Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Artur Alliksaar
Stephen William Hawking sündis Galileo Galilei 300-ndal surma-aastapäeval ning tema ketserlikud ideed ja tavatu isiksus inspireerivad mõtlemise arengut samaviisi, kui Galileo ideed omal ajal. Aeglaselt süvenev amüotroofiline lateraalskleroos, mis algas juba doktoriõpingute aastatel, surus Hawkingi hiljem ratastooli ning jättis lõpuks ainsateks väljendumiskanaliteks arvutiga ühendatud kõrgtehnoloogilise sisendseadme ja kõnesüntesaatori. Tugev isiksus murdis veel mustemat värvi meditsiinilise prognoosi. Oxfordi aastatel treenis Hawking kuus päeva nädalas sõudevõistlusteks, tal on kolm last, neist tütar Lucy tuntud ajakirjanik ja kirjanik. 65-ndal eluaastal tegi Stephen Hawking kaasa kaaluta olekus lennu ja pääses niiviisi kahekümne viieks sekundiks ratastoolist.
Hawkingi paljude autasude hulgas ei ole Nobeli preemiat. Rootsi Kuninglik Akadeemia ootab, et premeeritav avastus oleks katsete või vaatlustega tõestatud. Kosmoloogilised teooriad ei ole sedalaadi. Ka mustadest aukudest lähtuvat Hawkingi kiirgust pole õnnestunud usaldusväärselt vaadelda, otsingud aga jätkuvad.
2010. a. ilmunud "Universumi suurejooneline ehitus" ei ole tavaline aimeraamat. Esilehekülje väitele "filosoofia on surnud" järgneb üle saja lehekülje arutlusi, mida on raske teisiti nimetada, kui filosoofia. See ei ole klassikalise natuurfilosoofia reanimeerimine, vaid midagi enamat. Mudelipõhise realismi printsiip on aimeraamatu jaoks tavatult tõsine teadusfilosoofia, vastav termingi ilmus esimest korda käesolevas raamatus. Suur osa kirjutatust on Stephen Hawkingi originaalloomingu populaarne esitlus. Lugejat ette valmistades ei saa muidugi mööda kvantfüüsika üldtuntud põhimõtete selgitamisest, mida autorid teevad suure kannatlikkusega ja niiviisi, et ongi võimalik aru saada. Raamatu sügavama sisu mõistmise võti on aga Artur Alliksaare sõnades "on ainult nüüd ja on ainult praegu". Kõik, mis möödunud ja kõik mis tuleb on pigem kujutlus (teisisõnu mudel) eesmärgiga seletada seda, mis on nüüd ja praegu. Jah, ma usun, et eile sadas tõesti vihma, aga mida kaugemale ajas tagasi, seda hägusem on tõde. Kas täpselt tuhat aastat tagasi sadas siin vihma või mitte? Dogmaatik väidab, et konkreetselt ei tea ega saagi kindlaks teha, aga ajalugu on ikkagi üks ja ainus, ja see oli kas nii, või mitte nii. Raamat veenab, et absoluutne tõde pole see ega teine, väitele "sadas" võiks ehk juurde kirjutada tõenäosuse 15% ja väitele "ei sadanud" 85%. Universumist rääkides mõeldakse maailma ajaloost. Ajalugu on vaid oletus ja mida kaugemale, seda rohkem on enam või vähem usutava konkreetse loo võimalusi, raamatus on isegi arv 10500. Mida lehekülg edasi, seda veenvam näib suurejooneliselt ehitatav ning talupojamõistust jõhkralt eirav maailmamudel. Mudelipõhise realismi põhimõte kipub ununema ja meeltesegadusega võitlev lugeja võib uskuma jääda, et kirjeldatav ongi nii ja päriselt. Ja nagu Hawkingi maailmas ei lõpe otsetee universum äärel, vaid jõuab algusesse tagasi, soovitan pöörata pärast viimast lehekülge uuesti esimene ja lohutada end Elisabeth Borchers'i sõnadega:
mein kind du mußt nicht weinen
mein kind das ist nur schlaf
Hannes Tammet
PS: Stephen Hawkingi kodulehekülg on http://www.hawking.org.uk/. Kes ei ole veel lugenud, võib jätkulugemiseks võtta Rein Veskimäe koostatud eesti autorite koguteose "Universum". Julgematele, kes ei karda raskepärasemat teaduslikku väljendusviisi, võib intellektuaalset rahuldust pakkuda ka Jakov Zeldovitði kirjutatud ning Jaak Lõhmuse ja Laur Palgi poolt eesti keelde tõlgitud raamat "Minu Universum".