Inimese vereringe
Inimese vereringe jaguneb kaheks.
Suur vereringe ehk kehavereringe algab
südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist
liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride
ehk juussoonte võrgustikku, kus toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride
seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine.
Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast
peenikestesse veenulitesse, mis lähevad üle suuremateks veenideks. Need
omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame
paremasse kotta.
Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab südame parema vatsakesest, millest süsihappegaasirikas veri surutakse kopsuarteritesse. Kopsuarterite kaudu jõuab veri kopsudesse, kus kapillaarides antakse ära süsihappegaas ja veri küllastub hapnikuga. Hapnikurikas arteriaalne veri tuleb südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu.
Vere
liikumine toimub südame töö tulemusena tekkiva rõhkude erinevuse tõttu
veresoonestiku eri osades. Venoosse vere tagasivoolu aitavad vältida
veeniklapid.
Puhkeolekus
võtab verel ühe täisringi tegemine aega veidi üle 20 sekundi. Kogu kehas olev veri ei ole korraga
kasutuses: kuni 50% sellest võib olla reservis maksas, põrnas ja nahaalustes
kudedes, kust see vajadusel vereringesse suunatakse.