Laste ja koolinoorte anekdoodid

Laste ja koolinoorte anekdoote iseloomustab:

  • mängulisus ja loomingulisus, anekdoote võidakse ise välja mõelda või tegelasi enda meele järgi vahetada
  • pilkelisus; üksteise ületrumpamise, ninapidivedamise taotlus. Tunnuslikud on nn kolme rahva anekdoodid. Nt eesti pärimuses võistlevad eestlasega sageli venelane ja sakslane. Võitjaks ja ülesande sooritajaks on kaval ja tark eestlane kui teatud laadi tegelaskuju (tüüptegelane)
  • antiautoritaarsus - anekdootidel on nn vastukultuuriline iseloom. Teatud anekdootide eesmärk on tõsta mässu üldtunnustatud reeglite, täiskasvanute kehtestatud ettekirjutuste vastu. Eesti pärimuses iseloomustab seda kõige ilmekamalt tegelaskuju, kelleks on väike poiss Juku
  • iga earühma oma meelisteemade ja -tegelaste olemasolu. Käsitletakse eakohaseid teemasid, mis võimaldab lastel ja noortel anekdootide kaudu sotsialiseeruda. Eesti laste- ja koolinoorte pärimuskogust rahvaluule arhiivis nähtub, et nooremate laste meelistegelaste hulka kuuluvad Juku, kolme-rahva-naljad, aga ka loomad, sageli vastandatakse suur ja väike loom jne. Noored eelistavad muuhulgas seksuaalteemalisi nalju, absurdi- ja musta huumorit (Kalmre 2005: 166-167).



Eestlane
Illustratsioon M.-A.Remmel:
Tuisk 1996


iDevide ikoon Täida lüngad
Loe läbi järgnevad anekdoodid ning määra neile õiged tegelaskujud, valides järgmiste tegelaste vahel: Juku, hullud, Brezhnev, eestlane, tšuktši

, venelane ja sakslane on vangis. Järsku tuleb vangiülem nende juurde ja lausub: "See, kes teist kõige parema WC ehitab, saab vangist välja." Neile antakse valida kolm materjali - kuld, hõbe ja puit. Sakslane võtab ruttu endale kulla. Venelane krahmab hõbeda. Vaesel ei jää muud üle kui puiduga leppida. Ja läkski peldikute ehituseks. Sakslane sai oma hiilgavast kullast ainult poti ja ühe seina tehtud. Venelane sai valmis poti ja kahe seinaga. sai puiduga tehtud kõik vajaliku. Oli aeg tulla vanglaülemal ehitatud WC-sid kontrollima. Kõigepealt lähebki siis sakslase omasse. Tõmbab püksid maha, kuuleb, kõik naeravad. Valvur tõmbab püksid uuesti üles, sakslane välja ei saa. Läheb venelase WC-d proovima. Võtab püksid maha ja jälle ümber rahvas naerab. Venelane jääb edasi vanglasse. Vaene äranaerdud vangivalvur läheb lõpuks peldikut uurima. Astub sisse ja vaatab, kõik seinad alles. OK. Hakkab siis oma häda tegema. Natukene liigutades tõmbab üks väljajäänud nael valvuril püksid alla. Sellel imestusest silmad suured: "Ooh, automaatne!"

Saab valmis ja tuleb välja. Patsutab ehitatud WCd ja kiidab seda. Aga see oli nii ligadi-logadi, et lagunes kohe ära. Jällegi polnud Vangivalvuri imestuse piire: "Ooh, lausa kokkupandav!"

EFA, KP 40, 140/141 Iisaku Gümnaasium 2007.

 

on peol ja hõikab üle laua emale: „Tahan pissile!" Ema manitseb: „Nii on ebaviisakas, ütle kuidagi teisiti, näiteks, et tahad laulda." Õhtul on vanaisaga kodus ja ütleb äkki: „Tahan laulda." Vanaisa keelab: „Kus sa´s nüüd, hilja õhtul, vanaema ja naabrid tahavad magada." ei jäta oma joru ja lõpuks saab lubaduse: „Hea küll, laula siis hästi tasakesi mulle kõrva sisse."

RKM, KP 42, 311 Tallinna 7. Keskkool 1992.

 

Hullumajja rajati bassein. Järgmisel päeval olid kala püüdmas, ainult üks istus pingil ja kõlgutas jalgu. Tema juurde tuli arst ja ütles: „Näen, et olete paranenud, võite paariks päevaks koju minna." - „Tore, doktor, ma lähen võtan siis oma võrgud välja."

RKM, KP 2, 45, Narva Eesti Keskkool 1992.

 

Jääkaru ajab taga, mõlemad jooksevad ümber jääpanga. Pealtnägijad ergutavad meest, et jooksku kiiremini, karu juba peaaegu kannul. laseb samas tempos edasi ja rahustab teisi: „Ärge muretsege, ma olen kolm ringi ees!"

RKM, KP 42, 303 (19), Tallinna 7. Keskkool 1992.

 

läheb metsa jahtima ja kaob ära. Saadetakse kõik loomad otsima, kuid ei leita. Lõpuks tuleb hingeldav Jänes. Küsitakse, ega ta ei leidnud. Jänes: „ pole näinud, aga imelik, et Hunt situb ordeneid."

RKM, KP 11, 200 (17), Tallinn 7. Keskkool 1992.

  

« Eelmine | Järgmine »