Kasvatusraskustega õpilane - sotsiopaat - antisotsiaalne, asotsiaalne, ühiskonnavastane; haiguslikult erandlik suhtumine sotsiaalsesse keskkonda.

Kaugkoolitus - kavandatud õppimine, mis toimub väljaspool koolitusasutust.

Kaugõpe - sessioonõpe - õppevorm, mis pakub võimalust omandada kõrgharidus või jätkata selle omandamist teatud kindlatel kuupäevadel sessioonide kaupa; tavaliselt käiakse töö kõrvalt õppimas.

Keelekümblus - õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks; kümblusklassides ja rühmades ületab eestikeelse õppe maht 50% õppe kogumahust; Canadas on 40 a kogemust.

Keskeriharidus - haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks.

Keskharidus - haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.

Keskmine hinne - saadakse nii, et kõik hinded liidetakse kokku ja saadud summa jagatakse liidetavate arvuga.

Klassijuhataja - hoolib klassist kui tervikust ja õpilaste sotsialiseerumise keskkonnast; aitab kaasa, et klassis toimiks täienduvus (hoolivus ja abistamine).

Klassitunnistus - dokument, mille kaudu kool teavitab õpilast ja vanemat I - III kooliastmel veerandi- ja aastahinnetest ning gümnaasiumiastmel kursuse- ja kooliastmehinnetest.

Klassiõpetaja - õpetab oma klassis põhiliselt kõiki aineid 1.-6. klassini.

Kodanikuühiskond - (väga lai mõiste) aktiivsed inimesed; mittetulundus ehk kolmas sektor (seltsid ja seltsingud); inimeste omaalgatuslik koostöö enda huvides; kodanikuühiskonna kaudu on võimalik mõjutada poliitilisi otsuseid.

Kodukord - kokkulepitud reeglite kogum, millest kinnipidamine loob aluse sellele, et kõik õpilased ja koolitöötajad tahaksid kooli tulla, koolis olla ja mõtleksid ka pärast tööpäeva koolist hästi. Kooli kodukord on kohustuslikuks täitmiseks kogu kooliperele. See on õpilaste ja õpetajate kokkulepe.

Kodulugu - konkreetse koha inimeste elu-, olu- ja päritolulugu.

Koduõpe - üks individuaalse õppekava erivorme; põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes.

Kogukond - inimesed, kes tegutsevad paikkonniti omaalgatuslikus korras oma elujärje parandamise ja kohaliku arengu tagamise heaks; rakendavad oma kogemusi, oskusi, loovust, potsentsiaali.

Kokkuvõttev hindamine - mõõdab õppeprotsessi tõhusust selle lõpus. Väljendatakse tähe, protsendi või numbri kujul, ka arvestatud ning mittearvestatud.

Kooli arengukava - dokument, mis koostatakse kooli järjepideva arengu tagamiseks. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse: 1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis; 2) õpetajate täienduskoolituskava; 3) eesti õppekeelest erineva õppekeelega põhikooli puhul meetmed, mida rakendatakse, et tagada õpilastele võimalus keskhariduse tasemel õpingute jätkamiseks eesti keeles; 4) tegevuskava.

Kooli eelarve - tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja.

Koolieelne lasteasutus - koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist.

Koolieelse lasteasutuse õpetaja - õpetab lapsi koolieelses lasteasutuses.

Koolikohustus - kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta.
Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

Kooli põhimäärus - dokument, milles sätestatakse: 1) kooli nimetus; 2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad; 3) kooli tegutsemise vorm; 4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded; 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad; 6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused; 7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord; 8) koolitöötajate õigused ja kohustused; 9) majandamise ja asjaajamise alused.

Kooli õppekava - riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument.

Kujundav hindamine - mõõdab õppeprotsessi eesmärgipärasust selle käigus ja pakub traditsiooniliselt õppijale võimaluse hinnata oma arengut kesksete eesmärkide seisukohast ja hindamiskriteeriumitest lähtuvalt. Väljendatakse sõnaliselt. Eesmärgiks on korrigeerida õppeprotsessi või kinnistada õnnestunud õppimist. Võib toimuda ka enesehindamise vormis.

Kultuuripädevus - suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti (vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

Kursusõpe - gümnaasiumiastmes lisaainetes vastavalt vajadusele ning õpilaste valikule toimiv klassideta kursusõpe, kus õpitakse valitud kursuse järgi kujunenud õpperühmade.

Kutse - teatud valdkonnas tööülesannete täitmiseks vajalik pädevus, mille tase on määratud kutsestandardis ja millele vastavus on kinnitatud kutsetunnistuse väljastamisega kutseseaduses ettenähtud korras.

Kutseaasta - toetusprogramm algajale õpetajale esimesel tööaastal, sisaldab mentorlust haridusasutuses ja kutseaasta tugiprogrammis osalemist ülikoolis. Kutseaasta (maht 160 t) läbimisel väljastatakse täienduskoolituse tunnistus. Eesmärk on toetada algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, arendada esmaõppes omandatud kutseoskusi ning pakkuda tuge kogemuste puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel.

Kutseaasta tugiprogramm - ülikoolide juures toimuv refleksiooniseminar, mille eesmärk on toetada algaja õpetaja kutsearengut ning pakkuda võimalust kogenud grupijuhi toel teiste noorte kolleegidega kogemusi jagada.

Kutsealane eelkoolitus - põhikoolis ja gümnaasiumis kutsesuunitluse eesmärgil toimuv väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus valikainetena, mille maht on kuni 15 õppenädalat ja millel puudub eraldi õppekava.

Kutseharidus - teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.

Kutsekeskharidus - kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

Kutsekvalifikatsioon - antud kutsealal nõutav pädevuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel (süsteemis on viis taset).

Kutsestandard - kutsenõukogu kinnitatud dokument, mis kirjeldab tööd ja määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.

Kutse taotlemine - kutseaasta läbinul on õigus taotleda Õpetaja kutsestandardis määratletud haridustasemele ja kutseoskusnõuetele vastavuse korral õpetaja kutsetunnistust.

Kutsetunnistus - õpetaja kutsestandardile vastavust tõendav dokument, mille väljastab kutsekomisjon.

Kutseõpe - õpe, mille käigus õppijad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal.

Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis - kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, mida viib läbi kutseõppeasutus ning mille kaudu põhiharidust või üldkeskharidust omandavad õppijad saavad kutse-, eri- ja ametialased esmateadmised ja -oskused. Õppe maht on vähemalt 15 õppenädalat ja selle läbiviimiseks on koostatud eraldi õppekava.

Küpsus - enamasti kasutusel täiskasvanu arenguseisundi, intellektuaalse ja füüsilise täiuslikkuse märkimiseks.