Proteiin C on 62 kD vitamiin K-sõltuv valk, mida toodetakse maksas. Veres ringleb inaktiivses olekus ~4 μg/mL. Kui proteiin C aktiveerub trombiini- trombomoduliini abil aktiveeritud proteiin C-ks.

Proteiin C süsteem (Cuker 2009, eMedicine): PC- protein C, S-protein S, T-trombiin, TM trombomoduliin, Va-aktiveeritud faktor V, VIIIa- aktiveeritud faktor VIII

APC antikoagulantne toime seisneb põhiliselt aktiveeritud faktor V ja VIII inaktiveerimises. Kui need on inaktiivsed, siis pidurdub X faktori aktiveerumine ja trombiini moodustumine. Kogu protsessis on olulisel kohal vaba proteiin S olemasolu.

Lisaks omab APC antiinflammatoorset ja tsütoprotektiivset toimet (Mosnier et al. 2007).

Proteiin C defitsiidi korral on soodustatud trombide teke venoosses süsteemis, sest veenides aeglaselt voolav veri eksponeerib trombotsüütide fosfolipiidide veresoonte seinale ja tulemuseks on trombi teke.

Protein C geen paikneb 2. kromosoomi pikas õlas. Seni on kirjeldatud ligi 200 erinevat mutatsiooni. Mutatsioon protein C tootmist määravas geenides avaldub kliiniliselt ka heterosügootse mutatsiooni korral. Mutatsioonid jagunevad 2 tüüpi- ühed põhjustavad proteiin C vähesust, teised funktsiooni häiret.

I tüüpi defitsiit

I tüüpi mutatsioonide tagajärjel ei toodeta proteiin C piisvalt hulgal. Proteiin C tase on poole võrra tavapärasest madalam. Mutatsioonid paiknevad geeni promootorpiirkonnas, splaissingukohtades ning mõnel jujul ka valku kodeerivas alas (Reitsma et al. 1995).

I tüüpi mutatsioonide kliiniline avaldumine on varieeruv alates sümptoomite puudumisest kuni raskete trombootiliste tüsistusteni. Huvitaval kombel võib varieeruvus esineda ühe ja sama mutatsiooni korral.

II tüüpi defitsiit

II tüüpi proteiin C mutatsioonide korral on valgu tase normis, kuid tema funktsionaalne aktiivsus on vähenenud. Põhjuseks on mitmed üle kogu hajusalt paiknevad punktmutatsioonid (Reitsma et al.1995).

Proteiin C defitsiit plasmas võib leida 1:200-500 inimestel. Paljudel kulgeb proteiin C defitsiit asümptomaatiliselt.

Venoosne trombembooliaga ja korduva rasedusega katkemistega patsientidest esineb proteiin C defitsiiti 2-3 % juhtudest.

Euroopas läbiviidud prospektiivses kohortuuringus (European Prospective Cohort on Thrombophilia) näidati, et trombofiilia korral on šanss loote antenataalseks hukuks 3,6 korda ning proteiin C defitsiidi korral 2,3 korda suurem (Preston et al. 1996).

Lisaks pärilikule defitsiidile võib esineda ja proteiin C omandatud defitsiiti, mille põhjuseks võib olla:

• äge tromboos
• varfariinravi
• maksa haigus
• vitamiin K puudus
• sepsis
• DIC (dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon)
• mõned kemoterapeutikumid (näit. L-asparaginaas)

On kirjeldatud ka autoantikehade teket proteiin C vastu (Mitchell et al.1987).

Proteiin C taseme määramiseks vereplasmas kasutakse ELISA testi (enzyme-linked immunosorbent assays) ja radioimmuunmeetodeid (RIA).

Normiks peetakse 70-130% normaalsest proteiin C tasemest. Vastsündinutel ja imikutel on proteiin C tase madalam.

Proteiin C tase <50% viitab pärilikule defitsiidile, 50-65 % võib viidata pärilikule defitsiidile heterosügootse mutatsiooni korral.

Proteiin C tase >130% kliinilist tähendust ei oma.

Erinevalt vaba proteiin S tasemest proteiin C tase raseduse ajal ema vereplasmas ei muutu.

Profülaktika ja ravi on sarnane teiste trombofiiliate korral kasutatava raviga. Raseduse ajal on eelistatud ravimiteks madalmolekulaased hepariinid.