Mõnede lühendamise põhimõtete vastu eksitakse sagedamini ja osa sõnu kiputakse ikka ja jälle valesti lühendama. Allpool vaadeldakse olulisemaid veaohtlikke lühendeid (Erelt, 2005; Rehemaa, 2006; Uuspõld, 2008).

I. Punkti kasutamine lühendites.

1. Kuigi põhireegli kohaselt ei ole tarvis üldkasutatavate ja väiketähtlühendite lõppu punkti panna (dr – doktor, vt – vaata), on punkti kasutamine kohustuslik siis, kui punktita lühend teeb tekstist arusaamise keeruliseks või lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõna ja silbiga.

Näide1.

k.a – käesoleval aastal
s.a – sel aastal
p.o – peab olema
v.a – väga austatud

2. Liitsõna lühendamisel kasutatakse sõnaosade piiril sidekriipsu, nt e-post (elektronpost), Lad-Am (Ladina-Ameerika), aga ka n-ö (nii-öelda), v-o (võib-olla).

II. Lühendite käänamine.
1. Käänamisel lisatakse lühendile käändelõpp või mitmuse tunnus sidekriipsu abil, nt lk-l (leheküljel), nr-tega (numbritega), a-il (aastail) 2000-2005. Punkti lühendi lõppu ei panda. Selguse huvides võib märkida ära ka tüvevokaali, kui viimane täht lühendis hääldub kaashäälikuna, nt HTM-iga [emm], ERR-ile [err], aga RMK-le [kaa].

2. Suurtähtlühendis võib sidekriipsu soovi korral ka ära jätta.

Näide 2.

ELi otsused
ÕSi järgi
elab LAVis

Eriti sobib sidekriipsuta käändelõpu või mitmuse tunnuse lisamine sõnana loetavate lühendite puhul.

Näide 3.

REKKi aruanne
ROKi otsus
esilinastus TARTUFFil

III. Sobimatud lühendid.
1. Stiililistel kaalutlustel tuleks teatud sõnade lühendamist vältida. Nii ei ole sobiv lühendada EV president, EV valitsus, EV aastapäev, EV siseminister või EV kaitsekontseptsioon. Olenevalt kontekstist tuleb EV asemel kirjutada kas Eesti Vabariigi või riigi või üldse riik nimetamata jätta (nt president) (Erelt, Erelt, & Ross, 2007).

2. Sobimatu on kasutada ka euro asemel rahvusvahelist valuutaühikut EUR.