Umbisikulise tegumoe olevikuvorm (-akse, -dakse, -takse) on individuaalne vorm, st et seda ei moodustata ühegi teise vormi tüvest, vaid see tuleb tegusõna peavormina pähe õppida. Osal tegusõnadest saab abi da-tegevusnimest, näiteks tulla - tullakse, mõelda - mõeldakse, hakata - hakatakse, minna - minnakse, näha - nähakse. Osa astmevahelduslike tegusõnade umbisikulise tegumoe vorm on vastupidises astmes kui da-tegevusnime vorm, näiteks õppida - õpitakse, sündida - sünnitakse, jätta - jäetakse. Samuti võib -da asemel liituda -ta(kse), näiteks õpetada - õpetatakse, jääda - jäetakse jne. Eitavas vormis jäetakse ära kse-osa: hakatakse - ei hakata, õpitakse - ei õpita jne.

Igal juhul tuleb tähele panna, et sõna tüvest ühtegi silpi ära ei jääks ja et tunnus tervenisti liidetaks: õige on kirjutatakse, mitte kirjutakse.

Harjutage olevikulise umbisikulise vormi moodustamist aadressil: http://stud.sisekaitse.ee/Luige/eestikI2tase/tegusna_umbisikulise_tegumoe_moodustamine.html

Klõpsake ristsõna numbritel ja kirjutage umbisikulise tegumoe vormid avanenud kastidesse.

Umbisikulist tegumoodi kasutatakse olevikulistes lausetes, milles tegijat ei nimetata, sest seda ei teata või tahetakse teda varjus hoida, nt käesolevas töös vaadeldakse (1. isiku tähenduses - käesolevas töös vaatlen); kui kaugelt mehi ollakse? (2. isiku tähenduses - kui kaugelt sa oled / te olete?); poiss teeb kogu aeg pahandusi, kui ma midagi ütlen, siis ollakse veel pahane ( 3. isiku tähenduses - ... kui ma midagi ütlen, siis on ta veel pahane). Lauses Leitakse raha, et ehitada eurovangla ei tea arvatavasti ka kirjutaja, kes raha leiab, kuigi võib aru saada, et ilmselt peetakse silmas riigi- või omavalitsuse ametnikku. Lauses Artiklis käsitletakse umbisikulise tegumoe moodustamist viitab kirjutaja kas a) iseendale, kuid peab vajalikuks end tagaplaanil hoida või b) teadaolevale autorile, kuid peab olulisemaks artikli teemat refereerida kui autorit nimetada.