Lausete arv: 274 - Sõnade arv: 3698
Analüüsiks kulunud aeg: 158.52 sekundit
Uus analüüs
Peame
Peame tähtsaks rakenduse edasist täiustamist.
Loodusläheduse järgi jaguneb pinnaveekogumi ökoloogiline seisund viieks seisundiklassiks järgmiselt [3]: väga hea – pinnaveekogum on looduslikus seisundis; hea – pinnaveekogum on looduslähedases seisundis; kesine – inimmõju pinnaveekogumile on mõõdukas; halb – pinnaveekogum on reostunud; väga halb – pinnaveekogum on tugevasti reostunud.
Kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb.
Tüüpi &#3627408470; kvantiil on defineeritud järgmiselt [6]: &#55349;&#56388;&#3627408470;(&#55349;&#56413;)=(1−&#55349;&#57086;)&#3627408485;&#3627408471;+&#55349;&#57086;&#3627408485;&#3627408471;+1, kus 1≤&#3627408470;≤9,&#3627408471;−&#55349;&#56410;&#55349;&#56385;≤&#55349;&#56413;<&#3627408471;−&#55349;&#56410;+1&#55349;&#56385;,&#3627408485;&#3627408471; on j-ndas element, N on kogumi maht, väärtus &#55349;&#57086; on funktsioon &#3627408471;=[&#55349;&#56385;&#55349;&#56413;+&#55349;&#56410;] ja &#55349;&#56404;=&#55349;&#56385;&#55349;&#56413;+&#55349;&#56410;−&#3627408471; ning m on kvantiili tüübi põhine konstant.
11 Tarkvaras R kasutab kvantiili leidmise käsk quantile() defintitsiooni tüüpi 7, mille korral avaldub kvantiil järgmiselt [7]: &#55349;&#56388;7(&#55349;&#56413;)=&#3627408485;[&#3627408472;]+(&#3627408472;−[&#3627408472;])(&#3627408485;[&#3627408472;]+1−&#3627408485;[&#3627408472;]), &#3627408472;us &#3627408472;=(&#55349;&#56385;−1)&#55349;&#56413;+1, N on kogumi maht, p on tõenäosus, [&#3627408472;] on indeksi k täisosa ning &#3627408485;[&#3627408472;] on [&#3627408472;] –ndas element järjestatud arvreas.
Veeveeb võimaldab teha kaardilt seisundite infopäringuid, mille tulemusena on lisaks tesktilistele parameetritele võimalus vaadata aegrea tabelit, kus on näidatud, kuidas on veekogumi seisund aastatega muutunud ja mis on seatud eesmärgid (joonis 3).
Lineaarne trendijoon kasutab joonele sobivate vähimruutude arvutamiseks järgmist võrrandit: &#3627408486;=&#55349;&#56410;&#3627408485;+&#55349;&#56400;, kus m on tõus ja c on äralõikepunkt [13].
Dispersioon ehk keskmine ruuthälve on ruuthälvete keskmine (üksikute individuaalväärtuste &#3627408485;&#3627408470; ja nende aritmeetilise keskmise &#3627408485;̅ vaheliste hälvete ruutude aritmeetiline keskmine): &#55349;&#57102;2=∑(&#55349;&#56421;&#55349;&#56406;−&#55349;&#56421;̅)2&#55349;&#56385; ning standardhälve ehk ruutkeskmine hälve on ruutjuur dispersioonist: &#55349;&#57102;=√∑(&#55349;&#56421;&#55349;&#56406;−&#55349;&#56421;̅)2&#55349;&#56385; [4].
Lähtutakse tingimusest, et kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, siis määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5.
Arendaja poolsest testimisest üldjuhul ei piisa, kuna autor jälgib oma loogikat ega suuda prognoosida kasutaja võimalikke tegevusi, autor pole alati piisavalt enesekriitiline ja ei taha oma tööd “lõhkuda“, autori otsene motivatsioon on lõpetada töö jne.
Poolt-tarind on võõrapärane vorm, mis jätab lauses tegija tagaplaanile.
Seire tulemuste alusel jälgitakse jõgede veekvaliteedi vastavust rahvusvahelistele ning Eesti seadusandluse poolt kehtestatud nõuetele, täidetakse Eestit siduvaid rahvusvahelisi kokkuleppeid (Genfi konventsioon, :elsingi konventsioon jne) ja rahvusvahelisi uurimisprogramme.
Rakendus peab väljastama kokkuvõtliku tabeli vooluveekogumite füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogiliste seisundiklasside ja koondmäärangutega kasutaja poolt valitud seireperioodi kohta.
Rakendus kasutab vooluveekogumite andmebaasi ning vastavalt kasutaja poolt tehtud valikutele (sisendite valik) kuvatakse tulemused kolmes sakiks – I sakk: Joonis ja andmed; II sakk: Arvkarakteristikud ja seisundiklass; III sakk: Vooluveekogumite seisundid.
Väljavõte rakenduse poolt kasutatavast andmetabelist (vaatest) on toodud lisas 2.
Kasutaja poolt valitavad sisendid (külgpaneel).
Antud vaates kuvatakse interaktiivsel graafikul kasutaja poolt valitud kvaliteedinäitaja sisaldused koos lineaarse trendijoonega sisenditeks valitud vooluveekogumi ja seireperioodi kohta.
Arvutused on tehtud kasutaja poolt valitud seireperioodi kohta.
Antud vaates on toodud kasutaja poolt valitud seireperioodi kohta leitud füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogilised seisundiklassid tabelite 1 – 3 alusel ja koondmäärangud kõikide andmebaasis leiduvate vooluveekogumite kohta (vaade 6).
Testimine toimus arenduse käigus autori poolt ning peale veebirakenduse valmimist kahe huvigruppi kuuluva isiku poolt.
Testimine toimus arenduse käigus autori poolt ning peale veebirakenduse valmimist kahe huvigruppi kuuluva isiku poolt.
33 Rakenduse == saki (Arvkarakteristikud ja seisundiklass) tabelite pealkirjas võiks kuvada kasutaja poolt valitud seireperioodi.
Rakenduse === sakis (Vooluveekogumite seisundid) võiks pealkirja juurde lisada kasutaja poolt valitud seireperioodi, mis andmete alusel kvaliteediklassid on leitud.
Esialgses lahenduses kanti rakenduse poolt kasutatavasse andmebaasi kõiki kolme vooluveekogu tüüpi esindavad kuue vooluveekogumi seiretulemused aastatel 1992-2018.
Veebirakenduse edasiarendamise esimese sammuna püüab autor täita testijate poolt esitatud ettepanekud.
Öeldistäiteks olev v- või tav- kesksõna võib mõjuda bürokraatlikult.
Märgib omaduste või seisundite juhuslikkust, ajutist iseloomu.
Parem on
kasutada kindlamat kõneviisi.
Vooluveekogumite ehk jõgede hüdrokeemilise seire eesmärgiks on pideva ülevaate saamine jõgede hüdrokeemilisest seisundist, saastekoormustest ning jõgede hüdrokeemilise seisundi hindamine ja pikaajaliste muutuste jälgimine.
Ülevaade olemasolevast lahendusest Veemudelite infosüsteem (Veeveeb) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ja avalikkuse vajadustest tulenev veebipõhine infokeskkond ja modelleerimisvahend, mis on abiks veespetsialistidele otsuste langetamisel siseveekogude ja rannikumere majandamisel ning annab avalikkusele teavet veekogude seisukorra kohta.
:innatavateks kvaliteedinäitajateks on pH (proovivõtul), hapniku küllastusaste (proovivõtul), biokeemiline hapnikutarve (B:T5), ammooniumlämmastik (NH4+), üldlämmastik (Nüld) ja üldfosfor (Püld).
Parameetriks võib olla keskmine, dispersion, osakaal, regressioonikordaja jne.
R-i tugevaks küljeks on keerukate andmestruktuuridega hakkama saamine.
Shiny kasutamiseks ei ole vaja veebiarendaja oskusi, aga samas saab vajadusel rakendust edasi arendada HTML, CSS, JavaScripti jQuery abil [21].
Mine-vormi kasutus koos tühiverbiga.
SQLite omab kõiki sql-keele funktsioone, ei vaja konfigureerimist ning hoiustab terve andmebaasi ühes failis [17].
Testimine toimus arenduse käigus autori poolt ning peale veebirakenduse valmimist kahe huvigruppi kuuluva isiku poolt.
Testimine toimus arenduse käigus autori poolt ning peale veebirakenduse valmimist kahe huvigruppi kuuluva isiku poolt.
|
sakk 26x |
Rakendus kasutab vooluveekogumite andmebaasi ning vastavalt kasutaja poolt tehtud valikutele (sisendite valik) kuvatakse tulemused kolmes sakiks – I sakk : Joonis ja andmed; II sakk : Arvkarakteristikud ja seisundiklass; III sakk : Vooluveekogumite seisundid. Põhialal on väljundid jagatud kolmeks sakiks – I sakk : Joonis ja andmed; II sakk : Arvkarakteristikud ja seisundiklass; III sakk : Vooluveekogumite seisundid. 26 Rakenduse väljundi I sakk : Joonis ja andmed (vaade 3). Joonis ja andmed (rakenduse väljundi I sakk ). Rakenduse väljundi II sakk : Arvkarakteristikud ja seisundiklass. Arvkarakteristikud ja seisundiklass (rakenduse väljundi II sakk ). Rakenduse väljundi III sakk : Vooluveekogumite seisundid. Seisundiklasside vahemikud on näha värvitähistustega ka rakenduse väljundi I saki joonisel, kui külgpaneelilt on märkeruut “Lisa joonisele keskmine ja kvaliteediklassid“ sisse lülitatud. Samuti ei kuvata I sakis joonist ja == sakis on arvkarakteristikute ja seisundite tabelites märge “NA“. Vooluveekogumite seisundid (rakenduse väljundi III sakk ). Ilmnenud puudused, ettepanekud ja kommentaarid on järgmised: Rakenduse I sakis (Joonis ja andmed) võiks olla võimalus valida lisaks lineaarsele trendijoonele teist tüüpi trendijooni. Rakenduse = sakis (Hoonis ja andmed) võiks kuvada joonisele pealkirja valitud vooluveekogumi, kvaliteedinäitaja ja seireperioodiga. 33 Rakenduse == saki (Arvkarakteristikud ja seisundiklass) tabelite pealkirjas võiks kuvada kasutaja poolt valitud seireperioodi. Rakenduse II saki (Arvkarakteristikud ja seisundiklass) esimeses tabelis tuleks sõltuvalt kvaliteedinäitajast näidata väärtusi erineva komakohtade arvuga (nt üldfosfori korral tuhandikega). Rakenduse === sakis (Vooluveekogumite seisundid) võiks pealkirja juurde lisada kasutaja poolt valitud seireperioodi, mis andmete alusel kvaliteediklassid on leitud. Rakenduse = saki joonise ja === saki tabeli võiks kasutaja saada pildi vormingus alla laadida. Rakenduse III saki (Vooluveekogumite seisundid) tabeli tulemused võiks lisaks kanda kaardile. |
|||||||
|
Rakendus kasutab vooluveekogumite andmebaasi ning vastavalt kasutaja poolt tehtud valikutele (sisendite valik) kuvatakse tulemused kolmes sakiks – I sakk : Joonis ja andmed; II sakk : Arvkarakteristikud ja seisundiklass; III sakk : Vooluveekogumite seisundid. | |||||||
|
Põhialal on väljundid jagatud kolmeks sakiks – I sakk : Joonis ja andmed; II sakk : Arvkarakteristikud ja seisundiklass; III sakk : Vooluveekogumite seisundid. | |||||||
|
Ilmnenud puudused, ettepanekud ja kommentaarid on järgmised: Rakenduse I sakis (Joonis ja andmed) võiks olla võimalus valida lisaks lineaarsele trendijoonele teist tüüpi trendijooni. Trendijoonele võiks kuvada headust kirjeldava determinatsioonikordaja R2. Rakenduse = sakis (Hoonis ja andmed) võiks kuvada joonisele pealkirja valitud vooluveekogumi, kvaliteedinäitaja ja seireperioodiga. Näiteks: Emajõgi: Kavastu üldlämmastik seireperioodil 01.01.2018 – 31.12.2018. 33 Rakenduse == saki (Arvkarakteristikud ja seisundiklass) tabelite pealkirjas võiks kuvada kasutaja poolt valitud seireperioodi. Näiteks: Emajõgi: Kavastu kvaliteedinäitaja ’Üldlämmastik’ arvkarakteristikud seireperioodil 01.01.2018 – 31.12.2018. Rakenduse II saki (Arvkarakteristikud ja seisundiklass) esimeses tabelis tuleks sõltuvalt kvaliteedinäitajast näidata väärtusi erineva komakohtade arvuga (nt üldfosfori korral tuhandikega). Rakenduse === sakis (Vooluveekogumite seisundid) võiks pealkirja juurde lisada kasutaja poolt valitud seireperioodi, mis andmete alusel kvaliteediklassid on leitud. | |||||||
|
Rakenduse = saki joonise ja === saki tabeli võiks kasutaja saada pildi vormingus alla laadida. Rakenduse III saki (Vooluveekogumite seisundid) tabeli tulemused võiks lisaks kanda kaardile. Kaardi võiks saada pildi vormingus alla laadida. Rakenduses toodud tekstides õigekirjavigu ei esine. Sakkide vaheline liikumine ja päringutele vastamine on kiire. | |||||||
|
kvaliteedinäitaja 58x |
Nimetatud määruse järgi hinnatakse vooluveekogumite ökoloogilist seisundit järgmiste kvaliteedinäitajate alusel: pH, lahustunud hapnik, biokeemiline hapnikutarve (BHT5), ammooniumi (NH4+), üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldus. Vastavalt vooluveekogu tüübile (A, B, =V) on määruses sätestatud kvaliteedinäitajate väärtused ja nendele vastavad ökoloogilised seisundiklassid. Rakendus väljastab hinnatava kvaliteedinäitaja arvkarakteristikud ja ökoloogilise seisundiklassi valitud vooluveekogumi ja seireperioodi kohta. Samuti visualiseeritekse tulemused interaktiivsel joonisel, mis võimaldab kasutajal kuvada valitud kvaliteedinäitaja väärtused ja näha selle pikaajalist suundumust. Lisaks on joonisele võimalik kanda antud vooluveekogumi tüübile sätestatud kvaliteedinäitaja seisundiklasside piirid. Kokkuvõtvalt on lahenduses esitatud vooluveekogumite füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogilised seisundiklassid ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangud valitud seireperioodi kohta. :üdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate seisundiklasside järgi antavat koondmäärangut võetakse vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel aluseks üksnes juhul, kui bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi on vooluveekogumi seisundiklass väga hea [2]. Füüsikalis-keemilised üldtingimused vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks põhinevad järgmistel kvaliteedinäitajatel : p:, lahustunud hapniku sisaldus, biokeemiline hapnikutarve (BHT5), ammooniumi (NH4+), üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldus. 8 Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel lähtutakse vooluveekogu tüübist ning vastavale tüübile sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustest [3]. Kui p: on suurem kui 9.0 või väiksem kui 6.0, on füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang väga halb, sõltumata teistele kvaliteedinäitajatele määratud ökoloogilistest seisundiklassidest. Kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale , välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääranguks on kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. Kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja , välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. Samas ei näe kasutaja seisundite juures arvulisi väärtusi ning samuti ei saa kasutaja süsteemist teada üksikute kvaliteedinäitajate ökoloogilisi seisundiklasse. Rakendus peab võimaldama valida rippmenüüst vooluveekogumi ja hinnatava kvaliteedinäitaja . :innatavateks kvaliteedinäitajateks on pH (proovivõtul), hapniku küllastusaste (proovivõtul), biokeemiline hapnikutarve (B:T5), ammooniumlämmastik (NH4+), üldlämmastik (Nüld) ja üldfosfor (Püld). Kvaliteedinäitajatele sätestatud seisundiklasside piirid on toodud käesoleva töö tabelites 1 – 3. Kuvama peab vähemalt järgmise info: seireaeg, kvaliteedinäitaja väärtus ja ühik. Rakendus peab kuvama valitud kvaliteedinäitaja arvkarakteristikud ja ökoloogilise seisundiklassi valitud vooluveekogumi ja seireperioodi kohta. Lisaks valitud kvaliteedinäitaja ökoloogilise seisundiklassi tekstilisele väärtusele, peab olema toodud vooluveekogumi nimi, veekogumi kood, veekogumi tüüp ning hinnangu aluseks olev artimeetiline keskmine ( kvaliteedinäitajate B:T5, Nüld, Püld korral), 10% tagatusega väärtus ( kvaliteedinäitajate p:, O2 korral) või 90% tagatusega väärtus ( kvaliteedinäitajate N:4-N korral). Rakendus peab väljastama kokkuvõtliku tabeli vooluveekogumite füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogiliste seisundiklasside ja koondmäärangutega kasutaja poolt valitud seireperioodi kohta. Loodud veebirakendus 6.1 Eesmärk ja arhitektuur Käesoleva magistriöö eesmärgiks oli luua veebirakendus, mis annab hõlpsasti kasutajale ülevaate Eesti vooluveekogumite ökoloogilistest seisunditest füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi. Igas kirjes (reas) on andmed ühe kvaliteedinäitaja tulemuste kohta ühel seirekorral ühes vooluveekogumis. Valikul on arvestatud tingimusega, et esindatud oleksid kõik kolm erinevat vooluveekogumi tüüpi, kuna hinnatavate kvaliteedinäitajate seisundiklasside piirid on tüüpidele mõneti erinevad (tabelid 1 – 3). 21 Veebirakenduse tarbeks koostas autor olemihulkade ühendamise ja vastavate päringute teel vaate kuue kvaliteedinäitaja (pH (proovivõtul), hapniku küllastusaste (proovivõtul), biokeemiline hapnikutarve (BHT5), ammooniumlämmastik (NH4+), üldlämmastik (Nüld) ja üldfosfor (Püld)) analüüside tulemustest. Kui kvaliteedinäitaja sisaldus jääb alla kasutatud metoodika määramispiiri3, siis kasutatakse rakenduses arvutuste tegemisel poolt määramispiirist. 25 Kasutaja saab külgpaneelilt sisenditeks valida huvipakkuva vooluveekogumi, hinnatava kvaliteedinäitaja ja seireperioodi (vaade 2). Märkeruudu “Lisa joonisele keskmine ja kvaliteediklassid“ sisse lülitamisel kuvatakse joonisele kvaliteedinäitaja keskmine sisaldus ja vastavale kvaliteedinäitajale sätestatud seisundiklasside piirid, arvestades valitud vooluveekogumi tüüpi. Antud vaates kuvatakse interaktiivsel graafikul kasutaja poolt valitud kvaliteedinäitaja sisaldused koos lineaarse trendijoonega sisenditeks valitud vooluveekogumi ja seireperioodi kohta. Graafikul huvipakkuvaid punkte selekteerides (ristkülikukujulise ala märgistamisel) kuvatakse allolevas tabelis märgitud punktidele vastavad andmed: valitud vooluveekogumi tüüp, kvaliteedinäitaja nimetus, seireaeg, erimärk (kuvab märgi “<“, kui valitud kvaliteedinäitaja väärtus jäi alla kasutatud metoodika määramispiiri), kvaliteedinäitaja väärtus ja ühik. 28 Lülitades külgpaneelilt sisse märkeruudu “Lisa joonisele keskmine ja kvaliteediklassid“, kuvatakse joonisele kvaliteedinäitaja keskmine sisaldus (sinise joonega, tähistatud märkega “Keskmine“) ning valitud kvaliteedinäitajale sätestatud seisundiklasside piirid, arvestades valitud vooluveekogumi tüüpi (tabelid 1 – 3). Antud vaate ülemises tabelis on toodud valitud kvaliteedinäitaja peamised arvkarakteristikud: valimi maht, aritmeetiline keskmine, mediaan, väikseim ja suurim väärtus ning dispersioon ja standardhälve. Lähtutakse tingimusest, et kui kvaliteedinäitaja väärtus on alla kasutatud metoodika määramispiiri, siis kasutatakse arvutuste tegemisel poolt määramispiirist. Sellisel juhul on toodud veerus “Väikseim väärtus“ kvaliteedinäitaja väärtus koos märgiga “<“ (vaade 5). Antud vaate teises tabelis on toodud valitud vooluveekogumi kohta käiv informatsioon (vooluveekogumi nimi, veekogumi kood ja tüüp) ning valitud kvaliteedinäitaja arvutuste aluseks olev proovide arv ehk valimi maht, aritmeetiline keskmine või kvantiil koos näitaja ühikuga ning kvaliteedinäitaja ökoloogiline seisundiklass, arvestades valitud vooluveekogumi tüüpi ja antud tüübile sätestatud seisundiklasside piire (tabelite 1 – 3 alusel). Antud vaates on toodud kasutaja poolt valitud seireperioodi kohta leitud füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogilised seisundiklassid tabelite 1 – 3 alusel ja koondmäärangud kõikide andmebaasis leiduvate vooluveekogumite kohta (vaade 6). Lähtutakse tingimusest, et kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, siis määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5. Rakenduses näeb kvaliteedinäitajate seisundiklasse koos väärtustega, aga väärtustele vastavaid hindepunkte ei ole rakenduses näidatud. Koondmäärangu veerus on toodud kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa, mis on värvitud vastavalt saadud seisundiklassile (tabel 4 alusel). Arvestatud on tingimusega, et kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. Viie kvaliteedinäitaja ökoloogilistele seisundiklasside vastavate hindepunktide summa on 19, mis tabeli 4 alusel annab vooluveekogumi koodmääranguks hea, kuid kuna ühe kvaliteedinäitaja ökoloogiline seisundiklass oli väga halb, siis on lõplik koondmäärang kesine (vaade 6). 30 Kvaliteedinäitajate seisundiklassid (koos väärtustega) ja koondmäärangud on tähistatud vastavate seisundiklasside värvidega. Kui vähemalt ühe kvaliteedinäitaja seisundiklassi ei ole võimalik hinnata (st andmed valitud seireperioodil puuduvad), siis ei arvutata selle perioodi kohta ka koondmäärangut. Hindamata kvaliteedinäitaja ja koondmäärangu lahtrid on sellisel juhul tabelis tühjad. Rakenduse = sakis (Hoonis ja andmed) võiks kuvada joonisele pealkirja valitud vooluveekogumi, kvaliteedinäitaja ja seireperioodiga. Näiteks: Emajõgi: Kavastu kvaliteedinäitaja ’Üldlämmastik’ arvkarakteristikud seireperioodil 01.01.2018 – 31.12.2018. Rakenduse II saki (Arvkarakteristikud ja seisundiklass) esimeses tabelis tuleks sõltuvalt kvaliteedinäitajast näidata väärtusi erineva komakohtade arvuga (nt üldfosfori korral tuhandikega). Näiteks: Vooluveekogumite füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate seisundiklassid ja koondmäärangud seireperioodil 01.01.2018-31.12.2018. |
|||||||
|
Rakendus väljastab hinnatava kvaliteedinäitaja arvkarakteristikud ja ökoloogilise seisundiklassi valitud vooluveekogumi ja seireperioodi kohta. Samuti visualiseeritekse tulemused interaktiivsel joonisel, mis võimaldab kasutajal kuvada valitud kvaliteedinäitaja väärtused ja näha selle pikaajalist suundumust. Lisaks on joonisele võimalik kanda antud vooluveekogumi tüübile sätestatud kvaliteedinäitaja seisundiklasside piirid. Kokkuvõtvalt on lahenduses esitatud vooluveekogumite füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogilised seisundiklassid ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangud valitud seireperioodi kohta. | |||||||
|
Kui p: on suurem kui 9.0 või väiksem kui 6.0, on füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang väga halb, sõltumata teistele kvaliteedinäitajatele määratud ökoloogilistest seisundiklassidest. 2. Kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale , välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääranguks on kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. 3. Kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja , välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. | |||||||
|
Lisaks valitud kvaliteedinäitaja ökoloogilise seisundiklassi tekstilisele väärtusele, peab olema toodud vooluveekogumi nimi, veekogumi kood, veekogumi tüüp ning hinnangu aluseks olev artimeetiline keskmine ( kvaliteedinäitajate B:T5, Nüld, Püld korral), 10% tagatusega väärtus ( kvaliteedinäitajate p:, O2 korral) või 90% tagatusega väärtus ( kvaliteedinäitajate N:4-N korral). 7. Rakendus peab väljastama kokkuvõtliku tabeli vooluveekogumite füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogiliste seisundiklasside ja koondmäärangutega kasutaja poolt valitud seireperioodi kohta. | |||||||
|
Antud vaate ülemises tabelis on toodud valitud kvaliteedinäitaja peamised arvkarakteristikud: valimi maht, aritmeetiline keskmine, mediaan, väikseim ja suurim väärtus ning dispersioon ja standardhälve. Arvutused on tehtud kasutaja poolt valitud seireperioodi kohta. Lähtutakse tingimusest, et kui kvaliteedinäitaja väärtus on alla kasutatud metoodika määramispiiri, siis kasutatakse arvutuste tegemisel poolt määramispiirist. Sellisel juhul on toodud veerus “Väikseim väärtus“ kvaliteedinäitaja väärtus koos märgiga “<“ (vaade 5). Antud vaate teises tabelis on toodud valitud vooluveekogumi kohta käiv informatsioon (vooluveekogumi nimi, veekogumi kood ja tüüp) ning valitud kvaliteedinäitaja arvutuste aluseks olev proovide arv ehk valimi maht, aritmeetiline keskmine või kvantiil koos näitaja ühikuga ning kvaliteedinäitaja ökoloogiline seisundiklass, arvestades valitud vooluveekogumi tüüpi ja antud tüübile sätestatud seisundiklasside piire (tabelite 1 – 3 alusel). | |||||||
|
Lähtutakse tingimusest, et kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, siis määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5. Rakenduses näeb kvaliteedinäitajate seisundiklasse koos väärtustega, aga väärtustele vastavaid hindepunkte ei ole rakenduses näidatud. Koondmäärangu veerus on toodud kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa, mis on värvitud vastavalt saadud seisundiklassile (tabel 4 alusel). Arvestatud on tingimusega, et kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. | |||||||
|
tagatus 15x |
Kvaliteedi- näitaja Ühik Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass pH 10% tagatusega väärtus p: ühik 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> Lahustunud hapniku sisaldus 10% tagatusega väärtus %küllastus-astmest >60 60-50 <50-40 <40-35 <35 BHT5 Aritmeetiline keskmine mgO2/l <2,2 2,2-3,5 >3,5-5,0 >5,0-7,0 >7,0 Nüld Aritmeetiline keskmine mg/l <1,5 1,5-3,0 >3,0-6,0 >6,0-8,0 >8,0 Püld Aritmeetiline keskmine mg/l <0,05 0,05-0,08 >0,08-0,1 >0,1-0,12 >0,12 NH4+ 90% tagatusega väärtus mgN/l <0,10 0,10-0,30 >0,30-0,45 >0,45-0,60 >0,60 Tabel 2. Kvaliteedi- näitaja Ühik Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass pH 10% tagatusega väärtus p: ühik 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> Lahustunud hapniku sisaldus 10% tagatusega väärtus %küllastus-astmest >70 70-60 <60-50 <50-40 <40 BHT5 Aritmeetiline keskmine mgO2/l <1,8 1,8-3,0 >3,0-4,0 >4,0-5,0 >5,0 Nüld Aritmeetiline keskmine mg/l <1,5 1,5-3,0 >3,0-6,0 >6,0-8,0 >8,0 Püld Aritmeetiline keskmine mg/l <0,05 0,05-0,08 >0,08-0,1 >0,1-0,12 >0,12 NH4+ 90% tagatusega väärtus mgN/l <0,10 0,10-0,30 >0,30-0,45 >0,45-0,60 >0,60 9 Tabel 3. Kvaliteedi- näitaja Ühik Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass pH 10% tagatusega väärtus p: ühik 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> Lahustunud hapniku sisaldus 10% tagatusega väärtus %küllastus-astmest >70 70-60 <60-50 <50-40 <40 BHT5 Aritmeetiline keskmine mgO2/l <2,0 2,0-2,5 >2,5-4,0 >4,0-5,0 >5,0 Nüld Aritmeetiline keskmine mg/l <0,5 0,5-0,7 >0,7-1,0 >1,0-1,5 >1,5 Püld Aritmeetiline keskmine mg/l <0,04 0,04-0,06 >0,06-0,08 >0,08-0,1 >0,1 NH4+ 90% tagatusega väärtus mgN/l <0,10 0,10-0,30 >0,30-0,45 >0,45-0,60 >0,60 Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi lähtutakse järgmisest [2]: 1. Ökoloogiline seisundiklass Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb Hindepunktide summa (maksimaalselt 25 p) 23-25 (92%) 18-22 (72%) 13-17 (52%) 8-12 (32%) >8 (alla 32%) Ökoloogiliste seisundiklasside leidmisel kasutatakse kas aritmeetilist keskmist (BHT5, Nüld ning Püld hindamisel) või teatud tagatusega vastavat väärtust (protsentiili) (p: ning lahustunud hapniku hindamisel 10% tagatusega väärtust ja N:4+-N hindamisel 90% tagatusega väärtust). Ammooniumlämmastiku korral leitakse 90% tagatusega väärtus, s.t. 90%-l kogu vaatlustest on leitud näitaja kontsentratsioon väiksem või võrdne kui protsentiili vastav sisaldus [3]. |
|||||||
|
üldtingimus 19x |
Kokkuvõtvalt on lahenduses esitatud vooluveekogumite füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogilised seisundiklassid ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangud valitud seireperioodi kohta. Vooluveekogumi ökoloogiline seisundiklass määratakse bioloogiliste kvaliteedielementide ökoloogiliste seisundiklasside ja bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi (koondmääranguna) alusel halvima järgi [2]. :üdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate seisundiklasside järgi antavat koondmäärangut võetakse vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel aluseks üksnes juhul, kui bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi on vooluveekogumi seisundiklass väga hea [2]. Käesolevas töös on käsitletud üksnes vooluveekogumite füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangute määramist. Füüsikalis-keemilised üldtingimused vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks põhinevad järgmistel kvaliteedinäitajatel: p:, lahustunud hapniku sisaldus, biokeemiline hapnikutarve (BHT5), ammooniumi (NH4+), üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldus. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklas piirid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüübid =-A, II-A ja III-A [2]. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüübid =-B, II-B, III-B [2]. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüüp =V: jõe valgala suurus üle 10000 km2 (Narva jõgi) [2]. Kvaliteedi- näitaja Ühik Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass pH 10% tagatusega väärtus p: ühik 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> Lahustunud hapniku sisaldus 10% tagatusega väärtus %küllastus-astmest >70 70-60 <60-50 <50-40 <40 BHT5 Aritmeetiline keskmine mgO2/l <2,0 2,0-2,5 >2,5-4,0 >4,0-5,0 >5,0 Nüld Aritmeetiline keskmine mg/l <0,5 0,5-0,7 >0,7-1,0 >1,0-1,5 >1,5 Püld Aritmeetiline keskmine mg/l <0,04 0,04-0,06 >0,06-0,08 >0,08-0,1 >0,1 NH4+ 90% tagatusega väärtus mgN/l <0,10 0,10-0,30 >0,30-0,45 >0,45-0,60 >0,60 Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi lähtutakse järgmisest [2]: 1. Kui p: on suurem kui 9.0 või väiksem kui 6.0, on füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang väga halb, sõltumata teistele kvaliteedinäitajatele määratud ökoloogilistest seisundiklassidest. Kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääranguks on kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. Kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmisel kasutatakse tabelit 4: Tabel 4. Vooluveekogumi füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangud hinde-punktide summa alusel. Kasutaja näeb füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääranguid tekstiliselt ja värvitähistustega. Lähtutakse tingimusest, et kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, siis määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5. Arvestatud on tingimusega, et kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. |
|||||||
|
Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääranguks on kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. 3. Kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. 10 4. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmisel kasutatakse tabelit 4: Tabel 4. Vooluveekogumi füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangud hinde-punktide summa alusel. | |||||||
|
hindepunkt 9x |
Kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääranguks on kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. Kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. Ökoloogiline seisundiklass Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb Hindepunktide summa (maksimaalselt 25 p) 23-25 (92%) 18-22 (72%) 13-17 (52%) 8-12 (32%) >8 (alla 32%) Ökoloogiliste seisundiklasside leidmisel kasutatakse kas aritmeetilist keskmist (BHT5, Nüld ning Püld hindamisel) või teatud tagatusega vastavat väärtust (protsentiili) (p: ning lahustunud hapniku hindamisel 10% tagatusega väärtust ja N:4+-N hindamisel 90% tagatusega väärtust). Lähtutakse tingimusest, et kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, siis määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5. Rakenduses näeb kvaliteedinäitajate seisundiklasse koos väärtustega, aga väärtustele vastavaid hindepunkte ei ole rakenduses näidatud. Koondmäärangu veerus on toodud kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa, mis on värvitud vastavalt saadud seisundiklassile (tabel 4 alusel). Arvestatud on tingimusega, et kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. |
|||||||
|
Kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmääranguks on kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa. 3. Kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. 10 4. Füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmisel kasutatakse tabelit 4: Tabel 4. Vooluveekogumi füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangud hinde-punktide summa alusel. Ökoloogiline seisundiklass Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb Hindepunktide summa (maksimaalselt 25 p) 23-25 (92%) 18-22 (72%) 13-17 (52%) 8-12 (32%) >8 (alla 32%) Ökoloogiliste seisundiklasside leidmisel kasutatakse kas aritmeetilist keskmist (BHT5, Nüld ning Püld hindamisel) või teatud tagatusega vastavat väärtust (protsentiili) (p: ning lahustunud hapniku hindamisel 10% tagatusega väärtust ja N:4+-N hindamisel 90% tagatusega väärtust). | |||||||
|
Lähtutakse tingimusest, et kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, siis määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5. Rakenduses näeb kvaliteedinäitajate seisundiklasse koos väärtustega, aga väärtustele vastavaid hindepunkte ei ole rakenduses näidatud. Koondmäärangu veerus on toodud kvaliteedinäitajatele antud hindepunktide summa, mis on värvitud vastavalt saadud seisundiklassile (tabel 4 alusel). Arvestatud on tingimusega, et kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. Näiteks, 2018. aasta andmete põhjal oli Vääna jõe suudme üldfosfori keskmine sisaldus väga halvas ökoloogilises seisundiklassis. Viie kvaliteedinäitaja ökoloogilistele seisundiklasside vastavate hindepunktide summa on 19, mis tabeli 4 alusel annab vooluveekogumi koodmääranguks hea, kuid kuna ühe kvaliteedinäitaja ökoloogiline seisundiklass oli väga halb, siis on lõplik koondmäärang kesine (vaade 6). | |||||||
|
veebirakendus 27x |
Käesoleva magistritöö eesmärk on luua veebirakendus Eesti vooluveekogumite seisundite hindamiseks keskkonnaseire andmete põhjal. Viiendas peatükis kirjeldatakse magistritöö käigus loodud veebirakenduse loomise etappe ja antakse ülevaade valminud rakendusest ning selle testimisest. Loodavale vooluveekogumite hindamise veebirakendusele seadis autor alljärgnevad funtsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded. Rakendus peab olema veebirakendus . Nimetatud omaduste tõttu osutus SQLite autori esimeseks valikuks veebirakenduse tarbeks vajaliku andmebaasi loomisel. 5.2 Programmeerimiskeel R ja tema lisapakett Shiny Autor otsustas valida magistritöö eesmärgi täitmiseks vabavaralise programmeerimiskeele R, kuna R on enim levinud vabavaraline tarkvara andmetöötluses, väga paindlik ja omab lisaks paljudele lisapakkettidele ka veebirakenduse loomiseks mõeldud lisapaketti Shiny. Shiny on R keele lisapakett, mis on mõeldud interaktiivsete veebirakenduste loomiseks otse R-st. Loodud veebirakendus 6.1 Eesmärk ja arhitektuur Käesoleva magistriöö eesmärgiks oli luua veebirakendus , mis annab hõlpsasti kasutajale ülevaate Eesti vooluveekogumite ökoloogilistest seisunditest füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi. Veebirakenduse eesmärk on tööprotsesside automatiseerimine ja rakendus on mõeldud huvigruppidele igapäevaseks kasutamiseks. Rakendus on programmeeritud RStudio ja tema veebirakenduste loomiseks mõeldud Shiny paketi abil. Alljärgneval skeemil on toodud veebirakenduse üldine arhitektuur. 21 Veebirakenduse tarbeks koostas autor olemihulkade ühendamise ja vastavate päringute teel vaate kuue kvaliteedinäitaja (pH (proovivõtul), hapniku küllastusaste (proovivõtul), biokeemiline hapnikutarve (BHT5), ammooniumlämmastik (NH4+), üldlämmastik (Nüld) ja üldfosfor (Püld)) analüüside tulemustest. r on mõeldud kasutajaliidese kirjeldamiseks, veebirakenduse välimuse ja paigutuse kontrollimiseks ning see moodustab tihti lühima ja kergeima osa Shiny rakendusest. R tagastab objekti ehk loob Shiny veebirakenduse shinyApp() funktsiooniga (shinyApp(ui = ui, server = server)). 6.4 Veebirakenduse ülesehitus ja võimalused Loodud veebirakenduse avalehel on näha sisenditeks mõeldud lehe vasakpoolses osas paiknev külgpaneel ja väljunditeks loodud põhiala (vaade 1). Veebirakenduse avaleht. Käesolevas töös testiti veebirakendust kitsamas mõttes. Testimine toimus arenduse käigus autori poolt ning peale veebirakenduse valmimist kahe huvigruppi kuuluva isiku poolt. Arenduse käigus testis autor veebirakendust pidevalt ning leitud puudused ja vead parandas autor koheselt. Kahe huvigruppi kuuluva testija ülesandeks oli testida rakenduse toimimist ja vastavust ettenähtud nõuetele (peatükk 3 põhjal), leida vigu, mida autor ise ei märganud ning teha üleüldisi märkusi veebirakenduse kohta. Tuginedes kahe isiku testimise tulemustele, võib öelda, et loodud veebirakendus vastab peatükis 3 esitatud nõuetele ja täidab oma eesmärki. Kokkuvõte Käesoleva magistritöö käigus loodi veebirakendus vooluveekogumite seisundite hindamiseks kasutades andmebaasisüsteemi SQLite, programmeerimiskeelt R ja tema veebirakenduste loomiseks mõeldud lisapaketti Shiny. Veebirakenduse edasiarendamise esimese sammuna püüab autor täita testijate poolt esitatud ettepanekud. |
|||||||
|
Loodud veebirakendus 6.1 Eesmärk ja arhitektuur Käesoleva magistriöö eesmärgiks oli luua veebirakendus , mis annab hõlpsasti kasutajale ülevaate Eesti vooluveekogumite ökoloogilistest seisunditest füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi. Veebirakenduse eesmärk on tööprotsesside automatiseerimine ja rakendus on mõeldud huvigruppidele igapäevaseks kasutamiseks. Rakendus on programmeeritud RStudio ja tema veebirakenduste loomiseks mõeldud Shiny paketi abil. | |||||||
|
valgala 8x |
2.1 Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine Lähtudes “Veeseaduse“ §322 lõikest 3 on keskkonnaministri määruses nr. 44 vooluveekogude tüübid järgmised [2]: 1) Tüüp I A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn1 90 %-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10 - 100 km2 ; 2) Tüüp I B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (K:TMn 90 %- ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10 - 100 km2; 3) Tüüp II A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90 %-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100 - 1 000 km2; 1 KHTMn – keemiline hapnikutarve (permanganaatne) 7 4) Tüüp II B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (K:TMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100 - 1 000 km2; 5) Tüüp III A- tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90 %-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1 000 - 10 000 km2; 6) Tüüp III B- heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (K:TMn 90 %-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1 000 - 10 000 km2; 7) Tüüp IV - jõed valgala suurusega üle 10 000 km2 (Narva jõgi). |
|||||||
|
2.1 Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine Lähtudes “Veeseaduse“ §322 lõikest 3 on keskkonnaministri määruses nr. 44 vooluveekogude tüübid järgmised [2]: 1) Tüüp I A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn1 90 %-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10 - 100 km2 ; 2) Tüüp I B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (K:TMn 90 %- ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10 - 100 km2; 3) Tüüp II A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90 %-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100 - 1 000 km2; 1 KHTMn – keemiline hapnikutarve (permanganaatne) 7 4) Tüüp II B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (K:TMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100 - 1 000 km2; 5) Tüüp III A- tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90 %-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1 000 - 10 000 km2; 6) Tüüp III B- heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (K:TMn 90 %-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1 000 - 10 000 km2; 7) Tüüp IV - jõed valgala suurusega üle 10 000 km2 (Narva jõgi). | |||||||
|
ökoloogiline 44x |
VRD kohaselt tuleb anda veekogu ökoloogilise seisundi hinnang võrdlusena looduslike ehk inimtegevusest mõjutamata tingimustega [1]. Pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi hindamist kirjeldab keskkonnaministri 28.07.2009. a määrus nr. 44 ”Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ [1]. Nimetatud määruse järgi hinnatakse vooluveekogumite ökoloogilist seisundit järgmiste kvaliteedinäitajate alusel: pH, lahustunud hapnik, biokeemiline hapnikutarve (BHT5), ammooniumi (NH4+), üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldus. Vastavalt vooluveekogu tüübile (A, B, =V) on määruses sätestatud kvaliteedinäitajate väärtused ja nendele vastavad ökoloogilised seisundiklassid. Rakendus väljastab hinnatava kvaliteedinäitaja arvkarakteristikud ja ökoloogilise seisundiklassi valitud vooluveekogumi ja seireperioodi kohta. Kokkuvõtvalt on lahenduses esitatud vooluveekogumite füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogilised seisundiklassid ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangud valitud seireperioodi kohta. Valdkonna kirjeldus Vastavalt VRD ja teiste direktiivide ning Eesti seadusandluse nõuetele tuleb tagada pinnavee hea ökoloogiline ja keemiline seisund aastaks 2021. Veekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 28.07.2009 määrusest nr. 44 [2]. 2.1 Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramine Lähtudes “Veeseaduse“ §322 lõikest 3 on keskkonnaministri määruses nr. 44 vooluveekogude tüübid järgmised [2]: 1) Tüüp I A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn1 90 %-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10 - 100 km2 ; 2) Tüüp I B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (K:TMn 90 %- ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10 - 100 km2; 3) Tüüp II A – tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90 %-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100 - 1 000 km2; 1 KHTMn – keemiline hapnikutarve (permanganaatne) 7 4) Tüüp II B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (K:TMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100 - 1 000 km2; 5) Tüüp III A- tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90 %-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1 000 - 10 000 km2; 6) Tüüp III B- heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (K:TMn 90 %-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1 000 - 10 000 km2; 7) Tüüp IV - jõed valgala suurusega üle 10 000 km2 (Narva jõgi). Pinnaveekogumi ökoloogiline seisund näitab veeökosüsteemide struktuuri ja funktsioneerimise kvaliteeti. Loodusläheduse järgi jaguneb pinnaveekogumi ökoloogiline seisund viieks seisundiklassiks järgmiselt [3]: väga hea – pinnaveekogum on looduslikus seisundis; hea – pinnaveekogum on looduslähedases seisundis; kesine – inimmõju pinnaveekogumile on mõõdukas; halb – pinnaveekogum on reostunud; väga halb – pinnaveekogum on tugevasti reostunud. Vooluveekogumi ökoloogiline seisundiklass määratakse bioloogiliste kvaliteedielementide ökoloogiliste seisundiklasside ja bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi (koondmääranguna) alusel halvima järgi [2]. :üdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate seisundiklasside järgi antavat koondmäärangut võetakse vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel aluseks üksnes juhul, kui bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi on vooluveekogumi seisundiklass väga hea [2]. Füüsikalis-keemilised üldtingimused vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramiseks põhinevad järgmistel kvaliteedinäitajatel: p:, lahustunud hapniku sisaldus, biokeemiline hapnikutarve (BHT5), ammooniumi (NH4+), üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldus. 8 Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel lähtutakse vooluveekogu tüübist ning vastavale tüübile sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustest [3]. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklas piirid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüübid =-A, II-A ja III-A [2]. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüübid =-B, II-B, III-B [2]. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüüp =V: jõe valgala suurus üle 10000 km2 (Narva jõgi) [2]. Kvaliteedi- näitaja Ühik Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass pH 10% tagatusega väärtus p: ühik 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> Lahustunud hapniku sisaldus 10% tagatusega väärtus %küllastus-astmest >70 70-60 <60-50 <50-40 <40 BHT5 Aritmeetiline keskmine mgO2/l <2,0 2,0-2,5 >2,5-4,0 >4,0-5,0 >5,0 Nüld Aritmeetiline keskmine mg/l <0,5 0,5-0,7 >0,7-1,0 >1,0-1,5 >1,5 Püld Aritmeetiline keskmine mg/l <0,04 0,04-0,06 >0,06-0,08 >0,08-0,1 >0,1 NH4+ 90% tagatusega väärtus mgN/l <0,10 0,10-0,30 >0,30-0,45 >0,45-0,60 >0,60 Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi lähtutakse järgmisest [2]: 1. Kui p: on suurem kui 9.0 või väiksem kui 6.0, on füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang väga halb, sõltumata teistele kvaliteedinäitajatele määratud ökoloogilistest seisundiklassidest. Kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb. Kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. Ökoloogiline seisundiklass Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb Hindepunktide summa (maksimaalselt 25 p) 23-25 (92%) 18-22 (72%) 13-17 (52%) 8-12 (32%) >8 (alla 32%) Ökoloogiliste seisundiklasside leidmisel kasutatakse kas aritmeetilist keskmist (BHT5, Nüld ning Püld hindamisel) või teatud tagatusega vastavat väärtust (protsentiili) (p: ning lahustunud hapniku hindamisel 10% tagatusega väärtust ja N:4+-N hindamisel 90% tagatusega väärtust). Samas ei näe kasutaja seisundite juures arvulisi väärtusi ning samuti ei saa kasutaja süsteemist teada üksikute kvaliteedinäitajate ökoloogilisi seisundiklasse. Rakendus peab kuvama valitud kvaliteedinäitaja arvkarakteristikud ja ökoloogilise seisundiklassi valitud vooluveekogumi ja seireperioodi kohta. Lisaks valitud kvaliteedinäitaja ökoloogilise seisundiklassi tekstilisele väärtusele, peab olema toodud vooluveekogumi nimi, veekogumi kood, veekogumi tüüp ning hinnangu aluseks olev artimeetiline keskmine (kvaliteedinäitajate B:T5, Nüld, Püld korral), 10% tagatusega väärtus (kvaliteedinäitajate p:, O2 korral) või 90% tagatusega väärtus (kvaliteedinäitajate N:4-N korral). Rakendus peab väljastama kokkuvõtliku tabeli vooluveekogumite füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogiliste seisundiklasside ja koondmäärangutega kasutaja poolt valitud seireperioodi kohta. Loodud veebirakendus 6.1 Eesmärk ja arhitektuur Käesoleva magistriöö eesmärgiks oli luua veebirakendus, mis annab hõlpsasti kasutajale ülevaate Eesti vooluveekogumite ökoloogilistest seisunditest füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi. Samuti on külgpaneelil toodud legend ökoloogiliste seisundiklasside värvitähistuste kohta. Antud vaate teises tabelis on toodud valitud vooluveekogumi kohta käiv informatsioon (vooluveekogumi nimi, veekogumi kood ja tüüp) ning valitud kvaliteedinäitaja arvutuste aluseks olev proovide arv ehk valimi maht, aritmeetiline keskmine või kvantiil koos näitaja ühikuga ning kvaliteedinäitaja ökoloogiline seisundiklass, arvestades valitud vooluveekogumi tüüpi ja antud tüübile sätestatud seisundiklasside piire (tabelite 1 – 3 alusel). Antud vaates on toodud kasutaja poolt valitud seireperioodi kohta leitud füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate ökoloogilised seisundiklassid tabelite 1 – 3 alusel ja koondmäärangud kõikide andmebaasis leiduvate vooluveekogumite kohta (vaade 6). Lähtutakse tingimusest, et kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, siis määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5. Arvestatud on tingimusega, et kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. Näiteks, 2018. aasta andmete põhjal oli Vääna jõe suudme üldfosfori keskmine sisaldus väga halvas ökoloogilises seisundiklassis. Viie kvaliteedinäitaja ökoloogilistele seisundiklasside vastavate hindepunktide summa on 19, mis tabeli 4 alusel annab vooluveekogumi koodmääranguks hea, kuid kuna ühe kvaliteedinäitaja ökoloogiline seisundiklass oli väga halb, siis on lõplik koondmäärang kesine (vaade 6). Vooluveekogumi koondmäärangu leidmisel ei määrata ökoloogilist seisundiklassi pH väärtusele. Rakendusega on võimalus hinnata vooluveekogumi ökoloogilist seisundit füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate alusel valitud seireperioodi kohta. |
|||||||
|
Vooluveekogumi ökoloogiline seisundiklass määratakse bioloogiliste kvaliteedielementide ökoloogiliste seisundiklasside ja bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste üldtingimuste ökoloogilise seisundiklassi (koondmääranguna) alusel halvima järgi [2]. :üdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate seisundiklasside järgi antavat koondmäärangut võetakse vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel aluseks üksnes juhul, kui bioloogiliste kvaliteedielementide ja füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi on vooluveekogumi seisundiklass väga hea [2]. | |||||||
|
Kvaliteedi- näitaja Ühik Väga hea klass Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass pH 10% tagatusega väärtus p: ühik 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> Lahustunud hapniku sisaldus 10% tagatusega väärtus %küllastus-astmest >70 70-60 <60-50 <50-40 <40 BHT5 Aritmeetiline keskmine mgO2/l <2,0 2,0-2,5 >2,5-4,0 >4,0-5,0 >5,0 Nüld Aritmeetiline keskmine mg/l <0,5 0,5-0,7 >0,7-1,0 >1,0-1,5 >1,5 Püld Aritmeetiline keskmine mg/l <0,04 0,04-0,06 >0,06-0,08 >0,08-0,1 >0,1 NH4+ 90% tagatusega väärtus mgN/l <0,10 0,10-0,30 >0,30-0,45 >0,45-0,60 >0,60 Vooluveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi lähtutakse järgmisest [2]: 1. Kui p: on suurem kui 9.0 või väiksem kui 6.0, on füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang väga halb, sõltumata teistele kvaliteedinäitajatele määratud ökoloogilistest seisundiklassidest. 2. Kui p: väärtus on vahemikus 6.0 – 9.0, määratakse füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmiseks igale hinnatavale kvaliteedinäitajale, välja arvatud p:, ökoloogiline seisundiklass tabelite 1 – 3 alusel ja antakse sellele ökoloogilisele seisundiklassile vastav hindepunkt skaalas 1 – 5 järgmiselt: 5 – väga hea; 4 – hea; 3 – kesine; 2 – halb; 1 – väga halb. | |||||||
|
Arvestatud on tingimusega, et kui vähemalt ühe hinnatava kvaliteedinäitaja (välja arvatud pH) ökoloogiline seisundiklass on halb või väga halb, ei saa füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärang sõltumata hindepunktide summast olla üle kesise. Näiteks, 2018. aasta andmete põhjal oli Vääna jõe suudme üldfosfori keskmine sisaldus väga halvas ökoloogilises seisundiklassis. Viie kvaliteedinäitaja ökoloogilistele seisundiklasside vastavate hindepunktide summa on 19, mis tabeli 4 alusel annab vooluveekogumi koodmääranguks hea, kuid kuna ühe kvaliteedinäitaja ökoloogiline seisundiklass oli väga halb, siis on lõplik koondmäärang kesine (vaade 6). |
|||||||