Lauguliste sugukonda kuuluvad ülemaailmse levikuga, peamiselt sibulatega rohttaimed. Lehed on kodarikuna* või näiliselt vahelduvad, rööproodsed. Õied on kandelehtedega, õiekate kolmetine, vili on mustade seemnetega kupar. Hariliku sibula (Allium cepa), küüslaugu (A. sativum) ja karulaugu (A. ursinum) taimekoed sisaldavad rohkesti mitmesuguseid eeterlikke õlisid ja väävlisisaldusega orgaanilisi happeid, mis annavad neile iseloomuliku tugeva lõhna; samuti sisaldavad nad rohkesti C-vitamiini. Küüslaugu iseärasuseks on sigisibulad õisikus. Meie metsades leiduv toidutaim karulauk on söödav, tal on suured lamedad lehed, mida ei tohi aga korjates segi ajada piibelehe mürgiste lehtedega. Karulauk on kolmanda kategooria looduskaitse all olev liik. Kolmanda kategooria liigid on küll suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende kriitiline langus ning seetõttu ei tohi tema lehti looduslikus kasvukohas toiduks massiliselt tarbida. Küll sobib ta ka kasvatamiseks aias. Maikelluke ehk piibeleht (Convallaria majalis) on väga romantiline kuid äärmiselt mürgine taim, oma ilusate punaste marjadega võib ta olla surmav.