Sugukond korvõielised (Asteraceae) koos kellukaliste (Campanulaceae) sugukonnaga moodustavad ühe kõrgemale arenenud evolutsiooniharu taimeriigis. Õieosad on suurel määral kokku kasvanud, nt. kelluka õis. Korvõielised on suurim sugukond kaheiduleheliste seas, moodustades kümnendiku kõigist õistaimedest, Eestis on 354 liiki (u. 1500st kodumaisest liigist). „Aster" tähendab ladina keeles tähte, nende õis on veidi tähe moodi. Miks siis ikkagi nii palju liike? Arvatakse, et evolutsioonilise edu põhjustab omapärane õisik nagu näiteks siilkübaral (Echinaceae) ja biokeemilised iseärasused, nt. sisaldavad nad püretriini, mis annab hea kaitse putukate vastu. Korvõielised on vaigukäikudega rohttaimed, neil on viietine õis; viljadeks üheseemnelised seemnised, mis on varustatud lendkarvadega. nt. võilill (Taraxacum). Lendkarvade olemasolu annab levikul eelise, tuul viib kaugemale või levib loomade karvastiku küljes, samuti moodustavad parema kontakti mullaga. Siia kuulub ka varakevadine kollane ärkaja harilik paiseleht (Tussilago farfara), ravimtaimed saialill (Calendula officinalis), kummel (Chamomilla) ja raudrohi; seemnete ja õli poolest hinnatud päevalill (Helianthus annuus); meie rahvustaim rukkilill (Centaurea cyanus). Samuti harilik sigur (Cichorium intybus), mille jahvatatud juuri kasutatakse ka kohvi asemel.