Enamus väikevaagna veene on kahekordsed ja moodustavad elundite ümber põimikuid ehk pleksuseid (plexus venosus). Olulisemad põimikud on põie, pärasoole ja eesnäärme ümber (plexus venosus vesicalis, rectalis, prostaticus). Elunditelt venoosset verd koguvad veenid on sisemise niudearteri (a. iliaca interna) harudega samanimelised.

Alajäsemelt saabuva reieveeni (v.femoralis) jätkuks on välimine niudeveen (v. iliaca externa). Veen algab kubemesideme (lig. Inguinalis) tagant. Veen kulgeb ülespoole ja moodustab koos sisemise niudeveeniga (v. iliaca interna) ühise niudeveeni (v. iliaca communis). Paremal pool asetseb välimine niudeveen ehk v. iliaca externa esmalt arterist mediaalsemal ning kõrgemale kulgedes kaldub veidi tahapoole. Vasakul pool on välimine niudeveen (v. iliaca externa) kogu ulatuses arterist mediaalsemal.

Sisemine niudeveen ehk v. iliaca interna ühineb vaagna ääre juurde jõudes välimise niudeveeniga (v. iliaca externa) ja moodustab ühisniudeveeni (v. iliaca communis). Mõlemapoolsed ühisniudeveenid saavad umbes 5. nimmelüli parema serva juures kokku ning moodustavad alumise õõnesveeni (v. cava inferior).