Lõputöö analüsaator

Tekstianalüüsi tulemused

Lausete arv: 658 - Sõnade arv: 9668

Analüüsiks kulunud aeg: 354.43 sekundit

Tekstis ei leidu mina- või meie-vormi.

Järgnevaid lauseid võib pidada liiga pikaks:

DESI 2018. aasta indeksis on Eesti avaandmete osas võrreldes 2016. aastaga tõusnud ning olukord on paranenud, kuid kasvuruumi on, sest avatud andmete kättesaadavus koguandmetest on 58%, mis seab Eesti Euroopa Liidu riikide seas 23. kohale [1].

Selleks, et inimeste elusid mõjutavaid poliitilisi otsuseid vastu võtta, ei saa nende eelduslike mõjude ja kasu osas vale infot anda, sest kõigil on ligipääs andmetele, mille alusel otsuseid põhjendatakse.

Janssen, Charalabidis ja Zuiderwijk [8]; Conradie ja Choenni [14]; Barry ja Bannister [15]; Young ja Yan [16] on kirjeldanud, et valitsuse tasandil on kõige enam põhjuseks toodud järgmist: ¥ puudub tehniline infrastruktuur ¥ puudub asjatundlikkus andmete valdkonnas, kes tegeleks avaandmete avaldamisega ¥ olemasolevate andmete kvaliteet ei võimalda nende avaldamist – ehk oleks vaja tegeleda esmalt andmete korrastamisega, kui tulles tagasi eelnevalt nimetatud probleemi juurde ei ole inimest, kes teemaga tegeleks ¥ ei ole kindlustunnet, et andmete avaldamisega turvariske ei kaasne või kardetakse eksida konfidentsiaalsusnõuete vastu 4 BNS „Tahad teada, millistest riikidest Eestisse tullakse?

Kuigi standardid ja andmete avaldamise vormid võivad erineda, siis metaandmed on olulised ning annavad andmete kasutajatele teadmise, mis andmetega on tegemist ja seetõttu on tähtis, et metaandmete standardeid järgitaks [16].

Üldisest osast edasi olid küsimused konkreetsemalt valdkonna avaandmete kohta – kuidas andmeid avaldatakse, mitmele tärnile vastavad avaldatud avaandmed, kuidas on uute arendusprojektide puhul lahendatud avaandmete temaatika, kuidas on avaandmete avaldamise protsess korraldatud, kuidas on tagatud isikuandmete kaitse, turvalisus.

Juhul kui intervjuul selgus uus info, mida varasemalt polnud kodeeritud, kirjutas ta selle tekstina üles ja lisas kodeeringu osaks, mida hiljem analüüsis.

Rohelises raamatus ja Eesti avaandmete poliitikas on lähtekohaks, et masinloetavuse nõude täitmiseks on avaandmed esitatud vähemalt kolmandale tärnile vastavas formaadis: nende kasutus on määratud vaba litsentsiga, neid saavad kasutada mistahes tarkvararakendused, nad järgivad avatud standardeid [5].

Juhul, kui andmekogusse lisatakse andmevälju, aga põhimäärust ei uuendata, võib juhtuda, et kõikvõimalikke andmeid pole avaldatud.

See tähendaks, et avaandmed ei pea kogu aeg reaalajas olema kättesaadavad, kui huvi nende järgi pole, vaid need tehakse kättesaadavaks, kui keegi vastavasisulise päringu teeb.

Samas ei ole täna teada, kellel on huvi või mitte, sest seda infot otseselt organisatsioonid ei koonda, et mis asutus on andmete saamiseks nende poole pöördunud ning mis eesmärgil soovitakse andmeid kasutada.

Seega need inimesed, kes intervjuudel tõid välja, et pole kindlust avaandmete kasutamise osas, ei näe ka otsest vajadust täiendavaid ressursse panustada, et selgust luua.

Intervjuudest selgus, et litsentside sisust ei olda teadlikud ning seda teemat ei tähtsustata, kuid on valdkondi, milles on litsentside teema väga tähtis (autoriõigused).

Andmeid, mida avaldada on kindlasti rohkem, kui need, mis jõuavad Euroopa Struktuurfondi vahenditest rahastatavate projektidena MKMi lauale, et siis avaandmete avaldamise tingimuste täitmist nõuda ja kontrollida.

Autor on teinud valiku, et kui teabevaldaja vastab, et huvi andmete osas hetkel pole ning huvi pole eelduslikult ka tekkimas, siis ei ole otstarbekas avaandmetena andmeid avaldada, kui see eeldab täiendava rahalise ressurssi panustamist vana infosüsteemi uuendamisel.

See tähendab, et kui avaandmetena avaldatakse andmeid, mis on anonümiseeritud, siis tuleb hinnata, kas andmete avaldamisest võib tekkida isikutele mingisugune mõju.

Andmekogu sisu analüüs Kui sisuline osa on suuresti hinnatud ja on selge, et andmeid on võimalik avaandmetena avaldada, nad ei sisalda isikuandmeid, nende vastu on huvi ning on võimalik määrata litsents, mis võimaldab avaandmete taaskasutamist erinevatel eesmärkidel, jõuab protsess tehnilise poole juurde.

Juhul kui riik soovib sarnaselt Iirimaale avaandmete mõjude hindamise töövahendit kasutusele võtta, siis peab see olema erinevate osapoolte koostöös välja töötatud selliselt, et spetsialist saaks töövahendist saadud vastusele viidata, kui keegi tuleb kontrollima ja esitama küsimusi, miks andmeid on avaldatud.

Võiks arvata, et enamus teavad täpselt, mis andmeid, missuguse andmekoosseisuga nende valitsemisalades on, kuid tegelikkuses see riigiüleselt erineb.

Täna vaatavad kõik asutused enda andmeid ning ei mõtle sellele, et kui avaandmed tehakse kättesaadavaks näiteks teise struktuuriga, siis saaks teise valitsemisala andmekoguga kokkupanekul luua rakenduse, mis aitaks säästa aega.

Analüüsi tulemused on kujul:

Osalause(d), mille ette läheb koma

Originaallause

Järgnevates lausetes võib olla puuduv koma:

kas need aitavad teabevaldajal teha otsust andmete avaldamise osas või mitte.

Üks pool oli seotud konkreetsete küsimustega ehk kas need aitavad teabevaldajal teha otsust andmete avaldamise osas või mitte.

kui intervjuul selgus uus info,

Juhul kui intervjuul selgus uus info, mida varasemalt polnud kodeeritud, kirjutas ta selle tekstina üles ja lisas kodeeringu osaks, mida hiljem analüüsis.

kuidas saaks paremini toetada avaandmete valdkonna arengut riigis.

Intervjuud andsid osaliselt sisendi, mida oleks vaja täiendavalt teha ehk kuidas saaks paremini toetada avaandmete valdkonna arengut riigis.

mis formaadis on avaandmed avaldatud.

Nende puhul, kes olid nõudeid täitnud ja avaandmed avaldanud, vaatas autor analüüsi kolmandas etapis erinevaid aspekte nagu näiteks metaandmete kirjelduse avaldamine, seda mis formaadis on avaandmed avaldatud.

kui küsimustele vastaja saab varasemalt info,

Juhul kui küsimustele vastaja saab varasemalt info, et andmehulk ei kuulu avaandmetena avaldamiseks, siis ei ole vaja üldist infot sisestada.

kui riik soovib sarnaselt Iirimaale avaandmete mõjude hindamise töövahendit kasutusele võtta,

Poolt-tarind on võõrapärane vorm, mis jätab lauses tegija tagaplaanile.

Näiteks lause „Trahv oli politseiniku poolt tehtud.“ saab paremini kirjutada kas lausena "Trahv oli politseiniku tehtud" või "Politseinik tegi trahvi."

Järgnevates lausetes leidub poolt-tarind:

Oluline on teada, kas tegemist on inimeste poolt käsitsi loodud andmetega või on andmed kogunud masinad.

Riigi Infosüsteemi Ameti poolt on koostatud 2015 aastal juhend „Avaandmete loomise ja avaldamise juhend5“, mida on uuendatud 2016. aastal.

Lõppenud projektid on need, mis on valmis arendatud pakkuja poolt, kes on läbi hankemenetlusprotsessi leitud.

See tuleneb sellest, et aasta alguses otsustasid avaandmete portaali haldajad, et nendel andmehulkadel, millele ei ole määratud litsentsi, lisatakse portaali haldajate poolt eelpool nimetatud litsents.

Soovituslik litsents avaandmete portaali eestvedajate poolt on Creative Commons 4.0 litsents, kuid see pole kohustuslik ning teabevaldaja võib määrata ka teise sobiva litsentsi.

Küsimustik on autori poolt loodud eesmärgiga, et kui seda hakatakse tulevikus rakendama, siis see võiks olla osa avaandmete portaalist.

Öeldistäiteks olev v- või tav- kesksõna võib mõjuda bürokraatlikult.

Näiteks „Pakkumine on kehtiv 6 kuud“ saab paremini kirjutada „Pakkumine kehtib kuus kuud“.

Järgnevates lausetes leidub olema-kesksõna:

Selleks, et neid andmeid oleks mugav koostoimes analüüsida, peaksid nad olema avaldatud viisil, mis teeks andmete kasutamise masinloetaval kujul võimalikult mugavaks.

Eesti seis eelnevalt nimetatud uuringute, indeksite põhjal avaandmete valdkonnas on pigem kehv, mistõttu on vaja teada saada selle põhjused ning pakkuda lahendus valdkonna arendamiseks.

Samuti on juhis andmete metaandmete portaali lisamiseks ehk informatsiooni, mis on portaali andmehulga avakuvas lisainformatsioonina nähtav.

Täpne intervjuu kava on leitav käesoleva töö lisast I. Intervjuudel tutvustati avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendit.

Intervjuudest koorus ettepanekuna idee, et kuigi info on avalikult kättesaadav, siis kõike ei pea tegema masinloetavalt kättesaadavaks.

Kui see informatsioon oleks avaandmetena ja ühtsel struktuuril avaldatuna kättesaadav, saab info kokku viia äriregistri andmetega ja vaadata, kas Eestis on selliseid organisatsioone, ettevõtteid, kelle tegevus on rahastatud peamiselt erinevatest toetustest.

Kui midagi on kohustuslik kasutada, siis peab see olema mugav ja üheselt arusaadavalt arendatud.

Kuna paljud teabevaldajad avaldavad avaandmeid XML kujul, siis on oluline, et nende andmete struktuur on masinloetavalt kättesaadav XSD kaudu.

Küsimustik sai loodud veebilehe vormis seetõttu, et seda oleks mugav näidata.

Tagasiside oli erinev.

Kui töö kirjutamise alguses oli avaandmete portaali kaudu kättesaadav ca 80 andmekogu, siis töö esitamise ajaks on neid 172.

Märgib omaduste või seisundite juhuslikkust, ajutist iseloomu.
Parem on kasutada kindlamat kõneviisi.

Näiteks „Põhiliseks eesmärgiks on..." saab paremini kirjutada „Põhiline eesmärk on...“.
Järgnevates lausetes leidub määrus saavas käändes:

Eesti on suunanäitajaks oma x-tee, ID-kaardi lahenduste, esimesena loodud andmesaatkonna, e-residentsuse programmiga ning palju muuga.

Samuti on riik üheks suuremaks andmete kogujaks läbi erinevate infosüsteemide ja domeenide.

Kuigi Eestis on alates aastast 2015 kohustus teha andmed masinloetavalt kättesaadavaks, pole seda nõuet kõik avaliku sektori asutused täitnud.

1 Teadlikult on jäetud abiellumine, lahutamine ja kinnisvara ost-müük mitte e-teenusteks 5 3) Kas ja kuidas avaandmete mõjuhinnangu koostamise vahend toetab andmete avaldamist?

Magistritöö autor töötab kirjutamise ajal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis riigi infosüsteemide osakonnas, mille üheks vastutusalaks on avaandmete poliitika eestvedamine (ei kuulu autori tööülesannete hulka).

Eesti seis eelnevalt nimetatud uuringute, indeksite põhjal avaandmete valdkonnas on pigem kehv, mistõttu on vaja teada saada selle põhjused ning pakkuda lahendus valdkonna arendamiseks.

AvTS2 sätestab, et avalik sektor peab avaandmeid avaldama teabevärava kaudu, milleks on riigiportaal www.eesti.ee.

Avaandmed on: ¥ tasuta kättesaadavad kõigile isikutele mistahes kasutuseesmärgil, ¥ digitaalsed, masinloetavad ja ristkasutatavad teiste andmetega, ¥ litsentseeritud kitsendusteta kasutamiseks ja edasilevitamiseks [5].

Andmed on esitatud avalikult, nende kättesaamiseks pole vaja registreeruda ega taotleda juurdepääsu.

Austraalias on andmete avalikult kättesaadavaks tegemise kohta tehtud põhjalik kulu-tulu analüüs, mis tõestab, et avalikult andmete kättesaadavaks tegemine on riigile kasulikum kui andmete müümine [9].

Avaandmete üheks eesmärgiks on elavdada majandust.

Eesmärgiks on muuta avalikud teenused kodanikele võimalikult lihtsaks.

Eesmärgiks on muuta avalikud teenused kodanikele võimalikult lihtsaks.

Selleks, et edukalt ja valdkondade üleselt minna sündmuspõhiste teenuste osutamisele, on tähtsal kohal õigesti tehtud äriprotsessilised muudatused ning siin saavad samuti olla abiks avaandmed.

2.4 Juhised avaandmete avaldamiseks Avaandmete avaldamiseks on koostatud kaks soovituslikku juhend-dokumenti, mis on teabevaldajatele abiks avaandmete avaldamisel.

Avaandmete portaalis on kasutusjuhend andmete avaldamiseks ja uuendamiseks.

Samuti on juhis andmete metaandmete portaali lisamiseks ehk informatsiooni, mis on portaali andmehulga avakuvas lisainformatsioonina nähtav.

Iirimaa loodud auditi tööriist on toetavaks rakenduseks teabevaldajatele ning selle sisu ja eesmärki võib võrrelda AvTS tuleneva mõjuhinnangu kohustusega.

Eestis on andmekogudest ülevaate saamiseks olemas Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA), kus on riigi infosüsteemi terviklik ja üksikasjalik kaardistus.

2.6 Rahvusvaheline praktika avaandmete valdkonna toetamiseks Teiste riikide kogemusest õppimiseks on oluline tutvuda nende avaandmete valdkonna praktikaga ja infomaterjalidega.

2.6 Rahvusvaheline praktika avaandmete valdkonna toetamiseks Teiste riikide kogemusest õppimiseks on oluline tutvuda nende avaandmete valdkonna praktikaga ja infomaterjalidega.

Iirimaal on valdkonna arenguks eraldi koostatud avaandmete strateegia, mis on täienduseks üldisele IKT strateegiale [25].

Loodud on standard avaandmete metaandmete avaldamiseks, mida on soovituslik järgida [26].

Eestis on soovitused erinevate metaandmete standardite järgimiseks ja kasutamiseks andmete kohta käivate andmete kirjeldamisel, kuid kohustust pole.

Toetuse saamiseks on vaja esitada taotlus RIA-sse.

Taotlusvooru eesmärk on andmeanalüüsi meetodite ja andmete reaalajas jälgimise võimaluste abil luua eeldused avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja paremate juhtimisotsuste tegemiseks.

Sealhulgas on üheks kohustuslikuks punktiks lahter „Projekti eeltingimused“.

Märkmete tegemiseks oli ette olemas varasemad kodeerimise märksõnad, mille taha autor lisas vastavalt pluss märgi, kui sama sisu, samade märksõnadega intervjuul teemaks tuli.

Kvalitatiivseid metoodikaid kasutades pole magistritöö eesmärgiks tulemuste üldistamine, vaid ülevaate saamine avaandmete valdkonnast kogutud info põhjal ja selle edasi andmine töö lugejale.

Viimased kaks lahtrit on autori enda märkmeteks analüüsi koostamisel.

Järgnev analüüs puudutab eelpool nimetatud väikest osa avalikus sektoris tehtud arendusprojekte ja avaandmeid, mis on sisendiks magistritöö järgmiseks osaks.

Järgnev analüüs puudutab eelpool nimetatud väikest osa avalikus sektoris tehtud arendusprojekte ja avaandmeid, mis on sisendiks magistritöö järgmiseks osaks.

Kui kasutaja avab lingi ning läheb 17 Lisaks on projektid, mille eesmärgiks on analüüsi läbiviimine ja/või baasinfrastruktuuri uuendamine.

Saab öelda, et probleemiks on andmete avaldamise oskus.

Rohelises raamatus ja Eesti avaandmete poliitikas on lähtekohaks, et masinloetavuse nõude täitmiseks on avaandmed esitatud vähemalt kolmandale tärnile vastavas formaadis: nende kasutus on määratud vaba litsentsiga, neid saavad kasutada mistahes tarkvararakendused, nad järgivad avatud standardeid [5].

Analüüs lõppenud projektidest annab arusaamise, et valdkonna arenguks on võimekust.

Analüüsi käigus selgus, et andmekogude avaandmetena kättesaadavaks tegemisega on hästi.

See on suureks takistuseks mitmes valdkonnas.

Mitmel korral rõhutatakse intervjuude käigus, et avaandmed on rahastuse taotlemise eeltingimuseks ja seda peab tegema.

Arvatavasti on takistuseks teadmatus ning puudub tehniline tugi avaandmete avaldamise protsessi toetamiseks.

See omakorda tekitab olukorra, kus võibolla andmete kasutamiseks on soov, aga arusaamatult esitatud avaandmed pole kasutatavad.

Avaandmete valdkonna kohustuse täitmisega tegeletakse osaliselt seetõttu, et see on üheks kohustuslikuks eeltingimuseks struktuurivahenditest rahastatavate IT arendusprojektide koostamisel ning vahendite taotlemisel.

Kõik küsimused ei sisaldu protsessi skeemis, sest valikvastustega lausega küsimused ei anna lisandväärtust protsessi, vaid on mõjude hindamisel teabevaldajale suunavaks abiks.

Protsessis on teabevaldaja jõudnud viimasesse etappi, milleks on andmekogu tehniline analüüs.

Pigem jääb alati avaandmete avaldamine muude põhjuste taha, milleks võib olla äripoole teadmatus või soovimatus valdkonnaga tegeleda.

See on oluline andmete filtreerimiseks ja otsimiseks.

Andmetest ülevaate saamiseks on võimalik lisada lühikokkuvõte andmekogust.

Magistritöö raames selgus, et üheks võimalikuks lahenduseks on avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendi kasutusele võtmine.

Töö tulemusena selgus, et avaandmete valdkonna arenguks on vaja osapoolte teadlikkuse tõstmist.

Jagama peab kogemusi, kus on avaandmete kasutamine aidanud mõnda probleemi lahendada või lihtsustada ja/või avaandmed on osaks mõnes rakenduses.

Valdkonnas ühtsuse saavutamiseks oleks vaja standardit, mis annab konkreetsed suunised teabevaldajatele.

Uute arendusprojektide kavandamisel oleksid selged juhised avaandmete avaldamisest abiks, et nendega saaks nõuete kirjeldamisel kohe arvestada.

Üheks suureks põhjuseks on teadlikkuse puudumine, sest kohustus avaandmeid masinloetavalt avaldada on Eestis juba alates 2015. aastast.

Mine-vormi kasutus koos tühiverbiga.

Näiteks "Teostasime kontrollimist" saab paremini kirjutada "Kontrollisime"
Järgnevates lausetes esineb nominalisatsioon mine-vormis:

AvTS järgi kehtestab konkreetse valdkonna eest vastutav minister täpse loetelu, mis isikuandmed avaandmetena avaldamisele ei kuulu.

Juhul kui küsimustele vastaja saab varasemalt info, et andmehulk ei kuulu avaandmetena avaldamiseks, siis ei ole vaja üldist infot sisestada.

Märksõnale „avaandmed“ väärtuse andmine peab toimuma läbi reaalsete näidete jagamise.

Täna asutustele kasutada olevad materjalid on osaliselt aegunud ning vajaksid uuendamist ja ajakohastamist.

andmehulk 23x	Teiste andmekogude andmeid on lubatud lisada andmehulka , kuid neid ei tohi kolmas osapool mitmendat korda taaskasutada. Andmehulk on avaldatud võimalikult kiirelt, et säilitada selle ajakohasus. Siiski on oluline vaadata iga andmehulga pealt, mida on võimalik nende andmetega või koosmõjus mõne teise andmehulgaga teha, luua ja saavutada. Avaandmete roheline raamat annab soovituse andmehulga avaldamisel lähtuda Tim Berners-Lee tärnide süsteemist [17]. Samuti on juhis andmete metaandmete portaali lisamiseks ehk informatsiooni, mis on portaali andmehulga avakuvas lisainformatsioonina nähtav. Eesmärk ei ole ainult uute süsteemide loomisel juba andmete avaldamise poliitikat juurutada, vaid aitab olemasolevaid andmehulki teha avalikkusele kättesaadavaks [28]. Erinevaid andmehulki riiklikus avaandmete portaalis läbi lugedes jääb esmalt silma, et andmete kohta on olemas üldjuhul mõistetav ja selge lühikirjeldus ehk lihtsasti on aru saada, mis valdkonna andmetega on tegemist. Kirjeldamata on ka üksikute andmehulkade struktuur. Avaandmete portaali andmehulga avakuval on näha, et andmetele on määratud Creative Commons 3.0 litsents. See tuleneb sellest, et aasta alguses otsustasid avaandmete portaali haldajad, et nendel andmehulkadel , millele ei ole määratud litsentsi, lisatakse portaali haldajate poolt eelpool nimetatud litsents. Projektide hulgas oli API18 lahendusi üksikutel andmehulkadel , kuid laiemalt on avaandmete portaalis viidatud andmed kättesaadavad ka API-de kaudu. Juhul, kui kellelgi on huvi avaandmeid kasutada, siis täpse info leidmine ja tervikpildi koostamine, et mida-millisest andmehulgast saab, on keeruline. Võiks olla võimalik filtreerida märksõna või metaandmestiku andmeväljana kõik andmehulgad , mis sisaldavad näiteks isikukoode. Kuigi isikukoode pole avaldatud, siis saaks teada kõik andmehulgad , mis seda sisaldavad. Osad küsimused on olulised edaspidi avaandmete kasutajate jaoks ja annavad andmehulga kohta informatsiooni. Kui andmehulk sisaldab 24 isikuandmeid, küsitakse vastajalt, kas neid on võimalik anonümiseerida. Kui küsimustikule vastab äripoole inimene, siis tal ei pruugi olla teadmist, mis kulud võivad kaasneda avaandmetena andmehulga avaldamise korral. Üldise info alla kuuluvad veel teabevaldaja ehk asutuse nimi, andmehulga koondnimi ehk pealkiri. Juhul kui küsimustele vastaja saab varasemalt info, et andmehulk ei kuulu avaandmetena avaldamiseks, siis ei ole vaja üldist infot sisestada. Lõputöö ettevalmistuste tegemisel ja teema fokusseerimise hetkel, oli Eesti avaandmete portaalis ca 8022 andmehulka . Lõputöö esitamise ajaks23 on andmekogude arv kahekordistunud, jõudes 172 andmehulgani .
avaldamine 123x	Olenemata avaliku teabe seaduse (AvTS) järgi tulenevast kohustustest, on avalik sektor andmete avaldamisel teinud tagasihoidlikku tööd. Avaandmete avaldamise eel on kohustuslik läbi viia avaandmete mõjuhinnang [4]. Käesoleva magistritöö eesmärk on luua praktiline vahend avaandmete avaldamisele eelneva mõjuhinnangu tegemiseks. Antud praktiline vahend aitab teabevaldajat otsuse tegemisel, kas andmekogus sisalduvaid andmeid võib avaldada või mitte ning kas enne avaldamist oleks vaja andmeid anonümiseerida. 2) Kuidas edendada avaandmete avaldamist ? 1 Teadlikult on jäetud abiellumine, lahutamine ja kinnisvara ost-müük mitte e-teenusteks 5 3) Kas ja kuidas avaandmete mõjuhinnangu koostamise vahend toetab andmete avaldamist ? Magistritöö teine peatükk selgitab, mis on avaandmed ja nende väärtus, mis on valdkonna regulatsioonid ja milline on rahvusvaheline praktika avaandmete avaldamise edendamisel. Viiendas peatükis antakse ülevaade avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendist. Kuigi on üleüldine andmete avaldamise kohustus, siis sama seadus täpsustab, et andmeid tuleb avaldada, kui see on võimalik ja asjakohane [4]. AvTS järgi kehtestab konkreetse valdkonna eest vastutav minister täpse loetelu, mis isikuandmed avaandmetena avaldamisele ei kuulu. Lähtuvalt magistritöö eesmärgist, keskendutakse käesolevas töös avaliku sektori avaandmetele ning nende avaldamisele . Näitena analüüsist saab tuua ruumiandmete avaldamise , mille avaldamise kulud olid 13 korda väiksemad võrreldes sellega, mis riigile tuluna hiljem tagasi tuli [9]. Kuigi rohkem tuuakse välja avaandmetest saadavat võimalikku kasu, on kirjeldatud ka takistusi avaandmete avaldamise teemal. Janssen, Charalabidis ja Zuiderwijk [8]; Conradie ja Choenni [14]; Barry ja Bannister [15]; Young ja Yan [16] on kirjeldanud, et valitsuse tasandil on kõige enam põhjuseks toodud järgmist: ¥ puudub tehniline infrastruktuur ¥ puudub asjatundlikkus andmete valdkonnas, kes tegeleks avaandmete avaldamisega ¥ olemasolevate andmete kvaliteet ei võimalda nende avaldamist – ehk oleks vaja tegeleda esmalt andmete korrastamisega, kui tulles tagasi eelnevalt nimetatud probleemi juurde ei ole inimest, kes teemaga tegeleks ¥ ei ole kindlustunnet, et andmete avaldamisega turvariske ei kaasne või kardetakse eksida konfidentsiaalsusnõuete vastu 4 BNS „Tahad teada, millistest riikidest Eestisse tullakse? Kuigi standardid ja andmete avaldamise vormid võivad erineda, siis metaandmed on olulised ning annavad andmete kasutajatele teadmise, mis andmetega on tegemist ja seetõttu on tähtis, et metaandmete standardeid järgitaks [16]. 2.4 Juhised avaandmete avaldamiseks Avaandmete avaldamiseks on koostatud kaks soovituslikku juhend-dokumenti, mis on teabevaldajatele abiks avaandmete avaldamisel . Tegemist on põhjaliku ülevaatega, kuidas avaandmeid avaldada ning millele tähelepanu pöörata, sh ka peale avaandmete avaldamist . Avaandmete roheline raamat annab soovituse andmehulga avaldamisel lähtuda Tim Berners-Lee tärnide süsteemist [17]. Avaandmete portaalis on kasutusjuhend andmete avaldamiseks ja uuendamiseks. 2.5 Avaandmete mõjuhinnang Iirimaal on avaandmete avaldamise toetamiseks loodud andmete auditi tööriist, mida kõik saavad kasutada [18]. 5 Avaandmete loomise ja avaldamise juhend: https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/publikatsioonid/avaandmete_loomise_juhend.pdf 10 Iirimaal on avaandmete auditi eesmärgiks ka võimaldada organisatsioonil saada ülevaadet kõikidest andmekogumitest ehk see on toetav töövahend. Kui asutused järgivad ja täidavad GDPR7 nõudeid, soodustab see avaandmete avaldamist ja puuduvad takistused nende andmete taaskasutamiseks. Iirimaal on loodud tehniline raamistik, mille eesmärk on abistada avaandmete avaldamise protsessi tehniliselt poolelt. Loodud on standard avaandmete metaandmete avaldamiseks , mida on soovituslik järgida [26]. See koondab endas koolitusmaterjale, parimaid praktikaid, tööriistu ja teisi abinõusid, mis aitavad ette valmistada andmete avaldamist [28]. Eesmärk ei ole ainult uute süsteemide loomisel juba andmete avaldamise poliitikat juurutada, vaid aitab olemasolevaid andmehulki teha avalikkusele kättesaadavaks [28]. Tegevus on jagatud mitmesse etappi, avaandmete valdkonnaga tutvumisest kuni andmete täieliku avaldamiseni [28]. „Tööriistakasti“ on kokku kogutud edumeelsemate omavalitsuste kogemused ja parimad praktikad, mille eesmärk on jagada teiste kogemusi ja kirjeldada tegevuskava andmete täieliku avaldamiseni [28]. Eraldi on toetusvoor „Avaandmete ja andmeanalüüsi kasutuselevõtu edendamine“, mille otsene eesmärk on toetada avaandmete avaldamist . Avaliku sektori asutustele on seadusega antud ülesande täitmiseks ja avaandmete avaldamiseks võimaldatud toetust taotleda, kuid ka see pole valdkonnas aidanud. 2) Kuidas edendada avaandmete avaldamist ? 3) Kas ja kuidas avaandmete mõjuhinnangu koostamise vahend toetab andmete avaldamist ? 3.1 Andmekogumise meetod Avaandmete avaldamisest ülevaate saamiseks on üheks töö analüüsi osaks võetud Euroopa struktuurivahendite perioodi 2014-2020 jooksul RIA-sse esitatud infosüsteemide arendusprojektid. Intervjuu sisaldas üldist osa, mille raames uuriti organisatsiooni lähenemist avaandmete temaatikale, milline on valmisolek andmete avaldamisse ning missugune on teadaolev huvi valdkonna avaandmete osas. Üldisest osast edasi olid küsimused konkreetsemalt valdkonna avaandmete kohta – kuidas andmeid avaldatakse, mitmele tärnile vastavad avaldatud avaandmed, kuidas on uute arendusprojektide puhul lahendatud avaandmete temaatika, kuidas on avaandmete avaldamise protsess korraldatud, kuidas on tagatud isikuandmete kaitse, turvalisus. Täpne intervjuu kava on leitav käesoleva töö lisast I. Intervjuudel tutvustati avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendit. Üks pool oli seotud konkreetsete küsimustega ehk kas need aitavad teabevaldajal teha otsust andmete avaldamise osas või mitte. Lisaks kontakteerus autor Iirimaa avaandmete organisatsiooniga (Open Data Unit, Department of Public Expenditure and Reform), et paremini mõista nende Open Data Audit Tool’i [16] ja selle eesmärke, mis on osaliselt aluseks võetud käesoleva töö avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendi loomisel. Analüüs annab ülevaate avaandmete valdkonna praegusest olukorrast ning selgitab, mis on avaandmete avaldamist takistavad tegurid. Intervjuudest tulid välja ka põhjused, miks seni on avaandmete avaldamise kohustusse suhtutud pigem leigelt. Peale esmast projektide läbitöötamist jäi alles 34 arendusprojekti, milles oli infot tekkivatest avaandmetest ning nende avaldamisest . Nende puhul, kes olid nõudeid täitnud ja avaandmed avaldanud, vaatas autor analüüsi kolmandas etapis erinevaid aspekte nagu näiteks metaandmete kirjelduse avaldamine , seda mis formaadis on avaandmed avaldatud. Esmane analüüs avaandmete avaldamisest annab sisendi intervjuude ettevalmistamiseks. Metaandmete kirjeldamine ja avaldamine on kõigil erinevalt lahendatud, kui üldse. Analüüsi käigus selgus, et avaldatavad andmetõmmised võetakse osaliselt otse andmebaasist ilma, et enne avaldamist tehtaks isikuandmetele anonümiseerimist. Saab öelda, et probleemiks on andmete avaldamise oskus. Andmete anonümiseerimise ja/või andmeväljade avaldamata jätmise protsess peaks olema paigas enne avaldamist . Kuigi kolmandale tärnile vastavalt andmete avaldamine on soovituslik, siis ettepanek on, et seda peaksid avaliku sektori asutused järgima. 4.2.1 Avaandmete avaldamise kohustus AvTS kohustab masinloetavalt avaldama vaid teatud osa andmetest. Avaandmete avaldamist mõjutab see, et kõikide arendatud infosüsteemide puhul ei ole nende loomise hetkel arvestatud avaandmete avaldamise kohustusega. Uute arenduste planeerimisel arvestatakse koheselt avaandmete avaldamise nõudega. Avaandmete avaldamise protsessile paratamatult kulub raha ning kui huvi ja reaalne kasutamine puudub, siis kas tehtavad kulutused on eesmärgipärased ja vajalikud. Mitmel intervjuul tuli välja, et kui keegi küsib andmeid, mille avaldamiseks puuduvad piiranguid, siis ollakse valmis alati andmeid huvilistele kättesaadavaks tegema ning seda ka masinloetavalt. Tehti ettepanek, et lähenemine avaandmete avaldamise osas võiks olla vajaduspõhine, et mitte ressursse raisata. Kuna täna ei mõisteta ega nähta suuresti väärtust avaandmete avaldamisel , siis ei soovita tööaega sellesse panustada. Analüüsi käigus selgus, et osaliselt on avaandmete mitte avaldamise põhjuseks see, et ei nähta selle tegevuse mõju. Arvatavasti on takistuseks teadmatus ning puudub tehniline tugi avaandmete avaldamise protsessi toetamiseks. Metaandmed ja nende avaldamine on oluline teema. Sellest aastast on hakatud rohkem avaandmete teemal sõna võtma ja jälgitakse avaandmete avaldamist , mis on põhjustanud elavnemist valdkonnas. Seega on oluline leida lahendus, kuidas täita seadusest tulevat kohustust avaandmete avaldamise osas nii, et sellele kuluvad ressursid oleksid kasutatud efektiivselt, samas kõikidele huvitatutele oleks avaandmed kättesaadavad. 21 5 Avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahend Magistritöö eesmärgist lähtuvalt koostas töö autor avaandmete avaldamise mõjude hindamise prototüüp lahenduse, mille aluseks on töö teoreetilises osas tutvustatud mõjuhinnangu tegemise kohustus ja rahvusvaheline praktika. Avaandmete avaldamise mõjude hindamise küsimustikku tutvustati avaliku sektori avaandmete eest vastutavatele ametnikele tagasiside saamise eesmärgil. 5.1 Ülevaade avaandmete avaldamine mõjude hindamise töövahendist Avaandmete mõjuhinnangu koostamine on teabevaldajatele kohustus, kuid puudub teadmine, kuidas seda täna organisatsioonides tehakse ja kas tehakse. Andmeid, mida avaldada on kindlasti rohkem, kui need, mis jõuavad Euroopa Struktuurfondi vahenditest rahastatavate projektidena MKMi lauale, et siis avaandmete avaldamise tingimuste täitmist nõuda ja kontrollida. Selleks, et toetada teabevaldajaid avaandmete avaldamisel , on loodud avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahend. Kindlasti on palju rohkem detaile, millele peab enne andmete avaldamist mõtlema ja läbi analüüsima. Küsimustiku koostamisel on eeskujuks võetud Iirimaa avaandmete auditi tööriistas sisalduvad küsimused [15] ning avaandmete avaldamist reguleerivad nõuded AvTS-is. Eesmärk oli saada küsimustele tagasiside, et seeläbi hinnata, kas loodud tööriistast oleks kasu ja võimaldaks selle abil teabevaldajatel selgust saada avaandmete avaldamise osas. 21 Avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahend: http://kodu.ut.ee/~mariv/ 22 5.2 Ülevaade avaandmete avaldamise mõjude hindamise protsessist Mõjude hindamise töövahendist tervikliku ülevaate andmiseks on autor valinud protsessi vaate kaudu lähenemise. Avaandmete avaldamise mõju hindamise protsessi skeem Pilt Joonis 1 annab ülevaate peamistest avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendi osadest. Kõik osad (välja arvatud Andmekogu avaandmetena avaldamine ) koosnevad eraldi alamprotsessidest. Loodud avaandmete avaldamise mõjude hindamise vahendist antakse ülevaade protsessi osade tutvustamise kaudu. Protsess on jaotatud viieks osaks: 1) Seadusest tulevate piirangute kontroll; 2) Huvi hindamine; 3) Andmekogu sisu analüüs; 4) Andmekogu tehniline analüüs; 5) Andmekogu avaandmetena avaldamine . Esimene küsimus puudutab näiteks andmeid, mis on mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks ning lähtuvalt andmekogu põhimäärusest võib sellele olla määratud avaldamise piirang. Seadusest tulevate piirangute kontroll Kui seadusega pole andmetele seatud avaandmetena avaldamise osas piiranguid, liigub protsess edasi huvi hindamise osasse, mis on kajastatud pildil Joonis 3. Seejärel tuleb teabevaldajal analüüsida, kas anonümiseeritud andmete avaldamine garanteerib isikuandmete kaitse ning puudub kaudne isiku tuvastamise võimalus. Kui see on võimalik tagada, tuleb hinnata andmete avaldamise mõju. Protsessi „Seadusest tulevate piirangute kontroll“ osas küsitakse teabevaldajalt üldiselt eraelu puutumatuse kohta ning kui seal tuleb vastuseks, et avaandmetena isikuandmete avaldamine rikub eraelu puutumatust, siis ei tohi andmeid avaandmetena avaldada. See tähendab, et kui avaandmetena avaldatakse andmeid, mis on anonümiseeritud, siis tuleb hinnata, kas andmete avaldamisest võib tekkida isikutele mingisugune mõju. Kui see pole võimalik, siis ei ole kasu avaandmetena andmete avaldamisest . See tähendab, et infosüsteem on arendatud selliselt, et avaandmete avaldamise kohustusega on infosüsteemi arendusprotsessi algusest peale arvestatud ning võimekus avaandmeid avaldada on loodud. Kui seda võimekust ei ole ning masinloetavalt avaandmete avaldamine eeldab tööd, tuleb hinnata, kas see nõuab ebaproportsionaalselt suurt pingutust. Kui küsimustikule vastab äripoole inimene, siis tal ei pruugi olla teadmist, mis kulud võivad kaasneda avaandmetena andmehulga avaldamise korral. Üldiselt ei tohiks see avaandmete avaldamise juures takistuseks tulla. Pigem jääb alati avaandmete avaldamine muude põhjuste taha, milleks võib olla äripoole teadmatus või soovimatus valdkonnaga tegeleda. Juhul kui küsimustele vastaja saab varasemalt info, et andmehulk ei kuulu avaandmetena avaldamiseks , siis ei ole vaja üldist infot sisestada. 26 5.3 Tagasiside avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendile Intervjuudel küsiti spetsialistidelt, kas nad näevad antud tööriistas väärtust nende igapäevases töös. Üldiselt nähti loodud avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendis väärtust. Küsimustele vastamine annab esmase sisendi otsuse tegemisel, kas andmete avaldamine on võimalik. Tänane AvTS § 29 lõikes 3 nimetatud loetuelu ei toeta avaandmete avaldamise eest vastutavaid spetsialiste. Rohkem aga öeldi intervjuudel, et tüütu kohustusena näevad avaandmete valdkonda need, kellel on õigel ajal infosüsteemi arenduse käigus avaandmete avaldamisele jäänud mõtlemata ning nüüd on vaja tagantjärgi teemaga tegeleda. Selle jaoks peaks looma juhise koos soovitustega avaandmete avaldamise osas ning lisama sinna juurde küsimustiku, mille abil on võimalik mõjude hindamist läbi viia. 27 6 Tulemused Viimase mõne kuu jooksul on avaandmete avaldamine hoogustunud. Selleks, et ka edaspidi andmete avaldamise hoog säiliks, on vaja protsessi lihtsustada avaliku sektori organisatsioonide jaoks. Magistritöö raames selgus, et üheks võimalikuks lahenduseks on avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendi kasutusele võtmine. Kui oleks teada nõudlust andmete järgi, siis ollakse avatumad avaandmetega tegelemisel ja nende avaldamisel . Soovitakse näha, et avaandmeid kasutataks, nii oleks andmete avaldamise tööl väärtus. Uute arendusprojektide kavandamisel oleksid selged juhised avaandmete avaldamisest abiks, et nendega saaks nõuete kirjeldamisel kohe arvestada. Laiemalt ei osata näha väärtust avaandmetest, sest ei mõisteta ühe andmekogu avaldamise olulisusest ja väärtusest. Avaandmete avaldamine pole kindlasti ainult avaliku sektori võimalus. Samuti oleks vaja analüüsida seda, mis roll avaandmete avaldamisel on asutustel, kes täidavad avalikke ülesandeid, aga tegemist ei pruugi alati olla avaliku sektori organisatsioonidega. Magistritöö raames loodud avaandmete avaldamise mõju hindamise töövahend, millele küsiti valdkonna spetsialistidelt tagasiside. Töö teoreetilises osas kirjeldatud probleemid, mis on seotud avaandmete avaldamisega , on osaliselt aktuaalsed ka Eesti avalikus sektoris. Kui mujal riikides kardetakse, et avaandmete avaldamisega kaasnevad turvariskid, siis seda Eestis ei nimetatud. Eesti kontekstis ei selgunud uurimuse käigus, et andmete avaandmetena avaldamist takistaks kehv andmekvaliteet. 29 7 Kokkuvõte Magistritöö eesmärk oli luua töövahend avaandmete avaldamisele eelneva mõjuhinnangu tegemiseks. Avaandmete avaldamise eel on kohustuslik läbi viia avaandmete mõjuhinnang25. Loodud praktiline vahend aitab teabevaldajat mõjude hindamise protsessis ja järgneva otsuse tegemisel, kas andmekogus sisalduvaid andmeid võib avaldada või mitte ning mis on vajalikud eelnevad tegevused andmete avaldamiseni jõudmisel. Valdkonna spetsialistid toetavad avaandmete avaldamist , kuid soovivad näha selle tegevuse mõju. Teise uurimusküsimusena oli eesmärk teada saada, kuidas võiks edendada avaandmete avaldamist . Mitmed intervjueeritavad rõhutasid väliste osapoolte tähtsust, ka näiteks akadeemia võiks rohkem avaandmeid küsida, mis omakorda motiveerib avaandmete avaldamisega tegeletama. Kolmanda uurimisküsimusega sooviti uurida, kas avaandmete mõjuhinnangu koostamise töövahend võiks toetada ja edendada avaandmete avaldamist .
	Käesoleva magistritöö eesmärk on luua praktiline vahend avaandmete avaldamisele eelneva mõjuhinnangu tegemiseks. Antud praktiline vahend aitab teabevaldajat otsuse tegemisel, kas andmekogus sisalduvaid andmeid võib avaldada või mitte ning kas enne avaldamist oleks vaja andmeid anonümiseerida. Magistritöö eesmärkide saavutamiseks on sõnastatud kolm uurimisküsimust: 1) Miks on avaldatud avaandmekogude arv väike? 2) Kuidas edendada avaandmete avaldamist ? 1 Teadlikult on jäetud abiellumine, lahutamine ja kinnisvara ost-müük mitte e-teenusteks 5 3) Kas ja kuidas avaandmete mõjuhinnangu koostamise vahend toetab andmete avaldamist ? Magistritöö teine peatükk selgitab, mis on avaandmed ja nende väärtus, mis on valdkonna regulatsioonid ja milline on rahvusvaheline praktika avaandmete avaldamise edendamisel. Kolmas peatükk sisaldab töö uurimismetoodika kirjeldust, mida ja kuidas analüüsitakse. Neljas peatükk sisaldab projektide ja intervjuude analüüsi tulemusi. Viiendas peatükis antakse ülevaade avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendist.
	Kuigi standardid ja andmete avaldamise vormid võivad erineda, siis metaandmed on olulised ning annavad andmete kasutajatele teadmise, mis andmetega on tegemist ja seetõttu on tähtis, et metaandmete standardeid järgitaks [16]. 2.4 Juhised avaandmete avaldamiseks Avaandmete avaldamiseks on koostatud kaks soovituslikku juhend-dokumenti, mis on teabevaldajatele abiks avaandmete avaldamisel . Riigi Infosüsteemi Ameti poolt on koostatud 2015 aastal juhend „Avaandmete loomise ja avaldamise juhend5“, mida on uuendatud 2016. aastal. Tegemist on põhjaliku ülevaatega, kuidas avaandmeid avaldada ning millele tähelepanu pöörata, sh ka peale avaandmete avaldamist .
	See koondab endas koolitusmaterjale, parimaid praktikaid, tööriistu ja teisi abinõusid, mis aitavad ette valmistada andmete avaldamist [28]. Eesmärk ei ole ainult uute süsteemide loomisel juba andmete avaldamise poliitikat juurutada, vaid aitab olemasolevaid andmehulki teha avalikkusele kättesaadavaks [28]. Tegevus on jagatud mitmesse etappi, avaandmete valdkonnaga tutvumisest kuni andmete täieliku avaldamiseni [28]. „Tööriistakasti“ on kokku kogutud edumeelsemate omavalitsuste kogemused ja parimad praktikad, mille eesmärk on jagada teiste kogemusi ja kirjeldada tegevuskava andmete täieliku avaldamiseni [28].
	Eesmärk oli saada küsimustele tagasiside, et seeläbi hinnata, kas loodud tööriistast oleks kasu ja võimaldaks selle abil teabevaldajatel selgust saada avaandmete avaldamise osas. 21 Avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahend: http://kodu.ut.ee/~mariv/ 22 5.2 Ülevaade avaandmete avaldamise mõjude hindamise protsessist Mõjude hindamise töövahendist tervikliku ülevaate andmiseks on autor valinud protsessi vaate kaudu lähenemise. Kõik töös sisalduvad protsessiskeemid on koostatud Signavio Academic protsesside koostamise töövahendiga. Joonis 1. Avaandmete avaldamise mõju hindamise protsessi skeem Pilt Joonis 1 annab ülevaate peamistest avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendi osadest. Kõik osad (välja arvatud Andmekogu avaandmetena avaldamine ) koosnevad eraldi alamprotsessidest. Loodud avaandmete avaldamise mõjude hindamise vahendist antakse ülevaade protsessi osade tutvustamise kaudu.
	Seejärel tuleb teabevaldajal analüüsida, kas anonümiseeritud andmete avaldamine garanteerib isikuandmete kaitse ning puudub kaudne isiku tuvastamise võimalus. Kui seda pole võimalik tagada, siis ei ole lubatud andmeid avaandmetena avaldada. Kui see on võimalik tagada, tuleb hinnata andmete avaldamise mõju. Protsessi „Seadusest tulevate piirangute kontroll“ osas küsitakse teabevaldajalt üldiselt eraelu puutumatuse kohta ning kui seal tuleb vastuseks, et avaandmetena isikuandmete avaldamine rikub eraelu puutumatust, siis ei tohi andmeid avaandmetena avaldada. Käesoleva etapi küsimus on seotud konkreetsemalt mõju hindamisega eraelu puutumatuse osas. See tähendab, et kui avaandmetena avaldatakse andmeid, mis on anonümiseeritud, siis tuleb hinnata, kas andmete avaldamisest võib tekkida isikutele mingisugune mõju.
	Kui mujal riikides kardetakse, et avaandmete avaldamisega kaasnevad turvariskid, siis seda Eestis ei nimetatud. Pigem ei seostatud teemat avaandmetega. Eesti kontekstis ei selgunud uurimuse käigus, et andmete avaandmetena avaldamist takistaks kehv andmekvaliteet. 29 7 Kokkuvõte Magistritöö eesmärk oli luua töövahend avaandmete avaldamisele eelneva mõjuhinnangu tegemiseks. Avaandmete avaldamise eel on kohustuslik läbi viia avaandmete mõjuhinnang25.
portaal 51x	Avaandmete portaalis on igaühel ligipääs avaliku sektori juurdepääsupiiranguteta andmetele koos nende taaskasutamise ja edasijagamise õigusega nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel. Riigi avaandmete portaal on mõeldud Eesti avaliku sektori asutuste kogutavate andmete avalikustamise hõlbustamiseks ja nende leidmise kergendamiseks potentsiaalsete kasutajate jaoks. Samuti saavad portaali kaudu avaldada enda Eesti kohta käivaid avaandmeid ka kõik teised, kes on end kasutajaks registreerunud. Avaandmete portaalis saab avaandmeid otsida ja neid alla laadida, lisada viiteid uutele avaandmetele, otsida ja kasutada avaandmete põhjal loodud rakendusi, algatada avaandmete teemal arutelusid ning postitada teateid, küsimusi ja juhendeid. Kaheksa kriteeriumit, mille järgimisel ja täitmisel on tegemist avaandmetega [7]: 2 Avaliku teabe seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019011?leiaKehtiv 3 Eesti avaandmete portaal asub aadressil: https://opendata.riik.ee 7 1. Oluline on regulaarselt avaandmete portaalis andmeid uuendada. Avaandmete portaalis on kasutusjuhend andmete avaldamiseks ja uuendamiseks. Samuti on juhis andmete metaandmete portaali lisamiseks ehk informatsiooni, mis on portaali andmehulga avakuvas lisainformatsioonina nähtav. Ühe eesmärgina on plaanis laiendada avaandmete ja nendega seotud metaandmete ulatust ning parandada andmete kvaliteeti, kvantiteeti ja valikut ehk mitmekesistada valikut riiklikus avaandmete portaalis [25]. Lisaks projektidele ja intervjuudele tutvus autor valdkonnast ülevaate saamiseks valitsemisalade IKT strateegiatega, avaandmete portaalis avaldatud infoga ja valdkonna juhendmaterjalidega, mis aitasid konteksti paremini mõista ja valdkonda tundma õppida. Selleks uuris autor riiklikku avaandmete portaali või teisi kodulehekülgi, millele oli projektides viidatud. Erinevaid andmehulki riiklikus avaandmete portaalis läbi lugedes jääb esmalt silma, et andmete kohta on olemas üldjuhul mõistetav ja selge lühikirjeldus ehk lihtsasti on aru saada, mis valdkonna andmetega on tegemist. Avaandmete portaali andmehulga avakuval on näha, et andmetele on määratud Creative Commons 3.0 litsents. See tuleneb sellest, et aasta alguses otsustasid avaandmete portaali haldajad, et nendel andmehulkadel, millele ei ole määratud litsentsi, lisatakse portaali haldajate poolt eelpool nimetatud litsents. Samas võib see lähenemine tekitada andmetest huvitatud osapooltes segadust, sest riiklik avaandmete portaal on suures osas lingikogum, mis viitab avaandmete tegelikule asukohale. Projektide hulgas oli API18 lahendusi üksikutel andmehulkadel, kuid laiemalt on avaandmete portaalis viidatud andmed kättesaadavad ka API-de kaudu. Riiklikus avaandmete portaalis on 15519 andmekogu. Kuna avaandmete valdkond pole igas organisatsioonis 18 Application Programming Interface ehk rakendusliides 19 Avaandmete portaali andmekogude ülevaade 28.03.2019 seisuga 18 prioriteediks, siis regulaarseid hindamisi või analüüse valdkonnas ei tehta ega kontrollita, kas kõik võimalikud andmed on avaandmetena avaldatud. Avaandmete portaali haldajad teavad, mis on portaali külastatavus, kuid see pole samaväärne või võrreldav andmete kasutamisega sellel eesmärgil, milleks on nad masinloetavalt avaldatud. Avaandmete portaali kaudu saab esitada andme soove, mis esitatakse läbi Githubi20 vastava valdkonna avaandmete spetsialistile. Avaandmete portaali võiks olla avaldatud statistiline info, mis andmeid ja kui palju kasutatakse otse masinloetavalt ehk päringuid tehakse API kaudu liidestatud rakendustest. Avaandmete portaalis on kirjas osad rakendused, mida on loodud, kuid arvatavasti pole see kogumaht. 4.2.4 Tagasiside avaandmete portaalile Intervjuude käigus ei küsitud otseselt tagasiside avaandmete portaali arendamise kohta, kuid siiski mitmelt intervjuult tuli mitmeid ettepanekuid selle täiustamiseks. Mitmel intervjuul tuli teemaks avaandmete portaali kasutajamugavuse puudumine. Lisaks kasutajamugavusele võiks portaalis olla kättesaadavad ka erinevate töötubade materjalid, juhised jms, mis puudutab avaandmete valdkonda Eestis. Samuti tehti ettepanek korraldada tagasiside küsimustik portaali külastajatele. Tagasiside raames võiks külastajatelt küsida, et mida portaalis tehti ja mis huvi pärast pöörduti. See annaks lisaks kasutajate statistilisele numbrile ka infot, mis eesmärgil portaali kasutatakse ning mis on külastajate huvid. Mitte tehnilise taustaga inimeste vestlustest selgus, et nad küll vastutavad andmete avaandmete portaali viitamise eest, kuid neil on seda raske teha, sest puudub Githubi kasutamise oskus. Eelduslik on mõningane programmeerimisoskus ja varasem kokkupuude Githubiga, et saaks andmeid avaandmete portaali lisada. 4.2.5 Avaandmete tervikvaade Analüüsi käigus selgus, et avaandmete portaalist ei saa kätte tervikpilti. Avaandmete portaali juurde võiks olla loodud metaandmete visualiseerimiseks puu. Suurema osa avaandmete puhul on avaandmete portaalis märgitud litsents. Sellisel juhul peaks tulema küsimuste vastajale soovitus, et avaandmete metaandmed on vaja avalikustada avaandmete portaalis . Soovituslik litsents avaandmete portaali eestvedajate poolt on Creative Commons 4.0 litsents, kuid see pole kohustuslik ning teabevaldaja võib määrata ka teise sobiva litsentsi. Küsimustik on autori poolt loodud eesmärgiga, et kui seda hakatakse tulevikus rakendama, siis see võiks olla osa avaandmete portaalist . Portaali sisse logides saab töövahendi abil infot salvestada ning lõpus olevad üldised andmed lisatakse automaatselt portaali metaandmete väljale, et neid edaspidi dubleerivalt sisestama ei peaks. Lisaks on seal võimalus sisestada märksõnad, mille abil on võimalik vajalikku infot portaalist leida. Lõputöö ettevalmistuste tegemisel ja teema fokusseerimise hetkel, oli Eesti avaandmete portaalis ca 8022 andmehulka. Avaandmete portaali kaudu on viidatud, et rakendusi on loodud 1824. 23 16. mai 2019 aasta seisuga on 172 andmehulka avaandmete portaalis , https://opendata.riik.ee/andmehulgad/ 24 16. mai 2019 seisuga avaandmete portaalis , https://opendata.riik.ee/rakendused/ 28 intervjueeritavad arvavad, et neid rakendusi on oluliselt rohkem, kuid neid ei ole ära markeeritud avaandmete portaalis . Kui töö kirjutamise alguses oli avaandmete portaali kaudu kättesaadav ca 80 andmekogu, siis töö esitamise ajaks on neid 172.
	Avaandmete portaalis on igaühel ligipääs avaliku sektori juurdepääsupiiranguteta andmetele koos nende taaskasutamise ja edasijagamise õigusega nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel. Riigi avaandmete portaal on mõeldud Eesti avaliku sektori asutuste kogutavate andmete avalikustamise hõlbustamiseks ja nende leidmise kergendamiseks potentsiaalsete kasutajate jaoks. Samuti saavad portaali kaudu avaldada enda Eesti kohta käivaid avaandmeid ka kõik teised, kes on end kasutajaks registreerunud. Avaandmete portaalis saab avaandmeid otsida ja neid alla laadida, lisada viiteid uutele avaandmetele, otsida ja kasutada avaandmete põhjal loodud rakendusi, algatada avaandmete teemal arutelusid ning postitada teateid, küsimusi ja juhendeid.
	4.2.4 Tagasiside avaandmete portaalile Intervjuude käigus ei küsitud otseselt tagasiside avaandmete portaali arendamise kohta, kuid siiski mitmelt intervjuult tuli mitmeid ettepanekuid selle täiustamiseks. Mitmel intervjuul tuli teemaks avaandmete portaali kasutajamugavuse puudumine. Kui midagi on kohustuslik kasutada, siis peab see olema mugav ja üheselt arusaadavalt arendatud. Lisaks kasutajamugavusele võiks portaalis olla kättesaadavad ka erinevate töötubade materjalid, juhised jms, mis puudutab avaandmete valdkonda Eestis. Samuti tehti ettepanek korraldada tagasiside küsimustik portaali külastajatele. Tagasiside raames võiks külastajatelt küsida, et mida portaalis tehti ja mis huvi pärast pöörduti. Koostada mõned lihtsad küsimused, mille vastamine ei võtaks kaua aega. See annaks lisaks kasutajate statistilisele numbrile ka infot, mis eesmärgil portaali kasutatakse ning mis on külastajate huvid. Info võiks olla kasulik erinevatele teabevaldajatele ning anda ülevaadet ka valdkondadest, mille osas avaandmete kasutamine on aktiivsem või vastupidi. Mitte tehnilise taustaga inimeste vestlustest selgus, et nad küll vastutavad andmete avaandmete portaali viitamise eest, kuid neil on seda raske teha, sest puudub Githubi kasutamise oskus. Eelduslik on mõningane programmeerimisoskus ja varasem kokkupuude Githubiga, et saaks andmeid avaandmete portaali lisada. 4.2.5 Avaandmete tervikvaade Analüüsi käigus selgus, et avaandmete portaalist ei saa kätte tervikpilti.
	Küsimustik on autori poolt loodud eesmärgiga, et kui seda hakatakse tulevikus rakendama, siis see võiks olla osa avaandmete portaalist . Portaali sisse logides saab töövahendi abil infot salvestada ning lõpus olevad üldised andmed lisatakse automaatselt portaali metaandmete väljale, et neid edaspidi dubleerivalt sisestama ei peaks. Üldine info puudutab andmete valdkonna sisestamist. See on oluline andmete filtreerimiseks ja otsimiseks. Lisaks on seal võimalus sisestada märksõnad, mille abil on võimalik vajalikku infot portaalist leida.
	Avaandmete portaali kaudu on viidatud, et rakendusi on loodud 1824. Mitmed 22 2019 aasta alguse seis. 23 16. mai 2019 aasta seisuga on 172 andmehulka avaandmete portaalis , https://opendata.riik.ee/andmehulgad/ 24 16. mai 2019 seisuga avaandmete portaalis , https://opendata.riik.ee/rakendused/ 28 intervjueeritavad arvavad, et neid rakendusi on oluliselt rohkem, kuid neid ei ole ära markeeritud avaandmete portaalis .
töövahend 40x	Viiendas peatükis antakse ülevaade avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendist . 5 Avaandmete loomise ja avaldamise juhend: https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/publikatsioonid/avaandmete_loomise_juhend.pdf 10 Iirimaal on avaandmete auditi eesmärgiks ka võimaldada organisatsioonil saada ülevaadet kõikidest andmekogumitest ehk see on toetav töövahend . Lähtuvalt sissejuhatuses kirjeldatud olukorrast on magistritöö eesmärk pakkuda välja avaandmete mõjuhinnangu töövahend . Selleks, et praktiline töövahend sisustada ning sellele spetsialistide tagasiside küsida, on oluline Eesti avaandmete valdkonda ja hetke olukorda mõista. Mõjude hindamise töövahendile on täiendavalt tagasiside küsitud kahelt avaandmete valdkonna eksperdilt. Täpne intervjuu kava on leitav käesoleva töö lisast I. Intervjuudel tutvustati avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendit . Eesmärk oli töövahendile saada tagasiside kahes osas. Teisalt oli soov saada tagasiside, kas antud töövahendit peetakse vajalikuks ja abistavaks meetmeks või mitte. Lisaks kontakteerus autor Iirimaa avaandmete organisatsiooniga (Open Data Unit, Department of Public Expenditure and Reform), et paremini mõista nende Open Data Audit Tool’i [16] ja selle eesmärke, mis on osaliselt aluseks võetud käesoleva töö avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendi loomisel. 21 5 Avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahend Magistritöö eesmärgist lähtuvalt koostas töö autor avaandmete avaldamise mõjude hindamise prototüüp lahenduse, mille aluseks on töö teoreetilises osas tutvustatud mõjuhinnangu tegemise kohustus ja rahvusvaheline praktika. Loodud töövahend on küsimuste kogum, mis peaks pakkuma tuge, vähendama koormust ja aitama avaliku sektori organisatsioonidel otsustada, mis andmeid avalikustada. 5.1 Ülevaade avaandmete avaldamine mõjude hindamise töövahendist Avaandmete mõjuhinnangu koostamine on teabevaldajatele kohustus, kuid puudub teadmine, kuidas seda täna organisatsioonides tehakse ja kas tehakse. Selleks, et toetada teabevaldajaid avaandmete avaldamisel, on loodud avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahend . 21 Avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahend : http://kodu.ut.ee/~mariv/ 22 5.2 Ülevaade avaandmete avaldamise mõjude hindamise protsessist Mõjude hindamise töövahendist tervikliku ülevaate andmiseks on autor valinud protsessi vaate kaudu lähenemise. Kõik töös sisalduvad protsessiskeemid on koostatud Signavio Academic protsesside koostamise töövahendiga . Avaandmete avaldamise mõju hindamise protsessi skeem Pilt Joonis 1 annab ülevaate peamistest avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendi osadest. Välise huvi all on mõeldud erinevaid osapooli, keda saab töövahendis täpsemalt ka määratleda. Portaali sisse logides saab töövahendi abil infot salvestada ning lõpus olevad üldised andmed lisatakse automaatselt portaali metaandmete väljale, et neid edaspidi dubleerivalt sisestama ei peaks. 26 5.3 Tagasiside avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendile Intervjuudel küsiti spetsialistidelt, kas nad näevad antud tööriistas väärtust nende igapäevases töös. Üldiselt nähti loodud avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendis väärtust. Töövahendit nähti eelkõige kasulikuna andmekogude peakasutajale ehk neile äripoole esindajatele, kelle andmeid ei ole avaandmetena avaldatud ja kes pole avaandmete valdkonnaga varasemalt kokku puutunud. Autori hinnangul on soovitused vajalikud, kui antud töövahend võetakse reaalselt kasutusse. Loodud töövahend ei ole ka mõeldud konkreetse vastuse ütlemiseks, vaid erinevate oluliste nüansside läbimõtlemiseks, et jõuda otsuseni. Juhul kui riik soovib sarnaselt Iirimaale avaandmete mõjude hindamise töövahendit kasutusele võtta, siis peab see olema erinevate osapoolte koostöös välja töötatud selliselt, et spetsialist saaks töövahendist saadud vastusele viidata, kui keegi tuleb kontrollima ja esitama küsimusi, miks andmeid on avaldatud. Hetkel on kõik mõjude hindamise töövahendi küsimused kuvatud täitjale, kodulehe vaatajatele. Autori eesmärk mõjude hindamise töövahendi praktikas rakendamisel oleks see, et täitjale avanevad küsimused ühekaupa. Inimestel võib tekkida huvi, millest mõjude hindamise töövahend tervikuna koosneb. Arvati, et loodud töövahend aitaks kaasa valdkonna tervikpildi saamiseks. Magistritöö raames selgus, et üheks võimalikuks lahenduseks on avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendi kasutusele võtmine. Magistritöö raames loodud avaandmete avaldamise mõju hindamise töövahend , millele küsiti valdkonna spetsialistidelt tagasiside. Tagasiside loodud töövahendile oli enamasti positiivne ja soovitakse lahendust kasutusele võtta. 29 7 Kokkuvõte Magistritöö eesmärk oli luua töövahend avaandmete avaldamisele eelneva mõjuhinnangu tegemiseks. Kolmanda uurimisküsimusega sooviti uurida, kas avaandmete mõjuhinnangu koostamise töövahend võiks toetada ja edendada avaandmete avaldamist. Magistritöö raames küsiti loodud töövahendile tagasiside ning analüüsiti, kas ja kuidas pakutud lahendust edaspidi praktikas rakendada. Avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendit pidasid enamik intervjueeritavatest vajalikuks ja kasulikuks abivahendiks andmekogude peakasutajatele. Loodud töövahendile on võimalik laiemat tagasiside valitsemisalade esindajatelt küsida ning lähtuvalt sellest on võimalik seda edasi arendada ja kasutusele võtta.
	21 Avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahend : http://kodu.ut.ee/~mariv/ 22 5.2 Ülevaade avaandmete avaldamise mõjude hindamise protsessist Mõjude hindamise töövahendist tervikliku ülevaate andmiseks on autor valinud protsessi vaate kaudu lähenemise. Kõik töös sisalduvad protsessiskeemid on koostatud Signavio Academic protsesside koostamise töövahendiga . Joonis 1. Avaandmete avaldamise mõju hindamise protsessi skeem Pilt Joonis 1 annab ülevaate peamistest avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendi osadest.
	Hetkel on kõik mõjude hindamise töövahendi küsimused kuvatud täitjale, kodulehe vaatajatele. Prototüüp lahendusena on see loodud selliselt seetõttu, et saaks intervjuude käigus võimalikult mugavalt tervikpilti näidata ja küsimustele tagasiside küsida. Autori eesmärk mõjude hindamise töövahendi praktikas rakendamisel oleks see, et täitjale avanevad küsimused ühekaupa. Lähtuvat vastatud küsimustest avaneb järgmine küsimus või soovitus lähtuvalt eelmisest vastusest. Inimestel võib tekkida huvi, millest mõjude hindamise töövahend tervikuna koosneb. Selle jaoks peaks looma juhise koos soovitustega avaandmete avaldamise osas ning lisama sinna juurde küsimustiku, mille abil on võimalik mõjude hindamist läbi viia. Arvati, et loodud töövahend aitaks kaasa valdkonna tervikpildi saamiseks.
	Kolmanda uurimisküsimusega sooviti uurida, kas avaandmete mõjuhinnangu koostamise töövahend võiks toetada ja edendada avaandmete avaldamist. Magistritöö raames küsiti loodud töövahendile tagasiside ning analüüsiti, kas ja kuidas pakutud lahendust edaspidi praktikas rakendada. Avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendit pidasid enamik intervjueeritavatest vajalikuks ja kasulikuks abivahendiks andmekogude peakasutajatele. Loodud töövahendile on võimalik laiemat tagasiside valitsemisalade esindajatelt küsida ning lähtuvalt sellest on võimalik seda edasi arendada ja kasutusele võtta. Avaandmete valdkonna poliitikakujundajale on töövahendit ja sellele saadud tagasiside tutvustatud ning plaanis on töövahendiga edasi tegeleda ja praktikas rakendada.
magistritöö 30x	Üks käesoleva magistritöö eesmärke on välja selgitada selle põhjus. Käesoleva magistritöö eesmärk on luua praktiline vahend avaandmete avaldamisele eelneva mõjuhinnangu tegemiseks. Magistritöö eesmärkide saavutamiseks on sõnastatud kolm uurimisküsimust: 1) Miks on avaldatud avaandmekogude arv väike? Magistritöö teine peatükk selgitab, mis on avaandmed ja nende väärtus, mis on valdkonna regulatsioonid ja milline on rahvusvaheline praktika avaandmete avaldamise edendamisel. Kuuendas peatükis on magistritöö järeldused ja tulemused. Viimane seitsmes peatükk võtab magistritöö kokku. Magistritöö autorit ajendas töö teemat valima huvi avaandmete valdkonna vastu, kuid ka võimalus panustada magistritöö raames tehtava uurimusega igapäevasel töökohal. Magistritöö autor töötab kirjutamise ajal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis riigi infosüsteemide osakonnas, mille üheks vastutusalaks on avaandmete poliitika eestvedamine (ei kuulu autori tööülesannete hulka). Lähtuvalt magistritöö eesmärgist, keskendutakse käesolevas töös avaliku sektori avaandmetele ning nende avaldamisele. Sellest tulenevalt on magistritöö üks eesmärk pakkuda praktilise lahendusena vahend, mis aitaks teabevaldajatel avaandmete mõjuhinnangut läbi viia. Maailma edetabelis jagavad avaandmete vallas esikohta Iirimaa ja Kanada, mille kohta on käesolevas magistritöös täpsem ülevaade. 9 Jooksev voor: avaandmete ja andmeanalüüsi kasutuselevõtu edendamine, https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/avalikud-teenused/voor-avaandmed.html#projektid 10 Täpsemalt saab lugeda siit: https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/SF/juhend-taotluse-vormistamiseks-2018.pdf 11 https://www.riha.ee/Avaleht 12 https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/iske/juhendid-ja-materjalid.html 13 https://www.mkm.ee/et/riigi-infosusteemi-koosvoime-raamistik 14 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf 15 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_1.pdf 16 https://www.ria.ee/riigiarhitektuur/wiki/lib/exe/fetch.php?media=an:riigipilve_alusno_uded_v.2.pdf 13 3 Metoodika Magistritöö uurimuse läbiviimiseks on valitud kvalitatiivne meetod, mis võimaldab uuritava valdkonna tundma õppimist paindlikult. Lähtuvalt sissejuhatuses kirjeldatud olukorrast on magistritöö eesmärk pakkuda välja avaandmete mõjuhinnangu töövahend. Magistritöö eesmärgi saavutamiseks on sõnastatud kolm uurimisküsimust: 1) Miks on avaldatud avaandmete maht väike? Käesoleva magistritöö analüüsi tegemise aluseks on kõik arendusprojektid alates taotlusvooru avanemisest, mis on esitatud seisuga 10.02.2019 rahastamise taotlemiseks. Osad intervjuud on magistritöö raames tehtud tehnilise taustaga inimestega ning teised äripoole vastutavate spetsialistidega. Kvalitatiivseid metoodikaid kasutades pole magistritöö eesmärgiks tulemuste üldistamine, vaid ülevaate saamine avaandmete valdkonnast kogutud info põhjal ja selle edasi andmine töö lugejale. Esmalt koostati nimekiri projektidest, mis käesoleva magistritöö uurimise eesmärgiks sobivad. Magistritöö uurimuse jaoks sobivaid ja lõppenud arendusprojekte oli 64. Järgnev analüüs puudutab eelpool nimetatud väikest osa avalikus sektoris tehtud arendusprojekte ja avaandmeid, mis on sisendiks magistritöö järgmiseks osaks. 21 5 Avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahend Magistritöö eesmärgist lähtuvalt koostas töö autor avaandmete avaldamise mõjude hindamise prototüüp lahenduse, mille aluseks on töö teoreetilises osas tutvustatud mõjuhinnangu tegemise kohustus ja rahvusvaheline praktika. Terviklik küsimuste nimekiri on esitatud magistritöö lisas II. Käesoleva magistritöö skoopi soovituste koostamine ei mahtunud. Magistritöö raames selgus, et üheks võimalikuks lahenduseks on avaandmete avaldamise mõjude hindamise töövahendi kasutusele võtmine. Magistritöö raames loodud avaandmete avaldamise mõju hindamise töövahend, millele küsiti valdkonna spetsialistidelt tagasiside. 29 7 Kokkuvõte Magistritöö eesmärk oli luua töövahend avaandmete avaldamisele eelneva mõjuhinnangu tegemiseks. Magistritöö eesmärgi saavutamiseks sõnastati kolm uurimisküsimust, mis said töö käigus vastuse. Olukord on magistritöö kirjutamise käigus järjest paranenud (projektide analüüsi tulemusena võetud teabevaldajatega ühendust).
	Kuuendas peatükis on magistritöö järeldused ja tulemused. Viimane seitsmes peatükk võtab magistritöö kokku. Lisaks on ülevaade kasutatud materjalidest ning neli lisa, sh töö litsents. Magistritöö autorit ajendas töö teemat valima huvi avaandmete valdkonna vastu, kuid ka võimalus panustada magistritöö raames tehtava uurimusega igapäevasel töökohal. Magistritöö autor töötab kirjutamise ajal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis riigi infosüsteemide osakonnas, mille üheks vastutusalaks on avaandmete poliitika eestvedamine (ei kuulu autori tööülesannete hulka).
valitsemisala 9x	Intervjuud on plaanis teha vähemalt ühe inimesega, kes tegelevad avaandmete valdkonnaga, igas valitsemisala organisatsioonis. Töö autoril oli eesmärk teha näost-näkku intervjuud vähemalt ühe spetsialistiga igast valitsemisalast , mis on avaandmeid avaldanud. Ühest 14 valitsemisalast ei saanud autor tagasisidet ning seetõttu ei ole ühte valdkonda uurimusse kaasatud. Lisaks projektidele ja intervjuudele tutvus autor valdkonnast ülevaate saamiseks valitsemisalade IKT strateegiatega, avaandmete portaalis avaldatud infoga ja valdkonna juhendmaterjalidega, mis aitasid konteksti paremini mõista ja valdkonda tundma õppida. Teadlikkust saab tõsta ka 20 Ülevaade küsitud andmetest ja üleval olevatest päringutest: https://github.com/okestonia/opendata-issue-tracker/issues 19 läbi valitsemisalade allasutuste. Kõikides valitsemisalade valdkondades on spetsiifikat ja erisusi, mida üks töövahed ei suuda tervikuna katta. Võiks arvata, et enamus teavad täpselt, mis andmeid, missuguse andmekoosseisuga nende valitsemisalades on, kuid tegelikkuses see riigiüleselt erineb. Täna vaatavad kõik asutused enda andmeid ning ei mõtle sellele, et kui avaandmed tehakse kättesaadavaks näiteks teise struktuuriga, siis saaks teise valitsemisala andmekoguga kokkupanekul luua rakenduse, mis aitaks säästa aega.
metaandmed 22x	2.3 Metaandmete tähtsus Andmetel ei ole väärtust, kui pole teada, mis andmetega on tegu. Seetõttu on oluline, et andmete kohta on olemas andmed ehk metaandmed . Avaandmete kontekstis on oluline, et andmete metaandmed oleksid samuti avaandmetena avaldatud. Kvaliteetsed metaandmed on olulised süsteemide jaoks, mis kasutavad andmeid erinevatest allikatest või tegelevad andmekaevega [16]. Metaandmed on olulised nii inimestele kui ka masinatele. Kumbki osapool ei saa andmeid ilma metaandmeteta kasutada, sest pole teada, mis andmetega on tegu. Kuigi standardid ja andmete avaldamise vormid võivad erineda, siis metaandmed on olulised ning annavad andmete kasutajatele teadmise, mis andmetega on tegemist ja seetõttu on tähtis, et metaandmete standardeid järgitaks [16]. Samuti on juhis andmete metaandmete portaali lisamiseks ehk informatsiooni, mis on portaali andmehulga avakuvas lisainformatsioonina nähtav. Ühe eesmärgina on plaanis laiendada avaandmete ja nendega seotud metaandmete ulatust ning parandada andmete kvaliteeti, kvantiteeti ja valikut ehk mitmekesistada valikut riiklikus avaandmete portaalis [25]. Loodud on standard avaandmete metaandmete avaldamiseks, mida on soovituslik järgida [26]. Eestis on soovitused erinevate metaandmete standardite järgimiseks ja kasutamiseks andmete kohta käivate andmete kirjeldamisel, kuid kohustust pole. Nende puhul, kes olid nõudeid täitnud ja avaandmed avaldanud, vaatas autor analüüsi kolmandas etapis erinevaid aspekte nagu näiteks metaandmete kirjelduse avaldamine, seda mis formaadis on avaandmed avaldatud. Metaandmete kirjeldamine ja avaldamine on kõigil erinevalt lahendatud, kui üldse. Kui andmed avada, saab järeldada, mis andmeväljade tähendused on, kuid masinloetavas formaadis avaandmete kohta käivaid metaandmeid oli vähe. Avaandmete portaali juurde võiks olla loodud metaandmete visualiseerimiseks puu. Puu annab hea ülevaate, kui metaandmete hulk on mingi tasemeni piiratud, sest olukorras, kus juurelemendil on mitukümmend alamelementi, on pilti keeruline hoomata. Metaandmed ja nende avaldamine on oluline teema. Sellisel juhul peaks tulema küsimuste vastajale soovitus, et avaandmete metaandmed on vaja avalikustada avaandmete portaalis. Kui edaspidi peaks tekkima huvi andmeid masintöödeldavalt kasutada, siis ta saab metaandmete abil info, mis andeid reaalselt peaks võimalik olema kasutada. Portaali sisse logides saab töövahendi abil infot salvestada ning lõpus olevad üldised andmed lisatakse automaatselt portaali metaandmete väljale, et neid edaspidi dubleerivalt sisestama ei peaks.
	2.3 Metaandmete tähtsus Andmetel ei ole väärtust, kui pole teada, mis andmetega on tegu. Seetõttu on oluline, et andmete kohta on olemas andmed ehk metaandmed . Avaandmete kontekstis on oluline, et andmete metaandmed oleksid samuti avaandmetena avaldatud. Kvaliteetsed metaandmed on olulised süsteemide jaoks, mis kasutavad andmeid erinevatest allikatest või tegelevad andmekaevega [16]. Oluline on teada, kas tegemist on inimeste poolt käsitsi loodud andmetega või on andmed kogunud masinad. Teadmata andmete tausta ja tähendust, pole neid võimalik õigesti kasutada. Metaandmed on olulised nii inimestele kui ka masinatele. Kumbki osapool ei saa andmeid ilma metaandmeteta kasutada, sest pole teada, mis andmetega on tegu. Kuigi standardid ja andmete avaldamise vormid võivad erineda, siis metaandmed on olulised ning annavad andmete kasutajatele teadmise, mis andmetega on tegemist ja seetõttu on tähtis, et metaandmete standardeid järgitaks [16].
andmekogu 45x	Mõjuhinnang on vaja teha andmekogude põhimääruse muutmisel ja uue andmekogu loomisel, kui on soov andmeid avaldada avaandmetena. Antud praktiline vahend aitab teabevaldajat otsuse tegemisel, kas andmekogus sisalduvaid andmeid võib avaldada või mitte ning kas enne avaldamist oleks vaja andmeid anonümiseerida. Põhimõte tuleb andmekogudest , kus samuti pole lubatud andmete võtmine teisesest andmekogust . Teiste andmekogude andmeid on lubatud lisada andmehulka, kuid neid ei tohi kolmas osapool mitmendat korda taaskasutada. Eestis on andmekogudest ülevaate saamiseks olemas Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA), kus on riigi infosüsteemi terviklik ja üksikasjalik kaardistus. RIHA kaudu saab ülevaate, millised infosüsteemid ja andmekogud on liidetud riigi infosüsteemiga, milliseid andmeid kogutakse, milliseid andmeteenuseid osutatakse. RIHA-s menetletakse infosüsteemide ja andmekogude asutamist, registreerimist, liitumist X-teega ja teisi riigi infosüsteemi eluks vajalikke protsesse [19]. Seega puutub iga andmekogu või infosüsteemi looja ning pidaja kokku RIHA-ga. Kõik andmekogud , mis on registreeritud RIHA-s, ei kuulu avaandmete hulka, aga ülevaate saamiseks, mis andmeid võiks keegi mõne rakenduse jaoks vajada, peaks RIHA-st saama. Andmekogud , mis sisaldavad isikuandmeid saab anonümiseerida ja pseudonümiseerida, et eemaldada konkreetse isiku kohta käivad. See annab andmete kasutajale ka selguse ja ülevaate andmekogu sisust. Intervjueeritavad oli ametinimetuste poolest infotehnoloogia osakonna juhataja, analüütik, infotehnoloogia osakonna peaspetsialist, infotehnoloogia osakonna nõunik, arendusjuht, projektijuht, arhitekt, peaspetsialist (äripoole esindajana ehk andmekogu peakasutaja roll). Riiklikus avaandmete portaalis on 15519 andmekogu . Analüüsi käigus selgus, et andmekogude avaandmetena kättesaadavaks tegemisega on hästi. Andmekogude osas on põhimäärused, mis ütlevad, mis andmeid avalikustatakse. Juhul, kui andmekogusse lisatakse andmevälju, aga põhimäärust ei uuendata, võib juhtuda, et kõikvõimalikke andmeid pole avaldatud. Kuna avaandmete valdkond pole igas organisatsioonis 18 Application Programming Interface ehk rakendusliides 19 Avaandmete portaali andmekogude ülevaade 28.03.2019 seisuga 18 prioriteediks, siis regulaarseid hindamisi või analüüse valdkonnas ei tehta ega kontrollita, kas kõik võimalikud andmed on avaandmetena avaldatud. Riik on laiem, kui ministeeriumid ning nende hallatavad andmekogud . See annab andmete kasutajatele ülevaate, mis 20 andmeväljad on andmekogus olemas. Kõik osad (välja arvatud Andmekogu avaandmetena avaldamine) koosnevad eraldi alamprotsessidest. Protsess on jaotatud viieks osaks: 1) Seadusest tulevate piirangute kontroll; 2) Huvi hindamine; 3) Andmekogu sisu analüüs; 4) Andmekogu tehniline analüüs; 5) Andmekogu avaandmetena avaldamine. Esimene küsimus puudutab näiteks andmeid, mis on mõeldud vaid asutusesiseseks kasutamiseks ning lähtuvalt andmekogu põhimäärusest võib sellele olla määratud avaldamise piirang. Tasub tähele panna, et andmekogu põhimäärus võib seada ka teatud osale andmetest juurdepääsupiirangu. Huvi hindamine Huvi hindamise järgselt tuleb teabevaldajal täita küsimused, mis on seotud andmekogu sisu analüüsiga ning keskenduvad isikuandmetele ja eraelupuutumatusele. Esimese sammuna tuleb teha isikuandmete kontroll andmekogus ja mõjude hindamise läbiviijalt küsitakse, kas andmekogu sisaldab isikuandmeid. Andmekogu sisu analüüs Kui sisuline osa on suuresti hinnatud ja on selge, et andmeid on võimalik avaandmetena avaldada, nad ei sisalda isikuandmeid, nende vastu on huvi ning on võimalik määrata litsents, mis võimaldab avaandmete taaskasutamist erinevatel eesmärkidel, jõuab protsess tehnilise poole juurde. Protsessis on teabevaldaja jõudnud viimasesse etappi, milleks on andmekogu tehniline analüüs. Andmekogu tehniline analüüs Pildil Joonis 1 on näha, et pärast tehnilist analüüsi pole protsess lõppenud. Andmetest ülevaate saamiseks on võimalik lisada lühikokkuvõte andmekogust . Töövahendit nähti eelkõige kasulikuna andmekogude peakasutajale ehk neile äripoole esindajatele, kelle andmeid ei ole avaandmetena avaldatud ja kes pole avaandmete valdkonnaga varasemalt kokku puutunud. Lõputöö esitamise ajaks23 on andmekogude arv kahekordistunud, jõudes 172 andmehulgani. See aitab andmekogude peakasutajatel läbi mõelda, kas tema vastutada olevaid andmeid võib ja saab avaandmetena avaldada. Laiemalt ei osata näha väärtust avaandmetest, sest ei mõisteta ühe andmekogu avaldamise olulisusest ja väärtusest. Täna vaatavad kõik asutused enda andmeid ning ei mõtle sellele, et kui avaandmed tehakse kättesaadavaks näiteks teise struktuuriga, siis saaks teise valitsemisala andmekoguga kokkupanekul luua rakenduse, mis aitaks säästa aega. Kaasajastatud juhised ja ühtsed reeglid võimaldavad andmekogu omanikel kindlustunnet ja teadmist, kuidas õigesti andmeid avaldada. Mõjuhinnang on vaja teha andmekogude põhimääruse muutmisel ja uue andmekogu loomisel, kui on soov andmeid avaldada avaandmetena. Loodud praktiline vahend aitab teabevaldajat mõjude hindamise protsessis ja järgneva otsuse tegemisel, kas andmekogus sisalduvaid andmeid võib avaldada või mitte ning mis on vajalikud eelnevad tegevused andmete avaldamiseni jõudmisel. Kui töö kirjutamise alguses oli avaandmete portaali kaudu kättesaadav ca 80 andmekogu , siis töö esitamise ajaks on neid 172.
	Eestis on andmekogudest ülevaate saamiseks olemas Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA), kus on riigi infosüsteemi terviklik ja üksikasjalik kaardistus. RIHA kaudu saab ülevaate, millised infosüsteemid ja andmekogud on liidetud riigi infosüsteemiga, milliseid andmeid kogutakse, milliseid andmeteenuseid osutatakse. Kogu riigi infosüsteemi hallatakse RIHA kaudu [19]. RIHA-s menetletakse infosüsteemide ja andmekogude asutamist, registreerimist, liitumist X-teega ja teisi riigi infosüsteemi eluks vajalikke protsesse [19]. Seega puutub iga andmekogu või infosüsteemi looja ning pidaja kokku RIHA-ga. RIHA reguleerib Riigi infosüsteemi haldussüsteemi määrus6. Kõik andmekogud , mis on registreeritud RIHA-s, ei kuulu avaandmete hulka, aga ülevaate saamiseks, mis andmeid võiks keegi mõne rakenduse jaoks vajada, peaks RIHA-st saama.
	Analüüsi käigus selgus, et andmekogude avaandmetena kättesaadavaks tegemisega on hästi. Andmekogude osas on põhimäärused, mis ütlevad, mis andmeid avalikustatakse. Juhul, kui andmekogusse lisatakse andmevälju, aga põhimäärust ei uuendata, võib juhtuda, et kõikvõimalikke andmeid pole avaldatud. Kuna avaandmete valdkond pole igas organisatsioonis 18 Application Programming Interface ehk rakendusliides 19 Avaandmete portaali andmekogude ülevaade 28.03.2019 seisuga 18 prioriteediks, siis regulaarseid hindamisi või analüüse valdkonnas ei tehta ega kontrollita, kas kõik võimalikud andmed on avaandmetena avaldatud.