peale nimetava, sest sõnad on ette antud selles käändes, näiteks lauseta testides (joonis 2).